Immigrantide integreerimine läbi ettevõtluse (0)

Immigrantide integreerimine läbi ettevõtluse
Riho Kirsipuu
Sissejuhatus
2011 aastal algas Süürias kodusõda . Ei läinud palju mööda kui inimesed hakkasid oma kodudest põgenema ning oma elu päästma . Esialgu põgeneti lihtsalt sõjakoldest kaugemale ja hiljem ka naaberriikidesse, aga õige pea hakati tulema ka üle Vahemere. Lisaks Süüria sõjapõgenikele tuleb Lähis-Ida regioonist ka Euroopase palju majanduspõgenikke, et paremale elule saada. Kuna Vahemereäärsed riigid ei suuda tulevat inimmassi üksi ümberpaigutada ega neid toetada, siis võeti Euroopa Liidus vastu otsus põgenike ümberjaotamise osas. Kvoodisüsteemile vastavalt pidi iga riik ümberpaigutama teatud arv põgenikke või kui sellega nõus ei oldud, siis trahvi maksma. Peale põgenike ümberpaigutamist leidsid paljud riigid end probleemi eest, et kuidas neid ühiskonda edukalt integreerida ning vältida nende radikaliseerumist ja ka põgenemist mõnda teise riiki. Eesti otsustas minna seda teed, et paigutada kvoodipõgenikud üle Eesti laiali. Mõned sattusid Tallinnasse, mõned Tartusse , aga paigutati ka väikesetesse kohtadesse , kus tulevikuväljavaated nii head pole kui suurlinnades. Nende integreerumisega ühiskonda on tekkinud, aga mitmetki probleemid ning mõnedki perekonnad on juba riigist ka lahkunud. Kui varem pole väga immigrantettevõtlusest Eestis räägitud, siis nüüd on teema aina rohkem päeva korda tõusnud. Koos inimeste mobiilsuse , sh rahvusvahelise migratsiooni intensiivistumisega on immigrantide ettevõtlusega seotud küsimustele suuremat tähelepanu pöörama ka need riigid, kes sellega varem ei tegelenud ( Asko Miettinen, 2006)
Essee eesmärk on vaadata, kuidas saaks immigrantide integreerumist parendada läbi ettevõtluse. Mil määral aitab see kaasa immigrantide ühiskonda ja tööturule sulandumisele ning kas sellest võib kasu olla ka Eeesti majandusele ja kohalikele inimestele.
Immigrantettevõtlus ja integratsioon
Immigrantidega seoses on õige suurem probleem integratsioon. Küsimused kas nad sulanduvad ühiskonda ning leiavad enda koha riigis on väga tähtsad. Lisaks on väga oluline, et nad hakkaksid kiiresti ise hakkama saama, leiaksid töö ega sõltuks riiklikest toetustest. Siiski on immigrantidel väga raske alguses integreeruda, sest kultuuriline erinevus on väga suur ning takistab ka keelebarjäär. Eriti raske on Eestis nendel, kes ei valda peale eesti keele ka ei inglise ega vene keelt. Immigrantidel on üldjuhul raske tööturule sisenenda, sest keelebarjäär on väga tugev. Lisaks võib probleem tekkida kodakonsusega ja töökogemuse tõendamisega (Asko Miettinen, 2006)
Et selgeks saada kohalikku keelt, siis selleks ei piisa ainult keeleõppeprogrammidest ja keeltekoolidest vaid on vaja ka praktikat. Kui aga immigrant on paigutatud väikesesse asulasse, siis on tal seal raske keelepraktikat saada, sest töökohti on vähe ning pigem eelistatakse kodumaist tööjõudu. Selle tõttu on immigrantide seas tööpüüdus üldjuhul väga kõrge. Üldjuhul on töötus immigrantide seas suurem kui kohalike elanike hulgas ning ettevõtlikkust nähakse kui head võimalust integreerida immigrante paremini ühiskonda ja tööturule. (Lofstrom, 2014). Lisaks on väiksemas kohas kogukondlik tunne suurem ning võõraid nii lihtsalt omaks ei võeta. Nii ei jäägi immigrantidele palju valikuid, kas minna riigist minema või luua ettevõte, et kuidagigi integreeruda ning pere ära toita. Läbi on viidud ka erinevaid uuringuid , mis on näidanu, et immigrandid on ettevõtlikumad kui kohalikud elanikud. Üldjuhul on uuringud näidanud, et immigrandid on rohkem ettevõtlikumad kui kohalikud elanikud (Asko Miettinen, 2006). Immigrandid loovad suurematõenäosusega ettevõtteid kui kohalikud ja see aitab neil paremini integreeruda (Lofstrom, 2014). Siiski on ka ettevõtlusega alustamisel immigrantidel mitmeid takistusi. Ettevõtlusega alustamisel on mitmeid takistusi nagu keelebarjäär ja sellega seonduvalt infokättesaadavus ning kliendite ja partneritega suhtlemisel.Kuna palju infot on ainult eesti keelne, siis ei ole immigrantidel aimu erinevatest toetustest ja koolitustest (Asko Miettinen, 2006). Kindlasti oleks võõramaalastel lihtsam oma ettevõttega alustada, kui ta teaks kõiki võimalus, kuidas saada toetusi ja koolitusi. Ka läbi koolituste on võimalik paremini integreeruda nind leida partnereid . Aga kuna enamus koolitusi on eesti keelsed , siis tekib paratamatult probleem. Selles osas peaks riik kindlasti pakkuma ka muukeelsetele inimestele ettevõtlusega seotud koolitusi ja muutma info mitmekeelseks. Minu teada ei ole Eesti immigranttettevõtlusega seoses teinud mingeid erisusi ega loonud uusi toetusmehhanisme, mis sellel kaasa aitaks kuig paljud riigid seda teinud on. Mitmes riigis on immigrantide ja vähemusrahvuste ettevõtlustegevuse toetuseks rakendatud spetsiaalseid tugimeetmeid (Asko Miettinen, 2006). Läbi erinevate tugimeetmete on immigrantidel palju lihtsam alustada ettevõtlusega ja läbi selle integreeruda ühiskonda. Lisaks tajuksid võõramaalased, et nendega arvestatakse siin ning tunneksid ennast kohalikega võrdselt kohelduna. Sellised sammud tuleksid läbi majanduse ka riigile positiivse tagasisidena tagasi kuna immigrantettevõtlusel on nii mõnedki plussid.
Immigrantettevõtluse mõju majandusele
Immigranteettevõtluse arendamisest ei saa ainult kasu mitte immigrandid vaid kogu riik. Esiteks pakub igaettevõtte kellelegi tööd ning läbi selle laekub riigikassasse ka maksutulu ja töötuid on vähem, kellele abirahasi maksta. Teiseks elavdab ja rikastab see turgu ja tarbimist, mis paneb raha liikuma. Kolmandaks paraneb ka üldine majaduskasvu kiirust ja kasvatab potensiaalselt eksporti, mis peaks valitsusele igati meeltmööda olema. Etniliste vähemuste ettevõtlusega kaasnevad üldine majanduskasvu kiirenemine, vähemuste sotsiaal-majanduslik integratsioon, nende suurem sotsiaalne mobiilsus , tööpuuduse vähenemine etniliste vähemuste seas ning regionaalsete probleemide osaline vähendamine (Põld). Üldjuhul on immigrantettevõtted väikeettevõtted ning ka neil on mitmeid positiivseid mõjusid riigi majandusele ja ühiskonnale. Väikeettevõtlusel on mitmeid plusse majanduse arenemisel: loob uusi töökohti, arendam rahvuslikku produktiivsust, aitab võidelda vaesusega ja arendab innovatsiooni (Lofstrom, 2014).
Tururikastamine on selles aspektis tarbijatele väga positiivne nähtus. Immigrandid tulevad teisest kultuurist ja toovad sellega kaasa ka uusi teenuseid ja tooteid. Mõnes mõttes on neil ka lihtsam ettevõtlusega alsutada kuna mujalt tulijana näevad nad kohe ära, millest parasjagu turul nende arust puudus on. Kohalik elanik ei oskaks sellise asja peale võib olla, et mõeldagi. Immigrantidid näevad riigisiseselt paremini, mis toodede või teenus turult puudu on ning ta soovib seda viga parandada. See tuleneb sellest, et ta tuleb teistsugusest kultuuriruumist, kus need tooted ja teenused on olemas ning ta ise ei oska ilma nendeta elada (Vandor & Franke, 2016 ). Teiste toodete ja teenuste turule tulemine rikastab kultuuri ja kohalike inimeste maailmapilti. Sellel võib olla omakorda positiivne mõju nende äritegevusele. Nad näevad ja kogevad uusi emotsioone ja tooteid ning läbi selle võib nendel endal tulla hea idee, mida rakendada. USA-s viidi läbi uuring, kus selgus, et need üliõpilased, kes on õppinud ka välismaal, tulevad parematele ja innovatiivsematele äriideedele kui need, kes pole välismaal õppinud. See näitab, et kuluuriline mitmekesisus ja kultuuride segunemine avardab maailmapilti ja genereerida paremaid äriideid (Vandor & Franke, 2016). Eesti kontekstis oleks see väga positiivne, sest riik on üritanud ettevõtlikkust tõsta erinevate meetmete läbi, aga kõige õnnestunumaks neid projekte pidada ei saa. Lõigu lõpetuseks üks näide, kuidas kultuuride segunemine ja kohaliku turutundmine võib viia ühe maailma edukaima brändi loomiseni.
Red Bulli looja sai inspiratsiooni Taist, kui ta seal reisides nägi, et paljud joovad seal odavat energiat andvat jooki . Ta avastas, et see aitab reisi väsimuse vastu ning litsenseeris toote ja hakkas seda Austrias müüma Red Bulli nime all. Nimelt Austrias oli sel ajal väga konservatiivne karastusjookide turg ning ta nägi võimalust pakkuda inimestele vaheldust. Ta lõi midagi täiesti uut ja see müüs. (Vandor & Franke, 2016)
Immigranteettevõtlus võib aidata kaasa ka riigi ekspordi kasvule. Nimelt jäädavad immigrandid ikka truuks ka oma kodumaale ja sidemed sellega säilivad. Immigrantettevõtlus arendab eksporti läbi selle, et neil on sidemed säilinud ka kodumaaga (Lofstrom, 2014). Kui immigrandid suudavad oma ettevõtted nii suureks ehitada, et see hakkab korralikus mahus eksportima nii immigrandi kodumaale kui ka muudesse riikidesse, siis on sellest suur kasu vastuvõtja riigile. Kasvab nii riigi majandus kui ka tuntus rahvusvahelisel areenil. Väiksele riigile nagu Eesti võib sellest palju kasu olla. Lisaks ekpordile on kasu ka kohalikul tasandil. Nimelt teab immigrant oma rahvuskaaslaste käitumismustreid ja kultuuri ning seda saab äritegevuses väga hästi ära kasutada. Lisaks aitab ta saatusekaaslastel uude kultuuriruumi paremini sulanduda. Rahvusvähemuste eelised: tuntakse sügavuti oma rahvuskaaslaste ostukäitumist, maitseeelistusi ja teisi omadusi, mida saab ettevõtluses ära kasutada ning sidemed rahvuskaaslastega teistes riikides võivad toetada äritegevust (Põld).
USA näitel saab öelda, et immigrantidel võib olla väga positiivne mõju riigi IT ja inseneri valdkondades. Immigrantidest ettevõtjad on USA-s väga palju panustanud tehnoloogia ja inseneri valdkonna arengusse (Lofstrom, 2014). USA-s on immigrantide ettevõtlikus ligi kaks korda suurem kui USA-s sündinud inimestel ning ühel neljandikul IT sektori ettevõtetest, mis on asutatud 2006-2012 aastal, on vähemalt üks immigrandist asutaja (Vandor & Franke, 2016). Kindlasti on USA-s paljud immigrandid teistsuguse taustaga kui Lähis-Ida sõjapõgenikud, aga ma arva , et me alahindame tegelikult meile saabuvaid immigrante. Mõnedes Lähis-Ida riikides on hariduse tase küllaltki kõrge ja sealt võivad meile saabuda andekaid ja töökaid töökäsi. Arvestades kui suure põhjalikussega Eesti taustakontrolli igale kvoodipagulasele teeb, siis ei tohiks olla raske leida ülesse just need, kes ka riigile ja kohalikule majandusele suuremat kasu toovad. Lisaks on Eestis juba niigi arenenud IT valdkond ning seda veelgi rikastada teistsuguse kultuuriga on ainult positiivne.
Muidugi ei piirdu immigrantettevõtlus ainult positiivsete külgedega. Kõige suuremaks küsimärgiks võib pidada, et kuidas kohalikud elanikud pakutava teenuse või toote omaksvõtavad. Immigrant võib küll märgata puudust uues elukoha turul, lähtuvalt sünnimaa turust. Probleem võib tekkida, aga seal, et kas ka kohalikud elanikud näevad seda puudust. Kas nad vajad antud toodet või teenust. Võib juhtuda, et immigrandi ettevõtte klientuuriks jäävad ainult samast kultuuriruumist pärit inimesed ja teised immigrandid. Immigrantide ettevõtluses tekib alati küsimus, et kas nad jäävad tegutsema etnilistel nišiturgudel, teenindades valdavalt oma rahvusgruppi või suudavad laieneda ka suurele turule (Asko Miettinen, 2006). Kui ettevõte jääb tegutsema ainult etnilistele nišiturgudele, siis arvatavasti sellel Eestis pikka eluiga ei ole. Lihtsalt klientuur jääb liiga väikeseks ning ettevõtte pidamine ei tasu ära.
Teiseks probleemiks võib tekkida see, kui riigi siseselt on põhimõtteline immigrantide põlgus. Võib olla, et pagulane on leidnud väga hea toote või teenuse, mida uue koduriigi turule tuua, aga kuna kohalike seas on immigrantide suhtes vastumeelsus, siis ei pruugi tema ettevõte tööle minna. Kohalikud lihtsalt põhimõtte pärast ei tarbi immigrandi teenust või toodet, sest ta on immigrant. Eestis arvatavasti sellist probleemi ei tekiks, sest üldjuhul ei ole eestlased immigrantide suhtes põlglikud. Euroopa sotsiaaluuringu andmetest selgub , et 16 protsenti Eestis elavatest inimestest ei soovi, et teistsugused inimesed riiki tuleksid. Enamus, ehk ligi 80 protsenti, lubaks riiki tulla mõnedel immigrantidel (Tatrik, 2015).
Mida Eesti võiks teha?
Minu hinnangul ei ole Eesti immigrantide integreerumisega väga edukalt hakkama saanud. Eestise ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole (Maarits, Rahvusringhääling , 2017 ). See on ilmekas fakt, et immigrantide integratsiooni poliitika on valesti ülesse ehitatud või suisa puudulik. Vale on juba see, et neid paigutatakse üle Eesti laiali. Seda on tunnistanud ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, et viga oli paigutada pagulased üle riigi laiali ja väikestesse kohtadess, kus neil puuduvad juba eos karjääri võimalused (Maarits & Pärli, Rahvusringhääling, 2017 ). Elaksid immigrandid lähestikku integreeruks nad kiiremini ja lihtsamalt. Teiseks probleemiks on see, et kvoodipõgenikud paigutatakse väikestesse kohtadesse. Näiteks paigutati pagulased Türile, Põlvasse, Kundasse, Padisele jne (Maarits, Rahvusringhääling, 2017). Väikestes kohtades pole immigrantidel häid väljavaateid ei tööturul ega kogukondlikul tasandil. Keelebarjääri tõttu on seal integreeruda väga keeruline. Lisaks on väikestes kohtades ettevõtlusega tegelemine piiratud. Turg on väike ja ressursse ka vähe.
Tuleviku perspektiivi vaadates tuleb esiteks saabuvad põgenikud paigutada kas Tallinnasse või Tartusse. Seal on neil parimad võimalused integreeruda ja leida esialgu tööd. Kahes suurimas linnas on ka teisi võõramaalasi juba ees ootamas, eelkõige välistudengid, kes saavad pagulasi aidata integreerumisel. Teiseks peaks riik oluliselt suunama immigrandid ettevõtluse poole. Selleks tuleks korraldada neile koolitusi ning teha info keeleliselt kätte saadavaks. Selline samm oleks kasulik mõlemale osapoolele. Ühelt poolt on immigrandil kergem läbi ettevõtluse integreeruda ja ta ka näeb, et teda tahetakse siia ühiskonda ning temaga tegeletakse. Teiselt poolt saab riik kasu läbi ettevõtluse arengu. Turg rikastub, tööpuudus väheneb ja üldine majandus kasvab. Nii et autori soovitus tulevikuks on, et pagulased paigutada suurtesse linnadesse ja pakkuda neile erinevaid ettevõtlusega seotud koolitusi ja informatsiooni. Lõppkokkuvõttes võidaksid sellest mõlemad osapooled.
Kokkuvõte
Immigrantettevõtlusel on väga palju positiivseid külge. Esiteks aitab see immigrantidel paremini ühiskonda ja uude kultuuriruumi sulanduda. See aitab ülesaada keelebarjäärist ning tööturule sisenemise raskustest. Kui ettevõte on edukas, siis läheb ka põgenike perekondadel hästi ning nad on ka rahul oma uue koduriigiga. Vastutasuks immigrandi paigutamisele areneb läbi selle ka vastuvõtja riigi majandus. Immigrantidest ettevõtjad annavad positiivse panuse vastuvõtja riigi majandusele (Lofstrom, 2014). Immigrant loob uusi töökohti ning rikastab oma toote või teenusega turgu. Lisaks sellele võib olla ka positiivne mõju riigi ekspordile kuna immigrandil säilivad sidemed üldjuhul ka sünnimaaga ja sealsete inimestega.
Eesti pole siiamaani veel immigrantide eduka integreerimisega hakkama saanud ning üle pooled siia paigutatud on juba riigist lahkunud. Et tulevikus sellist immmigrantide käekäiku vältida peaks riik esiteks paigutama pagulased suurematesse linnadesse ning propageerima nende seas ettevõtlus . Mitmed riigid on immigrantidele loonud erinevaid ettevõtlusega seotud tugisüsteeme ning selle peale võiks mõelda ka Eesti. Lõpuks saaksid sellest kasu nii immigrandid kui ka Eesti riik. Võidaksid mõlemad osapooled ja kõik oleksid rahul.
Kasutatud kirjandus
Asko Miettinen, J. T. (2006). Ettevõtlus. 1, Ettevõtlusest, ettevõtjatest ja ettevõtluspoliitikast. Tallinn: Külim.
Lofstrom, M. (2014). Immigrants and entrepreneurship. IZA World of Labor.
Maarits, M. (20. 10 2017. a.). Rahvusringhääling. Kasutamise kuupäev: 11. 12 2017. a., allikas Rahvusringhääling: http://www.err.ee/637653/kuhu-on-eestis-kvoodipagulased-paigutatud-ja-kui-paljud-neist-on-lahkunud
Maarits, M., & Pärli, M. (18. 10 2017. a.). Rahvusringhääling. Kasutamise kuupäev: 11. 12 2017. a., allikas Rahvusringhääling: http://www.err.ee/637342/pooled-pagulased-eestist-lahkunud-asekantsler-tunnistab-kava-labikukkumist
Põld, P. (kuupäev puudub). Ettevõtlus. Kasutamise kuupäev: 09. 12 2017. a., allikas Ettevõtlus: http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ettevotlus/immigrantide_ja_vhemusrahvaste_ettevtlus.html
Tatrik, K. (05. 06 2015. a.). novaator . Kasutamise kuupäev: 09. 12 2017. a., allikas novaator: http://novaator.err.ee/257130/fakte-euroopa-sotsiaaluuringust-eesti-elanikud-ei-ole-immigrantide-vastu-keskmisest-vaenulikumad
Vandor, P., & Franke, N. (27. 09 2016. a.). Why Are Immigrants More Entrepreneurial . Harvard Business Review .