Jätkusuutlik areng - maailm ja eesti (2)

Liis Liinev
12b
Jätkusuutlik areng - maailm ja eesti.
Teema käsitlus on suht laiamõisteline, seetõttu keskenduks rohkem sellele, mida hästi tunnen ja tean, sest olen igapäevaselt selle sees-Eestile.
Eesti sõltub üha enam maailmas toimuvatest protsessidest, kuna ta on ennast sidunud ülemaalimsete organisatsioonidega lasub tal teatud kohustusi ja ka õigusi, mida ta ka täiel määral üritab rakendada. Samas endale aru andmata, et see käib tal kohati üle jõu. Järgnevalt üritan vaadelda viimasel ajal eestis toimuvaid protsesse oma vaatevinklist.
Eestil on suur soov sarnaneda ülejäänud euroopaga, kuid oma soovidega käiakse ajast eest. Ei arvestata meie majanduslikku ega poliitilist olukorda. Üritatakse täita muu maailma norme kohalike elanike huve mitte arvestades. Tänasel päeval peab kurbusega tõdema, et rahvas teenib riiki, kuigi peaks vastupidi olema. Antud hetkel ei ole eesti majandus, kultuur ja geograafiline asukoht nii hea kui meil siin arvatakse. Eesti rahvas lüüakse pikali juba väikese majandus langusega. See on tingitud päris mitmetest asjaoludest, kuid kõige olulisemaks põhjuseks pean siiski meie praeguse valitsuse minnalaskmis meeleolu- pärast meid tulgu või veeuputus . Peaasi, et neil hea elada on. Ei mõelda oma rahvale. Seega ei saa me oma väikest rahvust eriti suureks konkurendiks pidada.
Kui punktides, kus muu maailm oleks ammu streikima hakanud või mõne atendaadi katse korraldanud poliitikutele, ei tunne meie omad mingit hirmu ja on täielikult võõrdunud tavaelust, elades seal üleval Toompeal päevast- päeva oma mulli sees, ei vaevutagi mõtlema rahva elu ja olu üle. Lihtsalt tehakse mingeid absurdseid otsuseid ja meie vaikne rahvas lepib oma saatusega. Ungaris ei lase rahvas valitsusel endale pähe istuda. Kohe võetakse midagi ette, väga aktiivselt sekkutakse valitsuse asjadesse. Streigid on seal igapäevased asjad kui valitsus mõne nõmeda seaduse vastu võtab. Vot see on jätkusuutlik areng. Riik on pandud rahvast teenima ., mis on minu arust täiesti normaalne asjade kulg. Praeguse seisuga kuulan mina hirmuga uudiseid, kartes sealt jälle kuulda mingi asja kallinemisest, aga aru ma ei saa- miks meie rahvas laseb endaga käituda nagu marionetidega. Meie rahvast ei ole õnnistatud tegelikult mitte millegagi, pole meil õigeid maavarasid ega head kliimat, mis mõjuks turismimagnetina.... põhimõtteliselt pole meil midagi. Isegi seda ei saa väita, et me oleme hea transiitmaa, sest kui Venemaa oma piirid meile sulgeb siis ei tuldagi meie kehvadele teedele. Muidugi Poolaga võrreldes on meie teed veel päris head aga sealt edasi lõunanaabritega ei anna võrreldagi.
Aktsiisid tõusevad ja väga järsult, võrreldes ülejäänud maailmaga , kus tehakse graafikuid ja tõstetakse järk-järgult. Arvestades majanduslikku olukorda, vajadusel paneb riik ettevõtlusele oma õla alla. Eesti annab kõik võimalikud sektorid ära era kätesse ja kuna Eestis finantsressursid puuduvad või jäävad väheseks, seetõttu jõuab meie ettevõtlus välisinfestorite kätesse. See aga pikemas persvektiivis lööb majanduse konkurentsi võimest välja, kuna välisinvestoreid Eesti elu eriti ei huvita. Tänasel päeval ongi ettevõtetest enamik Eesti mastaabis suurtest tegijatest on välismaise kapitali all. Ja siinne rahva heaolu ei huvita kedagi. Inimeste palgad jäävad samaks, samas kui riik laseb ettevõtetel massiliselt hindu tõsta ja rahval pole enam tagavarasid millele toetuda. Selle põhjuseks on majanduskasvu jahenemine ja inimeste suur maksukoormus .. Nüüdseks elatakse peost suhu . Ons see siis jätkusuutlik areng?
EL kohustused, mida peaks täitma riik suratakse järjest enam rahvale selga . Tugevam jääb ellu, kuid tekib küsimus, et milleks siis EV on, võiks selle ümber nimetada näiteks: “ Kasusaamis OÜ”-ks. Kas tõesti on riik nii suures rahanäljas, et kui mujal hinnad langevad, siis meil ei tehta teist nägugi. Kõrvad ei kuule ja silmad ei näe. Lihtsalt surutakse valitsuse poolt rahvas põlvili. Näiteks tooks kasvõi nafta hinna. Kui mujal hinnad langevad, siis meil jäetakse heal juhul samaks kui mitte ei tõsteta. Meie valitsus tõstab oma tulusid ja soovib vähendada oma kulusid . Alles hilja aegu lugesin lehest, et gaasi hind tõuseb. Ansip väitis, et inimesi tulebki harjutada gaasi vähem tarbima, see oleks siis ettevalmistus selleks kui Venemaa peaks oma kraanid kinni keerama . Tean, et ka Venemaa tõstab Baltimaadele gaasi hinda, aga kuidas saab meie valitsus asjasse nii rahulikult suhtuda? Samas ei arvesta ta sellega, et enamus haiglaid ja muid riigi asutusi on gaasi kütte peal. Ei saa mina aru kus kohal siin loogika on?! Karistatakse neid, kes on valinud gaasikütte.
Mida kõrgemad on maksud , seda vähem investeeritakse, mida vähem vähem investeeritakse, seda väiksem on võimalus firmal ellu jääda, lõpuks tõmmatakse kokku kulusid, sest tulud on võiksemad kui kulud ja seda kõike seetõttu, et maksud on kõrged. Sellega aga süüakse välja väikesed tegijad - väikeettevõtted, keda riik peaks just soosima, selles karmis maailma konkurentsis või meie väikses Eestiski.
Jätkusuutlik pole EV juba ammu. Kui ta seda kunagi üldse olnud on?!
Meie riiki iseloomustab hetkel ajude väljavool, kuna mujal on parem kui siin. Seda nii klimaatilistel, poliitilistel kui majanduslikulikel põhjustel. Meie maksukoormus on jõudnud põhjanaabritega samale tasemel, samas kui meie palgad on kaks korda väiksemad kui neil. Meie hinnad on jõukohased ainult meie poliiikutele, aga mitte meie rahvale. Selliste poliitikutega pole siin mingit võimalust jätkusuutlikule arengule, toimub ainult taandareng meie rahva seas. Rahvas vaesub ja lõpuks sureb nälga, healjuhul istuvad osa õnnelikke võlavanglas riigi leival. Aga mis elu see on?! Meie rahvas on nii väike ja meie keelest ei saa keegi aru ja sellisena on väga raske maailmas, rahvusvahelises majanduses läbi lüüa. Mida on meil pakkuda ülejäänud euroopale ? Praegusel hetkel ainult `ajud`, kellel keelebarjäär ületatud, lahkuvad kiirustades nagu rotid hukkuvalt laevalt välismaale. Ja see näitab meie paremat jätkusuutlikkust mujal kultuuriruumis.
Vot see on jätkusuutlik areng!