50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
133 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisu121
Õppematerjali autor
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Karin Kikkas 12.c 2009 2 Sisukord: Mis on jätkusuutlik areng?............................................................................................................... 4 Jätkusuutlikkuse probleemid Eestis..................................................................................................4 Jätkusuutliku arengu küsimus globaalsel tasemel............................................................................ 6 Kasutatud kirjandus:.......................................................................................................
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest
Sissejuhatus Jätkusuutliku arengu all peetakse silmas arengut, mis võimaldab meie rassil siin planeedil ka aastate pärast elada. Olulisel kohal on ressursside mõistlik kasutamine, looduse puhtuse ja puhta joogivee säilitamine, inimeste tervise parandamine, võrdsuse saavutamine eri rahvuste ja sugude vahel, positiivse iibe saavutamine vananeva rahvastikuga ühiskondades ja nii edasi. Väljend jätkusuutlik areng sõnastati tõenäoliselt esimest korda ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri Brundtlandi juhitud Keskkonna ja Arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruandes "Meie ühine tulevik". Antud väljend peaks tähendama konseptsiooni arengust, mis peaks tagama praeguste põlvkondade vajaduste rahuldamise, ilma et see ka kahjustaks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi.
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi? Kakskümmend ja üks aastat on Eesti olnud taas iseseisev. See on peaaegu sama pikk aeg, kui suutis meie esimene vabariik eksisteerida. Viimase saja aasta jooksul on riigikorrad vahetunud, rahvas läbi käinud tulest ja veest, ent eestlus on püsinud. Kuna tänapäeva Eesti on kohe-kohe astumas suurema venna rolli, peaksime tagasi vaatama ning küsima: kas oleme minevikus toimunust õppinud? Kas oleme edukad olnud? Kas meil on muutuvas maailmas tulevikku? Mõned on praeguse Eestiga rahul, teised on aga kindlad, et arenguruumi on küllalt ja me ei saa saavutatuga rahul olla. Üks on aga kindel: pikk tulevik on alles ees. Eestlaslik jonnakus on meie eripärasid säilitanud ja edasi viinud. Olime ühed viimased Euroopa rahvastest, kes said ristisõdades alistatud
demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei. Eesti on kindlustanud demokraatia kõigis eluvaldkondades ning on plaanimajanduselt üle läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS
demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei. Eesti on kindlustanud demokraatia kõigis eluvaldkondades ning on plaanimajanduselt üle läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS
töötajatest vabaneda ja koondamiskulud töötukassa kanda delegeerida. Juba praegu on töövaidluskomisjonid üle koormatud, ootel olevate pöördumiste järjekorrad ulatuvad järgmise aasta märtsikuu lõppu. Haritud, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist on majandusarengu mootor, mitte takistus, kellest tuleb lahti saada. TALO on jätkuvalt seisukohal, et odava, vähekvalifitseeritud tööjõuga ei loo rikast riiki ja soovib läbirääkimispartneritel siiski investeerida Eesti haritlaskonda ning riigi konkurentsivõimelisuse kasvu. Majandusraskused mõjutavad enamust maid ja sektoreid, kui paljud riigid on panustamas kriisist väljatulekusse. Sellega kaasneb ka kvalifitseeritud tööjõu ülemeelitamine. Just viimane oht varitseb meid, kuna eelkõige noored ja haritud ettevõtlikud töötajad lahkuvad Eestist. TALO delegatsiooni juht esines kriitilise seisukohaga regionaalministri Siim Valmar Kiisleri aadressil, kes ei ole
Tavamaailmas liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama. Reform: Thomas Jefferson Abraham Lincoln Woodrow Wilson Praegu: Andrus Ansip- reform Mari Kiviniemi- Soomest Konservatism Kujunes 18. saj liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid