Eesti õppefilm "Võõras" (1)

Võõras
Tänapäeva maailmas on palju eelarvamusi, vassimist ja valetamist. Kuigi 20. sajand, mil toimusid suurimad inimõiguste vastased sündmused – maailmasõjad, vähemusrahvuste diskrimineerimine ja hävitamine, on möödunud , siis ka uus pole kasvatanud inimesi tolerantsemaks, mittesallivust lihtsalt ei näidata välja, inimõiguste eest võideldakse ja rassismiprobleemi püütakse taunida. Kuid millisete probleemidega peavad eri rahvused ikka veel tegelema?
Arvan, et iga riik peaks andma elamisloa neile välismaalastele, kes on seotud selle maa ja rahvaga. Olles eestalsega abielus või saanud eesti kodanikuga lapse, peaks olema sellel inimesel õigus Eestis elada ja oma last kasvatada – elada täisväärtuslikku elu seal, kus on tema laps sündinud ning kus on talle sobiv kasvukeskkond . Kodakondsus - ja migratsiooniametil on küll õigus kontrollida välismaalase tausta julgeolekukaalutlustel, kuid inimese eraellu ei peaks riik sekkuma.
Paljudel inimestel on juurdunud arvamus, et teistsuguse nahavärviga inimestel on ka teistsugune nahk, kuid erinevaid nahavärvusi põhjustab nahas oleva melaniini hulk, mitte inimese elukombed. See, et tumedanahaliste nahk on must, ei tähenda, et nad oleksid ise pesemata või mustad – nende nahk näeb lihtsalt teistsugune välja.Kahjuks aga ei suuda paljud seda enesele teadvustada ning sedasi sünnibki rassism – ebatolarantsus teistsuguste suhtes.
Kadri tumedanahalisel mehel pidanuks olema võimalus näha oma lapse sündi, kuid arstid käitusid temga ebasündsalt.
Kadri vanaemal oli aga mure oma lapselapse pärast. See, et ta tegi Kadri lapsepõlve mängukanniks neegrinuku ning see, et Kadri mees on mustanahaline, on vaid kokkusattumus. Arvan, et nukk ei mõjutanud Kadri valikut. Tema mees on pärit Aafrikast ning elab väikeses külas. Kadri jaoks pole see, et ta mees ei ela väga luksuslikult, probleem. Inimestel on kõigil sarnased soovid, kuid realiseerimisvõimalused erinevad. Kultuuride erinevusedi ei kõigutanud Kadrit ning suurt šokki ta elamistingimuste vahest ei saanud. Kultuurišokk ongi igale inimesele erinev – mõnedele on juba oma naaberriigis hakkamasaamine tõstine katsumus, teised aga kohkuvad alles Aafrika hõimude elamistingimustest. Kindlasti on ka neid kes on eri maade ja kultuuride suhtles ülimalt tolerantsed ega teegi inimesel ja inimesel vahet.
Mõned Eesti inimesed suhtuvad võõramaalastesse, eriti mustanahalistesse ettevaatlikult, isegi negatiivselt. Põhjuseks võib olla sallimatus , kuna ei olda harjunud teistsugustega. Eestis elavad ikkagi peamiselt valged – mustad on siin haruldus. Rassismi põhjuseks tuuakse väikese rahva väljasuremisohtu ja geneetilist segunemist. See võib olla probleem suure immigratsiooni puhul, kuid Eesti on siiski piisavalt kaugel eksootilistest maadest ning eestalsed on võimelised säilitama oma kultuuri ja identiteeti. Keelte segunemine on aga paratamatus seesuguse väikese rahva puhul. Globaliseerumise tagajärjel on maailmas liikumisvabadus suur , seega igasugune migratsioon soodustab erinevate keelte kasutamist ja põimumist. Keele põhjal aga jagame inimesed omadeks ja võõrasteks Kaasaegses maailmas segunevad keeled jõudasti, kuid vaatamata eri maade survele on eestalsed suutnud alal hoida oma emakeelt . Eesti keelt kõneleb maailmas vaevalt miljon inimest , aga see ongi väikese rahva eripära, eesti keel on maailmas haruldus. Kui kuuled välismaal kedagi seda kõnelemas , tunned äratundmisrõõmu – sa võtad selle inimese omaks. Seevastu eesti keele keerulisus ei võimalda enamikul muulastel seda selgeks õppida, see tähendab, et me ei suuda neid omaks võtta. Keelebarjäär kaitseb meid varjatult. Sellise arutelu põhjal võib öelda, et ainus tegur, mis eristab inimesi, on keel. Siiski nähakse esmapilgul inimese välimust, mitte tema suhtumist .
Arvan, et inimeste tolerantsus võib aja jooksul kasvada, kuna praegu on väga paljudel võimalus näha milline on maailm ja missugused võivad olla inimesed. Juba väikestele lastele peaks teadvustama, et maailmas ongi erinevaid inimesi, kuid kõigisse neisse peab suhtuma sallivalt ning esmapilgul teistsugune inimene on samasugune maailmakodanik nagu me kõik.