Suhtlemistõkked ja nende ületamise viisid (1)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Suhtlemistõkked

Suhtlemistõkked on teesulud, mis ei lase tähendustel kohale jõuda, need on kõigi inimeste vahel ning nad muudavad suhtlemise raskemaks ja keerulisemaks, kui enamik meist seda oodata oskab. Need on kõrge riskiastmega reaktsioonid- nende mõju suhtlemisele on sageli negatiivne ning sageli kahandavad nad teise osapoole eneseväärikust. Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne

Suhtlemise alused

11

doc

Sotsiaalpsühholoogia. Inimestevaheline suhtlemine

Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009  Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2  Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist

Psühholoogia

133

pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

vabalt suhtlejal on terve rida tunnuseid, mis teevad temaga suhtlemise kas ebamugavaks, ebameeldivaks või katkestavad selle üldse. Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nii nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Inimene õpib kogu elu. Suhtlemise õppimine algab sünnimomendist (ehk varemgi) ja arvatavasti lõpeb surmaga. Lugedes tööpakkumise kuulutusi pange tähele kui sageli esinevad sõnad hea /väga hea suhtlemisoskus nende omaduste loetelus, mida kandidaadilt oodatakse. Kuidas siis saada tõeliselt heaks suhtlejaks? Vaevalt, et ühe raamatu läbilugemine inimesest kohe hea suhtleja teeb, kuid ... On teada, et õppimine koosneb 4-5 astmest. Suudab õpetada Automatismid ­ enam ei pane tähele, et

Suhtlemis psühholoogia

59

doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

situatsioonis. Sel juhul on inimese jaoks kõige olulisemaks tema enda mina, teised on ebaolulised. Kuna ta püüab asju enda kontrolli all hoida, siis võtab ta suhtes ka kogu vastutuse endale Alistuv käitumine on üks suhtlemisviisidest, mida inimesed kasutavad vastuoludega situatsioonis. Sellist käitumist juhib mõtteviis, et olulised on teised, nende huvid ja vajadused, enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele. Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Enesekehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele

Teenindus

164

pdf

Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

................................................. 51 Õpetamismeetodid........................................................................ 51 III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused............................................ 53 Kommunikatsioon............................................................................ 53 Maailmapilt ja filtrid...................................................................... 53 Ellusuhtumise viisid...................................................................... 55 Transaktsionaalne analüüs ............................................................. 56 Head kuulamist takistavad barjäärid................................................ 63 Kolmikharjutus: kus on ahv?........................................................... 64 Tagasiside andmine.......................................................................... 66 IV OSA Kasulikud lisamaterjalid

Ametijuhend

113

doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tuleb suhelda. Organisatsiooni keskkond jaguneb kaheks ­ sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad: juhid, omanikud ja töötajad. Mõne teise autori järgi saab käsitleda organisatsiooni sisekeskkonda ka kui kooslust: omanikest, juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks ­ mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik miline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.).

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

101

pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

...... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ................................... 52 3. VIRTUAALTÖÖ JA ­MEESKONNAD ORGANISATSIOONIDES. .......................... 56 3.1 Muutused ettevõtluskeskkonnas ja organisatsioonides. ............................................. 56 3.2 Virtuaalse meeskonna definitsioon ning tüübid ja seonduvad mõisted ................... 60 3.3 Organisatsioonistruktuuri areng. ...........

Organisatsioon ja juhtimine

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

Mis jhäired võivad jääda? (25 min räägib, mis ajuosa Prsefrontaalne ajukoor - võtab vastu otsitsed ja planeerib, mida tegema hakkame, mida sellega seotud) kas, piklik, OS, TS, taalamus või keskaju). Afa mis häireid võivad alles tahame teha, mida peame tegema. Kui kiiresti ja kuidas alustada seda tegevust. jääda? KORDA ÜLE MIDA KÕIK NEED ajuosad teevad ja mis on nende ülesanded. Kortikaalne (ajukoore mingi häire), mingi põletik, mingi kasvaja  epilepsia alusphjused võivad need olla. CT vaadat, (kompuutestomograafia), mis ajuosa oli kahjustatud., kus on ET mõtle, mis juhteteel mis halvatusele viib. Kas on vastaskehapool või mis jne.

Psühholoogia

Meedia

Kommentaarid (1)