Katusetööd, Katuseuugid (vintskapid), Vekseldamine (3)

RAKVERE AMETIKOOL
Rando Pajula
EP09
KATUSETÖÖD
Referaat
Juhendaja : Heldur Veidenbaum
Rakvere 2011

SISUKORD

Katuseid on väga erinevaid liike, keeruliste ja massiivsetest lihtsate ja kergeteni, samuti on erinevatest materjalidest majakroone. Kuna on palju viise, millist katust ehitada, on neile esitatud ka palju nõudeid.

NÕUDED

Katusekate
*Katusekate peab ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpoololevasse konstruktsiooni ja ruumi. Kasutatavad materjalid peavad sobima Eesti oludele ja nende kohta peab olema väljastatud vastavussertifikaat.
*Kui katusekate ei ole kindel ilmastiku ja muude kahjulike mõjutuste (UV-kiirgus jne) suhtes, tuleb see katta kaitsekihiga.

Veeäravool

*Veeäravool katuselt peab toimuma nii, et ei saaks kahjustatud muud hoone osad ja ei tekiks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale.
*Ehituslikult ja korralduslikult peab olema tagatud, et sajuvesi, sulavesi või mistahes muu katusele sattunud vesi jõuaks tavaoludes mööda katusekatet ja viimateid (renne, torusid ) ilma külmumata maapinnani või selleks ettenähtud tarinditesse.
*Veevoolu teid peab saama vajaduse korral puhastada

Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke

*Piirdetarindi, s.o katuslae või pööningu vahelae soojustus, aurutõke, tuuletõke ja aluskate peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis.
*Soojustusmaterjal tuleb paigaldada tarindisse nii, et see kataks tarindi võimalikult ühtlaselt ja liituks tihedalt soojustuskihis olevate või seda läbivate konstruktsioonielementidega.
*Ehitamise ajal tuleb soojustusmaterjal kaitsta märgumise eest.
*Jäikadest plaatidest soojusisolatsiooni (nt vahtpolüstüreenplaatide) kasutamisel katusekatte alusena tuleb katusekatte alla paigaldada tasanduskiht (nt kõvad mineraalvillaplaadid) või vähendada plaatide mõõtmeid sedavõrd, et nende temperatuuri muutusest ja lineaarsest mahukahane misest tingitud deformatsioonid ei kahjustaks katusekatet.
*Aurutõke peab takistama veeauru difusiooni tarindisse.
*Tuuletõket tuleb kasutada tarindi läbipuhutavuse vältimiseks ning suure õhujuhtivusega ( lahtiste pooride ja mahumassiga alla 100 kg/m3) soojustusmaterjalide kasutamisel, vältimaks mikrokonvektsiooni nende sees.

Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited

*Kui katusesse (katuslakke) on vaja teha valgusavad, tuleb need konstrueerida nii, et
oleks täidetud katusele esitatavad põhinõuded, st et oleks tagatud katuse veepidavus , vajalik soojapidavus , tuulutus, vee-eemaldus jne. *
Tööstuslikult valmistatavate avatäidete ( katuseaknad , kuplid) puhul tuleb järgida valmistaja poolt antud paigaldusjuhiseid.
*Siseruumi õhu pääsemist katusealusesse tuulutusruumi tuleb läbiviikude kohal takistada samaväärselt muu osaga.

KATUSEUUGID e. VINTSKAPID

Katuseuugiks nimetatakse katuseküljele ehitatavat akna või uksega välhaehitist.
Vintskapp ei tohik olla liialt suur. Eriti tuleb hoiduda liialt kõrgete uukide ehitamisest. Uugiakende normaalkõrgus on umbes 100cm. Samuti ei tohi uuk asuda liialt räästa lähedal, soovitatav on, et uugiakna ja räästaserva vahelise katuseriba laius oleks vähemalt 100cm.

Uugi ehitamine

* Uugi sõrestikuks on soovitatav kasutada planke 5x14cm- see on sama materjal, millest tavaliselt tehakse hoone sarikad ja katusekorruse seina sõrestik.
*Kui uuk ehitatakse kaldelaega ruumi, toetatakse uugi kohal läbilõigatud sarikaotsad tegevale vekseltalale, mille otsad omakorda toetatakse sarikate sisekülgedele naelutatud planguotstele.
* Kui aga uuk ehitatakse kaldlaeta ruumi, toetatakse läbilõigatud sarikad koos pennidega vahetult tugevdatud pärlinile- seinasõrestiku ülemisele vööle.
*Uugiakna alumine valts , peab jääma alumiste läbilõigatud sarikaotstest vähemalt 25cm kõrgusele.
* Kuna vintskap asub otseselt tuule käes, tuleb erilist rõhku panna uugiseinte ja- lae sooja- ning tuulepidavusele.
* Seinad on soovitatav ehitada täissõrestikseintena, ning laudade või plaatide vahe täidetakse soojustuse ja tuuletõkkeplaatidega

VEKSELDAMINE

Talade vekseldamine
Talade vekseldamisel toetatakse üks või kaks talaotsa mitte seinale vaid teisele talale. Selleks ühendatakse kandvad talad omavahel ristitalaga, mis kinnitatakse spetsiaalsete vekselkingadega kandvate talade sisekülgedele. Talade, mis kannavad vekseltala, kõrvale paigaldatakse veel teine tala , et neid mitte üle koormata.
Tavaliselt on vekseldada vaja suitsukorstnate läbiviimisel puitvahelagedest. Puit kui kergestisüttiv materjal ei tohi olla vahetus kontaktis suitsukorstnaga. Mitme lõõriga korsten on aga laiem kui talade lubatud vahe.