Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anon12345
Õppematerjali autor
5. TÖÖLEHTEDEGA TEHTAVA TÖÖ KAVANDAMINE Töölehtede temaatika hõlmab alushariduse raamõppekava kõnearendusteemasid ja on lõimitud emakeeles käsitletavate teemavaldkondade, teadmiste ja oskustega. Töölehed on järjestatud aastaaegade järgi. See annab võimaluse luua tegevustes kindel rütm ning loogiliselt korrata, laiendada ja süvendada omandatud materjali seoses ümbritsevas elus (looduses ja inimtegevuses) toimuvate muutustega. Loomulikult on igal õpetajal võimalus valida ühe või teise töölehe kasutamise aeg ja koht oma tööplaanist ja oma rühma keeletasemest lähtuvalt. Ka iga teema sees saab ainult õpetaja kõige otstarbekamalt valida töölehe kasu- tamise koha. Töölehed on mõeldud teemade kinnistamiseks või teatud sõnavara ja grammatiliste ühendite harjutamiseks. Üks tööleht ei ole mõeldud kasutamiseks ainult ühes tegevuses.
Sujuvat suhtlemist võib takistada hirm teha vigu ning stress, mis kaasneb võõras keskkonnas olemisega. Täiskasvanu saab oma sõbraliku oleku ja kannatlikkusega neid probleeme vähendada. (Kingisepp, Salu, Kaljola.) Suheldes lapsega, kellel on raskusi võõrkeeles väljendumisega, võiks meeles pidada järgmist: · Ole tähelepanelik kuulaja, tee pingutusi ka vigasest kõnest arusaamiseks. · Anna tagasisidet, nooguta, naerata, näita igal viisil, et kuulad ja püüad aru saada. · Püüa rääkida aeglaselt ja selgelt. · Rääkides vaata lapsele otsa, et ta saaks näha ka näoilmet ja suu liikumist · Kasuta zeste ja miimikat. · Julgusta last rääkima, kiida teda edusammude eest. · Meeles tuleb pidada, et võõrkeeles rääkimine väsitab last palju rohkem kui emakeelne suhtlus.(1998, 4) 1.3. Eesti ja vene keele võrdlus Keelevigadel on sageli oma kindlad põhjused
Pragmaatilisele tähendusele peaks pöörama töhelepanu. Mitte keeleteaduse ajalugu tervikuna, vaid psühholingvistika asjad... on meie eesmärgiks! I. Stserba ei piisa formaalsest grammatikast, Kõne mehhanism e mis meil peas toimub, Ja olemasolevate teksite (materjali) analüüs. Ekperimentide seas kasutas nt Verifitseerimist enesekontrolli eeldus on see - Stserbal oli olulisel kohal. Meil on vaja õpetada lapsi vigu leidma ja neid parandama ja otsustama, mis on õige, mis on vale. Igal ühel on meil ,,Individuaalne keel". Igal ühel oma sõnavara, sõnatähendused erinevad, suur osa on küll ühiist, aga alati on midagi individuaalset. Et ka õpetaja juttu mõistab inimene veidi erinevalt. Praha koolkond: Rõhutas, et keel pole lihtaslt abrtsarkne märgisteem, vaid suhtlemise vahend! See, mida kasutame, sõltub funktsioonist/kasutuseemärgist. Funktisoon on pm üldistatud eesmärk. Teema- reema vahekord: millest/keelest mida ma räägin. Oluline asi
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
väljenduslikke ja füsioloogilisi reaktsioone nagu valu) komponente omavad (või seda mõjutavad) inimese (või looma) aktiivsust mõjutavad psüühilised protsessid. • Kõik emotsioonid on lubatud ja millekski kasulikud. Kindlasti pole väga mõttekas olla kogu aeg positiivne. On täiesti loomulik, et vahel ollakse vihane, küll aga pole otstarbeks vihast tekkinud käitumine. Emotsioonide evolutsiooniline otstarbekus (Plutchik, 1980) Leidis, et igal emotsioonil on oma funktsioon, ilma nendeta pole võimalik toime tulla. Hirm- Ohu vältimine, enesekaitse Viha- Rünnak, takistuste ja vastaste ületamine Rõõm- Kaaslase, seks.partneri otsing, järglaste soetamine Kurbus- Abi kutsumine kaotusest ülesaamiseks Usaldus- Potentsiaalse kaaslase sidumine Vastikus- Oksendamine, võõrainete väljutamine. See aitab meil ellu jääda. Vahel tajume ka inimesi vastikuna, kuigi me ise ka ei tea miks
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid