Infoallikad ja infootsing, essee infoühiskonnast (0)

Infoallikad ja infootsing
Essee
Me elame infoühiskonnas. See tähendab aga seda, et üks olulisim ressurss meie elus on informatsioon. Väga tihti on olukordi , kus informatsiooni tundub olevat liiga palju ning seetõttu peame me orienteeruma usaldusväärse ja mitte usaldusväärse informatsiooni vahel. See on oluline nii meie endi jaoks, kui nende jaoks, kellele me hangitud informatsiooni suuname.
Infovajadus on meil kõigil igapäevaselt. Minul, kui tudengil, on infovajadus väga suur. Ma vajan informatsiooni õppimises, kodutöödes, loengutes. See on osa minu igapäevasest elust – informatsiooni otsimine. Väga tihti esineb olukordi, kus informatsiooni on liiga vähe. Seda põhjustab eelkõige keelebarjäär. Kuna ma olen vene keelsest perest, siis saan hakkama ka vene keelse informatsiooni otsimise ja töötlemisega. Inglise keelse informatsiooniga töötamine on minu jaoks kordades raskem, kuna mulle tundub, et see tekst on alati nii teaduslik ning sõnad, mida informatsioon sisaldab, on mulle mitte-midagi-ütlevad. Selle probleemi üldnimetus võib olla infokriis . Eesti on nii väike, et kõike maailmas saadavat informatsiooni pole võimalik meie keelde tõlkida. Eelkõige sellest tulenebki just meie riigis infokriis, kus meil pole võimalik saada alati tahetud informatsiooni ning me jääme hätta selle ülesleidmisega. Lahenduseks võib olla ainult infootsingute laiendamine Interneti keskkonnas. Keegi peab tegelema sellega, et teistes keeltes informatsioon oleks saadaval ka eesti keeles, kas just samas koguses, kuid võiks ju alati pürgida selle poole.
Meie elu üks suurimaid osasid on Internet. Ilma selleta ei oska me ennast enam ette kujutada, kuna me saame sealt enamuse informatsioonist, mida meil vaja on. Tihti juhtub aga, et informatsiooni on liiga palju ning me ei tea milline on õige või just see, mida meil just vaja on. Selleks on täiendatud/laiendatud otsing. Me sisestame informatsiooni täpselt nende kriteeriumite järgi, mida meil vaja on: aastaarv; täpsed märksõnad; sõnad, mida me ei taha otsingutulemustes kohata; keel; millal on informatsiooni/lehekülge viimati värskendatud; faili tüüp; sait või domeen. Nende järgi saame täpselt selle informatsiooni, mida meil antud hetkel vaja on.
Informatsiooni ei vaja me aga ainult koolis, tööl või muus asutuses. Me vajame informatsiooni ka täiesti tavalises igapäeva elus. Näiteks bussiaegade vaatamiseks, linnakaarti kuhugi minemiseks, ürituste uurimiseks või näiteks mõne asutuse lahtiolekuaegade välja selgitamiseks.
Tänapäeval on olemas väga palju infootsingu võimalusi. Kõigile tuttav ja arvatavasti kõige populaarsem on Google. See on ülemaailmne otsingusüsteem, mis annab kõige kiirema tulemuse otsingul ning millest on tavaliselt kõige rohkem abi. Sellel on võimalus teha ka laiendatud otsingut, mis kergendab väga palju informatsiooni otsimist ning selle leidmist.
Tänapäeva üks kõige populaarsem sotsiaalvõrgustik on Facebook. Seda kasutatakse inimestega suhtlemiseks, erineva info jagamiseks ja lihtsalt meelelahutuseks . Ka see on meie igapäeva elu üks olulisimaid osasid. Me kasutame seda igapäevaselt. See ei ole just infootsingul abistav lehekülg, kuid suheldes läbi selle teiste inimestega, saame samuti igapäevaselt midagi uut juurde. Me kommunikeerume ning see aitab meil olla pädevam edaspidistes infootsingutes ning informatsiooni töötlemisel.
Me kõik otsime igapäevaselt midagi. Olgu see mõni meelelahutuslik otsing või teaduslik, see on meile oluline ning me vajame alati kvaliteetset tulemust. Infoallikate ja infootsingu kursus on andnud mulle väga vajalikud oskused tulevikuks. Ma oskan otsida informatsiooni nii, nagu mulle seda vaja on. Ma leian alati selle, mida mul täpselt vaja on just laiendatud infootsingu kaudu ning nende oskuste kaudu, mida olen omandanud sellel kursusel. Arvan, et kõik need oskused, mida olen antud kursusel omandanud, aitavad mul edaspidises ülikooli elus toime tulla paremini, kui oleksin seda teinud ilma nende oskusteta. Ma kasutan kindlasti neid igapäeva elus samuti. Ükskõik mis otsingut mul poleks vaja teostada.