„Mänguväljakul käib lõimumine lihtsalt“
Juta Vallikivi
4. detsember, Postimees
Juta Vallikivi otsib oma artiklis muukeelsete ebavõrdse kohtlemise
juuri. Tema arvates on kõige tähtsam aspekt keeleline ebavõrdsus
ning fakt, et Eestis õpetatakse riigikoolides eesti keelt
võõrkeelena. Ühtlane riigikeelne haridus oleks suures osas
lahendus ka integratsiooniprobleemile.
Esiteks toob autor välja, et ühelt poolt riigikeelne haridus tagab
kõigile võrdsed võimalused omandada eriala, õppida ülikoolis ja
leida tööd, aga teiselt poolt, ei tähenda see kohe vene keele ja
kultuuri hävitamist. Alati jääb alles vene keel suhtluskeelena ja
ka venekeelne meedia on laialdaselt kättesaadav. Siiski, Eesti riik kardab , et muutes kogu riikliku haridusüsteemi eesti keelseks,
hakataks neid süüdistama assimilatsioonis. Tegelikuses toimib Eesti
riik pigem ukrainlaste, tatarlaste jt. Rahvaste venekeelestajana.
Teiseks Vallikivi väidab, et Eesti riik praegusel hetkel panustab
mittetoimetulevate kodanike kasvatamisesse, kes jäävad alatiseks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mariette Vilgo
Õppematerjali autor
Mida EI peaks lapsevanem tegema? Lapsevanem ei peaks kodus lapsele eesti keelt õpetama. Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada. Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.. 3.3.4. Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt? Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks. 3.3.5. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel? Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks. 4
määral, mistõttu ei ole võimalik anda üheseid ja igal maal kehtivaid käitumisjuhiseid. Tihti võib enne välismaale suundumist olla noorel sihtriigist idealistlik või ebareaalne ettekujutus, aita oma noorel maa peale tagasi tulla! 5. Paku moraalset ja emotsionaalset tuge! Olenemata uue keskkonna elevusest, oled sa kogu eemaloleku perioodi jooksul oma noore jaoks asendamatu. Leppige kokku, kuidas ja millal te suhtlete. Tea, et kui oled oma noorele lihtsalt olemas, siis annab see talle tohutult algatusvõimet, suutlikkust oma ideid ellu viia ja julgust võtta vastutust. Artikkel: Õpiränne toob mugavustsoonist välja (Autor: Kärolyn Kivistik) Õpirände varjatud rikkustes jagavad kogemusi Hiiumaa Ametikooli õpilased: nemad toovadki esile just selle miski, mida õpiränne annab lisaks erialaste oskuste täiendamisele. õpiränne toob välja mugavustsoonist, paneb proovile ning annab võimaluse vaadata ennast ja
inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. 1 Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks.
mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välised reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine.
Ühe meetodina tutvustame keelenähtuste mõistmise viisi, mis tekstide asemel põhineb suhtlejatel. Tähendus ja õigsus ei ole sel juhul keele ega isegi mitte teksti, vaid inimese omadused. Inimesel põhinev seletus on ühes mõttes ebamugav: ta ei paku kaitset vastutuse eest. Praktilistes suhtlusolukordades meeldib ini- mestele täiesti arusaadavalt lükata vastutus endalt ära, viidates oma valikute põhjendusena väidetavatele objektiivsele faktidele keele kohta. Keel lihtsalt on selline, suhtlejast ei sõltu midagi. Kui tunnistada, et keelt ennast otseselt mõõta kuidagi ei õnnestu, andmeid on põhimõtteliselt võimalik hankida ainult inimeste keelealaste arvamuste kohta või teatud küsimustes ka senikasutatud väljendusviiside kohta, siis läheb oma valikute põhjendamine veidi raskemaks. Selles levinud olukorras aga, et inimeste ja nende seniste väljendusviiside uuringuid vaidlusaluses küsimuses tegelikult pole tehtud, ei saagi valikuid
http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20 Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad. Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal. Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka ulatuslikumat huvi. Välissõnumid aga tõid võrdlusi, kuidas inimesed mujal elavad. Esiletõstmist väärivad just originaalsed reisikirjad
Andekate kohta käibib väga palju müüte, üheks levinumaks arvatavasti see, et nad suudavad end realiseerida keskkonnast sõltumata, tõustes igal juhul esile “nagu koor piima peale”. Ometigi võib meie kõrval olla peidetud Meie kõrval võib olla andeid, lapsi, kelle võimetest pole aimu ei nendel endil ega ka vanematel või peidetud andega lapsi, kelle võimetest pole õpetajatel lihtsalt seetõttu, et neil lastel pole olnud võimalust end proovile pan- teadlikud ei nemad na oma spetsiifilises andeväljas. On selge, et andekas maletaja jääbki avasta- ise ega ka vanemad mata, kui keegi pole talle malenuppe kätte andnud ega käike selgeks õpeta- või õpetajad. nud. Üsna tavaliselt arvatakse, et andekad saavad ise hakkama. Jah, mingil
Tms-l ühegi ainega probleeme pole. Lõpetas selle kooli ja oleks pidand astuma Väike-Maarja kihelkonnakooli, aga raha pole, on paar aastat kodus. 1892 astus V-M kihelk.kooli, seal on terased õpetajad, T kohtub I korda päris kirjanikega (nt J. Liivi vend Jakob Liiv). T õpetaja oli luuletja Jakob Tamm. V-M.-s tunids oma kutsumust. Hakkas luulet kirjutama, tegeles viiulimänguga (suurt tuge sai Jakob Tammelt). J. Tamme õde suhtus T-sse emalikult, hiljem laenas rahagi. Käib V-M-s 2 a-t, siis 2 a-t vahet. Tal polnud rha isegi kohale sõita, saatis J. Tammele kirja, et tervis olnud nõrk, maj.-lik seis kehv. Võetakse uuesti vastu, 1897 lõpetas V-M kooli (oli oma klassivendadest vanem). Pärast seda periood, kus Tms ei hellita lootusi gümn-i minna (raha pole -> peaks minema tasulisse eragümn-i <- liiga vana). Sel jal kirjutanud luuletuse "Minu kodu", et ei saa Trt-sse minna. 1898 läks Tms siiski Trt-sse Treffneri gümn-i, "ühe omakandi naabrimehe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid