TULUD 2015 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 3720 4092 4297 4383 Rühmatreeningud 2480 2728 2864 2922 Solaarium 496 595.2 625 637 Masaaž (15% käibelt) 150 150 158 161 Toidulisandid (15% käibelt) 232.5 232.5 244 249 KOKKU 7079 7798 8188 8351 TULUD 2016 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Jõusaal 5215 4954 4954 4954 Rühmatreeningud 3476 3303 3303 3303 Solaarium 986 1035 1035 1035 Masaaž (15% käibelt) ...
liigitamisel arvestada peale kasutusaja ja soetusmaksumuse ka muid asjaolusid. Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust. Bilansi analüüsi järeldused Ettevtte majandustegevuse efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Näited aruannetest! Premia Food AS Kasumiaruanne · Kasumiaruannet, õigemini öeldes, selle kasutatavat skeemi võib raamatupidaja ise valida. · Kasumiaruande skeemid 1 ja 2 on kirjeldatud RP seaduse lisades. · Valik langetatakse tavaliselt ettevõtte tegevusprofiili silmas pidades, sest mingisugust vahet lõpptulemuse saavutamisel ei ole, number tuleb ikka seesama. Kasumiaruanne Skeemi 1 kasutavad sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted, mille kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning
Vali üks: a. müügiplaan b. eelarvestatud kasumiaruanne c. kapitaalmahutuste eelarve d. kassaplaan Küsimus 8 Küsimuse tekst Põhitegevuse koondplaani koostamine lõpeb Vali üks: a. eelarvestatud kasumiaruande koostamisega b. eelarvestatud raamatupidamisbilansi koostamisega c. müügiplaani koostamisega d. kassaplaani koostamisega Küsimus 9 Küsimuse tekst Kassaplaan tuleb koostada enne Vali üks: a. eelarvestatud kasumiaruannet b. kapitaalmahutuste eelarvet c. eelarvestatud raamatupidamisbilanssi d. müügiplaani
riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit Ettevõtlus - uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid Ettevõtte aastaaruanne - sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet Ettevõtte eelarve - plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel Ettevõtte kulu - raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma Ettevõtte tulu - raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub Ettevõtte risk - oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust
d. Firma laenab raha. __d_ 9. Kust saab kõige paremini informatsiooni firma kasumi kohta? a. Väärtpaberibörsilt. b. Firma prospektist. c. Firma bilansist. d. Firma kasumiaruandest. _b__ 10. Et määrata kindlaks firma finantsolukorda mingil ajahetkel, on kõige parem uurida a. prospekti. b. bilanssi. 2 Junior Achievementi Arengufond c. kasumiaruannet. d. dividendide maksmise aruannet. __c_ 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse a. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. b. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. c. saada eelisjärjekorras dividendi. d. otsustada firma personali valiku üle. __d_ 12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? a. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. b. Hüpoteek on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. c. Hüpoteek on pikaajaline kindlustamata võlakiri. d
Bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansis aktiva (vara) pool peab võrduma passiva (kohustuste ja omakapitali ehk vara katteallikate) poolega Kasumiaruanne Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruannet on lubatud koostada kas 1. või 2 skeemi järgi. Mõlemad koostamise skeemid annavad ühesuguse lõpptulemuse, kuid 1. skeemi järgi kirjutatakse kulud lahti nende olemuse ja 2. skeemis kulude funktsiooni järgi. Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse: põhiäritegevuse tulud-kulud muu äritegevuse tulud-kulud finantstegevuse tulud kulud ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk
A. Väärtpaberibörs. B. EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 1 Test 8, Ettevõtte finantseerimine Junior Achievementi Arengufond C. Eesti Pank. D. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. B 10. Ettevõtte rahalise seisundi määramiseks mingil hetkel, on kõige parem uurida tema A. eelarvet. B. bilanssi. C. kasumiaruannet. D. dividendide maksmise aruannet. C 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse A. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. B. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. C. saada eelisjärjekorras dividendi. D. otsustada firma personali valiku üle. D12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? A. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. B. Hüpoteek on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. C
OÜ NIMETU FINANTSANALÜÜS Käesoleva finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruande põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus, likviidsus ja maksevõimet. Olukorda hinnatakse nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Selleks on vaja meil kasutada bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Võrdlen kaht majandusaasta näitajad. Allolevas tabelis on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruandest väljatoodud finantsanalüüsi teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654 Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349 Likviidne
1. Nimetage teehoiu ökonoomika ülesandeid. 1.Loetlege ressursse ehk tootmistegureid (3) Nii ettevõtte kui rahvamajanduse tasandil: maa, kapital ja töö –teehoiu tulude ja kulude määramine –investeeringute tasuvuse kindlakstegemine 2.Milline majanduslik kategooria seob kasumiaruannet ja bilanssi (st –finantseerimisvajaduse hindamine kantakse majandusaasta lõpul omakapitali)? Intensiivsussuhtarvud 2.Millised kohustised võivad kuuluda teehoiuettevötte lühiajaliste kohustiste hulka (vähemalt 3)? 3.Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe
Kasumiaruanne ( tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RPS §18. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest ja kasutama seda jätkuvalt. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruande teine kohustuslik vorm ja ühe majandusaasta kasum/ kahjum detailne lahtikirjutis. Kasumiaruannet koostatakse periooditi kasvavalt, kusjuures kasutatakse tulu- ja kulukontode käibeid aruande koostamisel. Ärikulude kajastamisel kasumiaruandes lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist aruandeperioodist arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. ( rmp. Seadus §16 , p.6) (vt. eraldi leht printsiibid). Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendab raamatupidamiskohuslase
allhanke osakaalu Hinnasta vastavalt ressursi olemasolule Mõtlemine Innovaatilisus ning pidev enesearendamine Mis asi on ettevõtte kasumiaruanne? Kasumiaruanne on aruanne, mis mõõdab teatud ajavahemikus teenitud tulusid ja sellega seotud kulusid, võttes nii kokku, kas ettevõte teenib kasumit või mitte. Kasumiaruannet on kahte liiki: skeem 1 kulud on jaotatud liikide järgi (lihtsam, teenustega tegelevad väikeettevõtted kasutavad tihti seda) skeem 2 kulud on jaotatud erinevate osakondade/tegevuste/funktsioonide järgi (põhjalikum, seda kasutavad enemasti suuremad ettevõtted) Mis asi on bilanss ja kuidas seda esitatakse? Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis annab informatsiooni ettevõtte majandusliku seisundi kohta. Aktiva ja passiva peavad olema tasakaalus.
Triin Muulmann KASUMIARUANNE Kasum on ettevõtte töö tulemusena laekunud tulude ja nende saamiseks tehtud kulude vahe. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Põhiseos: Müük - Müügikulud - Talitluskulud + Muud tulud (kulud ) - Maksud = Kasum Kasumiaruannet võib defineerida kui firma tulude ja kulude loetelu, mis lõpeb puhaskasumiga. Kasumiaruanne on ühe bilansirea , Perioodi puhaskasum (kahjum), detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta ( kuu, kvartal, aasta) kasvavalt. Põhimõtteliselt on võimalik 2 varianti: 1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Tööjõu kulu 270 000 Kaubad, toore, materjal 300 000
Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rahavoogude aruandest on võimalik välja lugeda järgmist informatsiooni: Vali üks või enam: a. ettevõtte kasumi suurust b. raha jääki perioodi lõpus c. ettevõtte kahjumi suurust d. laenu vajadust Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: raha jääki perioodi lõpus, laenu vajadust Küsimus 24 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kasumiaruannet koostatakse sellesks, et... Vali üks või enam: a. mõista kui suured on ettevõtte kulud ja tulud b. otsustada, millal on vaja likviidseid käibevahendeid c. teada saada arvestusliku kasumi/kahjumi suurust d. teada, kui suur on raha jääk perioodi lõpus Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: teada saada arvestusliku kasumi/kahjumi suurust, mõista kui suured on ettevõtte kulud ja tulud Küsimus 25 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus
kajastamisest ja analüüsist kasumiaruannetes. Kirjeldatakse erinevate tulu- ja kulukirjete teoreetilist osa ning nende arvestusest kasumiaruandes. Töö teises osas kirjeldatakse metoodikat, mida rakendatakse uurimistöös. Töö kolmandas osas antakse lühiülevaade ettevõttest, kus uurimus läbi viiakse. Kirjeldatakse ja analüüsitakse toetudes teooriale ettevõttes kasutatavaid kasumiaruande kirjeid ning analüüsitakse kasumiaruannet erinevate analüüsimeetoditega. Uurimustöös on kasutatud 32 kirjanduslikku allikat, millest võõrkeelseid allikaid on 3. Töösse on lisatud 8 tabelit, 3 joonist ja 7 lisa. 8 1 TULUDE JA KULUDE KÄSITLUS KASUMIARUANDE SKEEMIS 2 Lähtuvalt raamatupidamise seadusest on kõik raamatupidamiskohustuslased kohustatud koostama raamatupidamise aastaaruande, mille eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada
7) Kasumiaruanne (skeem 1 ja 2): Skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. Materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Sobilik väikeettevõtetele kellel puudub vajadus kulude funktsioonide kaupa liigendamiseks. Aga sobib ka suurematele ettevõtetele majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt. Müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid, nt tööjõukulud, tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2
Dokumendihaldus ja asjaajamine. 2.2.3 Raamatupidaja Raamatupidaja tööks on ettevõtte raamatupidamise korraldamine, sealhulgas arvepidamine kõigi sissetulekute ja väljaminekute üle ning ettevõtte finantsdokumentatsiooni korrasoleku tagamine, samuti kõikide sooritatud finantstehingutest täielike aruannete säilitamine vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele. Raamatupidaja koostab ettevõtte bilanssi, kasumiaruannet jne. 2.2.4 Kvaliteedijuht Kvaliteedijuhi tööülessanneteks on väljatöötada ja juurutada, töökorras hoida ning pidevalt parandada ettevõtte kvaliteedi -ja keskonnajuhtimissüsteemi vastavalt nõuetele. Ohjata ja väljatöötada kvaliteedi ja keskonnajuhtimissüsteemi alast dokumentatsooni ning hoida seda pidevalt ajakohasena. Reklamatsioonide jt kliendi tagasiside käsitlemise organiseerimine; Siseauditite organiseerimine ja kontroll;
emissioonikurss - emiteeritavate väärtpaberite emissioonihind, aktsiate märkimishind või väljalaskehind emiteerimishind hind millega toimub võlakirja esmamüük ettevõte - äriseadustik defineerib ettevõtet kui majandusüksust, mille kaudu ettevõtja tegutseb. (vt.Äriseadustik.) ettevõte koosneb - ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on vajalikud ettevõtte tegutsemiseks. ettevõtte aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet ja lisasid. ettevõtte liigitus - eraõiguslikeks (põhineb erakapitalile) ja avalik-õiguslikeks (riigi-ja kohalike omavalitsuste asutused) juriidilisteks isikuteks, ettevõtte kulu raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ettevõtte omad vahendid tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma sissetulekutest ära tarbinud ettevõtte optimaalse tegevuse tase tootmismaht, mille juures saavutatakse etteantud
tekkivad vahed vastavalt juhendile RTJ 1; jne.). Muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid. Välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkiva valuutakursi reservi moodustamine on reguleeritud juhendis RTJ 11. Ümberarvestust arvestusvaluutast esitusvaluutasse on reguleeritud juhendis RTJ 1. Muude reservide moodustamine toimub omakapitalisisese tehinguna ja ei mõjuta aruandeperioodi kasumiaruannet. Konsolideerimisel tekkiv valuutakursi vahede reserv RTJ 11. Aruannete arvestusvaluutast esitusvaluutasse ümberarvestusel tekkiv reserv - RTJ 1. Jaotamata kasum (kahjum) Eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Akumuleeritud kasumite summa miinus väljamakstud või ärakasutatud summad.
ja kui palju on ettevõttel raha või kergesti rahastatavat vara, milline on ettevõtte kohustuste struktuur, kui suur osa varast on soetatud kreeditoride ja kui suur osa investorite kapitali arvel). KASUMIARUANNE (INCOME STATEMENT) mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestus- perioodil. Kasumiaruandes seatakse vastavusse firma käive teatud perioodil selle saavutamiseks tehtud kuludega. Analüüsides kasumiaruannet saavad kreeditorid ja MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 12 investorid vastata järgmistele küsimustele: kas ettevõte teenis antud aastal kasumit; kuidas on see tulemus võrreldav eelmiste perioodide kasumitega; mis on tulude ja kulude erinevateks komponentideks; kas ettevõtte teenib piisavalt tulu katmaks oma tegevuskulusid; milline on ettevõte rentaablus ehk kasumi teenimise võime võrreldes sama haru teiste ettevõtetega jne.
Enamus raha laekub ettevõtete aritegevusest. Investeerimisele on iseloomulik negatiivne rahajaagi muutus, kuna enamik ettevõtteid põhivaradesse investeerib põhivaradesse ning teeb pikaajalisi investeeringuid. Finantseerimise rahakaibest naeme, kas ettevõtte tegevus on vajanud lisafinantseerimist või ei. Rahavoogude aruande tõlgendamise abil saab teatud pildi ettevõttest ilma, et uuriks taiendavalt bilanssi ja kasumiaruannet. Kui rahavoog on positiivne, margitakse tabelisse +, kui negatiivne siis -. 1) Põhitegevusest laekuvat raha kasutatakse põhivara soetuseks ning võlgade tagasimaksmiseks. Ettevõte on kõige paremas seisukorras rahalises mõttes. Ta suudab teha investeeringuid laiendamiseks ja tagasi maksta ka võetud kohustusi. 2) Põhitegevusest ja põhivara muugist saadavat raha kasutatakse võlgade tagasimaksmiseks.
2. näitajate arvutamine ja interpreteerimine. Analüüsi tulemuste interpreteerimine on loominguline, kuid kõige vastutusrikkam etapp, mis nõuab kompleksset lähenemist. 3. järelduste tegemine üldistatud analüüsi tulemustel ja nende põhjal otsuste formuleerimine edasiseks tegevuseks. Tavapäraselt saadakse analüüsi korraldamiseks informatsiooni raamatupidamisest. Selleks kasutatakse kolme põhilist raamatupidamisaruannet: bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Bilanss näitab ettevõtte varasid ja nende finantseerimise allikaid mingi kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Bilanss kajastab ettevõtte arvestuslikku väärtust. Bilansi 3 näitajate puuduseks on see, et need kajastavad nn eelnenud perioodi andmeid, mis tihti ei vasta teglikule olukorrale. Käibevarade arvestuslik väärtus ei erine oluliselt
erinevaid lisateenuseid. PC Eesti ja BO Eesti peamine müügitulu koosnes auditeerimisest. Vaadates teenuste võrdlustabelit jääb silma, et PC Eesti auditeerimis tulu on BO Eesti'st ligikaudu 3,5 milj. võrra suurem aastal 2016, kuid teiste teenustega vahemaa nii suur ei ole. Teenuste järgi jaotades müügitulu jõuab samale järeldusele, et PC Eesti edukusele annab väga palju juurde rohkem tuntud nimi ja suurema müügituluga kliendid. Analüüsis võrreldi bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogusid. Mõlema ettevõtte vara erinevus tuleneb suurelt sellest, et BO Eestil puudub põhivara, võrreldes PC Eesti'ga, kellel on põhivara 1,5 milj., ja sellele lisaks raha ja raha ekvivalentide vahe mis oli 2016. aasta seisuga ligikaudu 3 milj. Kuid PC Eesti'l on see eest lühiajaliseid ja pikaajaliseid laenukohustusi kokku üle kahe miljoni. BO'l ei ole laenukohustusi 2016 aasta seisuga. Mõlemad ettevõtted
Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas. Tuuakse välja varude jääk Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Eelneva näite alusel: Varude arvestuse pidevsüsteemi eelised · Võimaldab kergesti jälgida klientide nõudlust · Kergesti ühildatav automatiseeritud tellimissüsteemiga · Arvestusest saadavat infot saab kasutada juhtimisotsuste langetamiseks · Kontrollivõimalus · Võimaldab koostada kasumiaruannet mistahes perioodi kohta Varude arvestuse perioodiline süsteem · Jooksev arvestus ainult sissetuleku kohta · Varude lõppjääk ja müüdud kaupade kulu tehakse kindlaks perioodiliselt (näiteks iga kuu lõpu seisuga) · Lihtne · Võimalik pidada käsitsi · Müügil kajastatakse vaid müügitulu · Rakendatakse valemit: · Algsaldo + Sissetulek Lõppsaldo = Väljaminek · Lõppsaldo selgitatakse välja inventuuri teel Eelneva näite alusel: 31.10
Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele 5 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. 23. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (näiteks müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (näiteks tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2
efektiivsemaks muutmisel. Suhtarvude analüüsist järeldub, et ettevõtte XXX OÜ finantsolukord on küllaltki soliidne. Ettevõte on regulaarselt kasumis ning müügitulu on pidevalt kasvanud. Võrreldud said aastad 2012, 2013 ja 2014 ning läbivaks tulemuseks oli see, et 2012 ja 20l3 aasta näitajad olid väga head ning peaaegu identsed. 2014. aastal erines kasum oluliselt võrreldes kahe eelneva aastaga ning seetõttu tekkis ka suur erinevus rentaablusnäitajates. Suhtarve ja kasumiaruannet vaadates peab tunnistama, et ettevõtte tegevuse efektiivsus 2014. aastal langes märkimisväärselt – võtmesõnaks on tööjõukulud, mis suurenesid eelneva aastaga võrreldes umbes 70 % ning käibe kasv oli samal ajal ainult 10,8 %. Likviidsuse analüüsist selgus, et tegemist on väga maksejõulise ettevõttega, millel pole mingeid raskusi oma lühiajalisi kohustusi kiirelt tasuda. Käibevara oli tunduvalt rohkem kui
lähteülesannetele ning töö kvaliteedi kontroll. Tootmistöölise kohustus tsehhivanemate ning vahetuse ülemate antud otseste tööülesannete täitmine vastavalt etteantud kogusele ning kvaliteedinäitajatele. Seadmete häälestamine ning toodangu vastavuse kontroll tööjoonistele ja kvaliteeditingimustele. Tehnoloog valmistab ette tööjoonised ja paneb paika vajaminevad materjalid. Kontrollib pisteliselt tehtava töö kvaliteeti. Pearaamatupidaja koostab ettevõtte bilanssi, kasumiaruannet. Teostab ülekandeid tarnijatele, jälgib koostöös müügidirektoriga väljastatud arvete õigeaegset laekumist. Laohoidja võtab vastu ostukaupa, saadab välja valmistoodangu ning haldab materjalide ning valmistoodangu ladu Laotööline väljastab ostetud kauba vastavatele tsehhidele, laeb koormaid nii valmistoodangut peale kui ka ostukaupa maha. 3.3 Tegevust reguleerivad dokumendid. 1) Töösisekorra eeskirjad 2) Ametijuhendid 3) Tööohutuseeskirjad 4) Raamatupidamiseeskirjad 3
keskvalitsused, kes kasutavad oma head nime ja tuntust kapitali odavama hinnaga kaasamiseks. Pangad ja suured ettevõtted emiteerivad nii võlakirju kui aktsiaid. Ühed suuremad emitendid on valitsused, kes võlakirjade emiteerimisega tasakaalustavad eelarvedefitsiiti. esmaturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid ettevõtte aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet ettevõtte kulu raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ettevõtte omad vahendid tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma sissetulekutest ära tarbinud 2 ettevõtte optimaalse tegevuse tase tootmismaht, mille juures saavutatakse etteantud tingimustel maksimaalne eesmärkide saavutatus
Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas Tuuakse välja varude jääk. Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo 8000 + (9000 + 5000) (7200 + 6000) = 8800 Varude arvestuse pidevsüsteemi eelised Võimaldab kergesti jälgida klientide nõudlust Kergesti ühildatav automatiseeritud tellimissüsteemiga Arvestusest saadavat infot saab kasutada juhtimisotsuste langetamiseks Kontrollivõimalus Võimaldab koostada kasumiaruannet mistahes perioodi kohta Peamiseks puuduseks on suur töömaht. Varude arvestuse perioodiline süsteem Jooksev arvestus ainult sissetuleku kohta Varude lõppjääk ja müüdud kaupade kulu tehakse kindlaks perioodiliselt (näiteks iga kuu lõpu seisuga) Lihtne Võimalik pidada käsitsi Müügil kajastatakse vaid müügitulu. Arvestust omamaksumuse kohta ei peeta. Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Lõppsaldo = Väljaminek 8000 + (9000 + 5000) 8800 = 13 200
Käesoleva finantsanalüüsi eesmärgiks on Viljandi Aken ja Uks AS 2007, 2008 ja 2009 aasta raamatupidamise aruannete põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus e. rentaablus, likviidsus ja maksevõime ning võõrkapitali kasutamine. Analüüs on suunatud peamiselt ettevõtte juhatusele ja raamatupidamisele, kuid sisaldab ka aktsionäridele kasulikku informatsiooni. 7.2. Finantsanalüüsi dokumentatsioon ning meetodid Ettevõtte tegevuse hindamiseks kasutab autor bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet. Finantsaruannete analüüsimisel kasutab autor kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs 3. suhtarvude analüüs Järgnevalt ongi erinevalt analüüsitud Viljandi Aken ja Uks AS 2007, 2008 ja 2009 aasta
Äritegevuse rahakäive on kogu ettevõtte rahakäibe võtmenäitaja. Enamus raha laekub ettevõtte äritegevusest. Investeerimisele on iseloomulik negatiivne rahajäägi muutus, kuna enamik ettevõtteid põhivaradesse ning teeb pikaajalisi investeeringuid. Finantseerimise rahakäibest näeme, kas ettevõtte tegevus on vajanud lisafinantseerimist või ei. Rahavoogude aruande tõlgendamise abil saab teatud pildi ettevõttest, ilma, et uuriks täiendavalt bilanssi ja kasumiaruannet. Lihtsaimaks rahavoogude aruande analüüsi meetoditeks on rahavoo aruande mudelid. Järgnevalt kirjeldatakse toodud mudeleid ükshaaval, pöörates tähelepanu ettevõtte profiili ja arengutaseme kujundamisele. 1. Põhitegevusest laekuvat raha kasutatakse põhivara soetuseks ning võlgade tagasi maksmiseks. Ettevõte on kõige paremas seisus rahalises mõttes. Ta suudab teha investeeringuid laiendamiseks ja tagasi maksta ka võetud kohustusi. 2
Kasumiaruanne skeem 1 Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Kasumiaruanne skeem 2 Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel
Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte müügitulust nelja aasta lõikes, mille tulemusena on võimalik aru saada, kui palju on see kasvanud või kahanenud. Müügitulu analüüsi peatükis teeb autor analüüsi kahes osas: müügitulu dünaamikas ning müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes. 2.1 Müügitulu dünaamika Tabel 1 Müügitulu dünaamika (autori koostatud)
Õpilasfirma tegutsemine. Toote tootmine või tellimine oma kavandi põhjal, teenuse osutamine. Turundustegevus. Müük. Finantsarvestus. Üldreeglina osavõtt vähemalt ühest laadast või müük muul avalikul üritusel. Toote või teenuse iseloomust sõltuvalt võivad olla erandid lubatud. 6. Õpilasfirma aruande koostamine. Aruanne kuni 8-15 lk, peab sisaldama analüüsi õpilasfirma tegevuse kohta, majandusaruandeid (kasumiaruannet ja lõppbilanssi). 39 7. Õpilasfirma esitlus kas koolis komisjonile või Eesti õpilasfirmade võistlusest osavõtt. Aruande ja oma tegevuse kaitsmine. Komisjon esitab õpilasfirma liikmetele küsimusi. (ca 10-15 minutit) 8. Õpilasfirma liikmete rollide ja töökoormuse selgitus õpetaja kinnitusega. Mida hinnatakse: Arusaamist õpilasfirma tegevusest, omaenda rolli täitmisest
· teenuste müük [14]. 5.1.2 Muud äritulud Muud äritulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist, saadud trahvid ja viivised, netokasum valuutakursimuutustst nõuetelt ostjate vastu ja ohustustelt tarnjate ees [8 : 56]. Muud äritulud võivad olla veel ka: · eelmiste perioodide tulud, kui tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet; · ebatõenäoliseteks ja lootusetuks kantud summade laekumised; · ümmardusvahed; · varade ümberhindlusest tekkinud tulud jne [1 : 177-178]. 5.1.3 Finantstulud Finantstulud jagunevad järgnevalt: · finantstulud tütarettevõtja aktsiatelt või osadelt; · finantstulud sidusettevõtja aktsiatelt või osadelt; · muud finantstulud pikaajalistest finantsinvesteeringutest; · intressitulud; · dividenditulud; · kasum lühiajalistest finantsinvesteeringutest;
EELARVELINE KASUMIARUANNE (SKEEM 2 JÄRGI) Erinevalt majandusaasta lõpuks ettevõtte vara seisu ja selle katte allikaid (sealhulgas tegevuse tulemit kasum, kahjum) iseloomustavast bilansist sisaldab 19 kasumiaruanne andmeid majandusaasta tulemikomponentide (kulutused ja tulud) liikide, suuruse ja allikate kohta. Kasumiaruandes näidatakse ainult kõik möödunud aruandeaasta kulutused ja tulud, niisiis mitte mingeid muid suurusi. Kasumiaruannet võib teha kahel viisil : 1. kogukulumeetodil (viide 5, kasumiaruande skeem 1)vastastatakse aruandeperioodi tulule kõik sellele perioodile langevad kulutused. Kõiki kulutusi käsitletakse kululiikide lõikes perioodikulutustena ning kulud on agregeeritud vastavalt nende olemusele (amortisatsiooni-, materjali-, palga-, energia-, reklaami- jne kulud). See meetotod sobib kasutamiseks ettevõtetele, kus on lihtne kuluarvestus ja suhteliselt väiksed tootmisvälised kulud. 2
mai 2009 Toomas Toru Nõukogu liige ____________________ 10. mai 2009 Pille Põder Nõukogu liige 23 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 SÕLTUMATU AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS AS Simpel aktsionäridele Oleme auditeerinud AS Simpel raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2008, eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet ning aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid. Juhatuse kohustused raamatupidamise aastaaruande osas Juhatuse kohustuseks on raamatupidamise aastaaruande koostamine ning õige ja õiglane esitamine kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Selle kohustuse hulka kuulub asjakohase sisekontrollisüsteemi kujundamine ja töös hoidmine, mis tagab raamatupidamise
9. Milline neist ei kuulu soetusmaksumuse hulka? a) ostukulutused b) tootmiskulutused c) muud kulutused, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse d) müügikulutused 10. Milline neist ei ole varu? a) müügiks ostetud kaubad b) valmistoodang c) lõpetamata toodang d) müügiootel põhivara 11. Varude arvestuse pidevsüsteemi rakendamisel saab kasumiaruannet koostada ka jooksvalt (näiteks iga kuu kohta), inventuuri tegemata. Tõene või Väär Ülesanne 7 Varude soetusmaksumuse arvestusmeetodid 1. Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema a) LIFO vastandamise tagab b) FIFO c) Kaalutud keskmine 2. Kaubavaru algjäägi maksumus oli 60 000 a) 390 000 krooni. Perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 b) 370 000
K Kohustus (bilanss) Soetusmaksumuses kajastatavate bioloogiliste varade amortisatsioonikulu ja kahjumeid väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes analoogiliselt materiaalse põhivara amortisatsioonikuluga (Kikas & Treumann, 2003, lk 91). Kui bioloogiliste varade müümine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis kasumeid ja kahjumeid bioloogiliste varade müügist kajastatakse kirjetel „Muud ärikulud“ / „Muud äritulud“ (Villems, 2007, lk 69). Kui me koostame bilansi ja kasumiaruannet ettevõtte tarbeks, võib kirjete nimetusi täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi ja kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Majandusaasta aruande taksonoomia alusel Äriregistrile koostatavad aruandevormid kehtestab rahandusminister määrusega, neid vorme muuta ei ole võimalik. (Vooro, 2011, lk 33) 19
analüüsimiseks (näiteks omahinna arvutamiseks). Kergemini mõistetav juhtidele. Esimese skeem on aga arusaadavam ja selle skeemi põhjal aruande koostamine on raamatupidajale lihtsam, kuna andmed saadakse kohe kontodelt. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Skeem ühe puhul kujuneb aruandeaasta kasum(kahjum) järgmiselt: ÄRITULUD (müügitulu + muud äritulud) + valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus (kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena (“negatiivse kuluna”) + kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel (materjalid ja
majandusaasta kulu ja tulukontode käivete alusel ja mis annab sellega ülevaate raamatupidamiskohustuslase majandusaasta tegevustulemi kujunemise protsessist. Kasumiaruanne näitab puhaskasumit või kahjumit, mille juhtkond on aasta jooksul omanikele teeninud (Jablonsky jt 1998, lk 9). Kui bilanss kajastab ettevõtte finantsseisusndit teatud ajamomendil, siis kasumiaruanne võtab kokku ettevõtte aruandeperioodi tegevustulemused. Seega võib kasumiaruannet lugeda vahelüliks ettevõtte aruandeperioodi alg ja lõppbilansi vahel. Samas ei anna kasumiaruanne täielikku pilti ettevõtte tegevustulemustest, kui seda ei kasutata koos raamatupidamisbilansi ja rahavoogude aruandega (Kallas 2002, lk 286). 7 Finantsaruanded lubavad ettevõtte kohta üsna palju teada saada. Kui kasutada mitme järjestikulise perioodi aruanded, võib nii mõndagi järeldada ka tulevaste sündmuste käigu kohta
Bilanss on kahepoolne tabel · Tabeli vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat passivaks · Aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis teatud ajamomendil. Kirjed on järjestatud vastavalt likviidsusele. · Passivast saadakse ülevaade allikatest, millest raha pärineb ja need on järjestatud vastavalt kohustuste täitmise ajale. Kasumiarvestus- raha liikumise aruanne · Kasumiaruannet võib võrrelda filmiga ettevõtte tegevusest · Ta näitab, kuidas ettevõtte kasum/kahjum on kujunenud, tuues välja perioodi jooksul tehtud kulutused ning saadud tulud amortisatsiooni eraldised- mingi osa kantakse kahjumisse (ostetakse mingi asi ja kulu arvestatakse) Asi- nii aktivas kui passivas kajastatav Rahavoogudearuanne · võimaldab jälgida ettevõtte maksevõimelisust igal ajamomendil
Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. · ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. · ettevõtlus uuenduslik riskivõttev äri käivitamine ja juhtimine. · ettevõtte aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet · ettevõtte alternatiivkulu tulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel saamata teistest tegevustest · ettevõtte eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel · ettevõtte eesmärk teenida võimalikult suurt kasumit · ettevõtte kulu raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma
olla pikem); · prognoositavad kasumiaruanded (esimesed kaks aastat võib teha kvartaalsed, edaspidi aastaprognoos); · Prognoositavad bilansid (vajadusel kasuta spetsialistide abi) Sõltuvalt äriplaanist ja sellest kuhu plaanitakse see esitada, võib lisada mingi ettevõtte spetsiifikast tuleneva finantsprognoosi. FIE ei pea esitama kasumiaruannet ega bilanssi. Võid kasutada alljärgnevalt toodud tabeleid. 1. Kassavoo prognoos 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5. kuu Jne. Laekumine müügist Omakapitali sissemaksed Laenud Muud allikad
kassavoo prognoosid (esimene aasta kuude lõikes, edaspidi võib periood olla pikem); prognoositavad kasumiaruanded (esimesed kaks aastat võib teha kvartaalsed, edaspidi aastaprognoos); Prognoositavad bilansid (vajadusel kasuta spetsialistide abi) Sõltuvalt äriplaanist ja sellest kuhu plaanitakse see esitada, võib lisada mingi ettevõtte spetsiifikast tuleneva finantsprognoosi. FIE ei pea esitama kasumiaruannet ega bilanssi. Võid kasutada alljärgnevalt toodud tabeleid. 1. Kassavoo prognoos 1. 2. 3. 4. 5. Jne. kuu kuu kuu kuu kuu Laekumine müügist Omakapitali sissemaksed Laenud Muud allikad RAHALISED ALLIKAD KOKKU Materjalid, kaubad Tootmisega seotud tööjõu kulu Kommunaalkulud 22
vajadust ettevõte (ka: firma, käitis) – tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. ettevõtja – on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. ettevõtlus - uuenduslik riskivõttev äri käivitamine ja juhtimine. ettevõtte aastaaruanne – sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet ettevõtte alternatiivkulu – tulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel saamata teistest tegevustest ettevõtte eelarve – plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel ettevõtte eesmärk – teenida võimalikult suurt kasumit ettevõtte kulu – raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ettevõtte omad vahendid – tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma
kummitama. Ometigi pole see piisav põhjus finantsaruannete tegematajätmiseks. See on proovikiviks teile kui juhile ja ärimehele. Teie finantsaruandeid läbi vaadates võrdleb pankur kindlasti teie aktivat ja passivat. Pangas analüüsitakse küll mitmeid erinevaid finantsaruande suhtarve, kui suhe aktiva ja passiva vahel on üks kõige tähtsamaid. 7.1.3 Kassakäibe aruanne Kui pidada bilansitabelit teie ettevõtte ajudeks ja kasumiaruannet südameks, on kassakäive voolav vere, mis paneb südame tööle ja aju mõtlema. Kassakäibe aruanne, nagu ka kasumiaruanne, annab aru teie tegevusest mingi kindla perioodi jooksul. Meil tuleb tihti võrrelda bilansitabelis antud kassaseisu teatud hetkel kassaseisuga mõnel teisel hetkel. Kassakäibe aruanne aitab analüüsida rahakäivet nende kahe ajahetke vahel. Lõplik kassaseis kindlal ajahetkel saadakse sellise valemiga:
teenib ühe arvutuslaua müügist pärast muutuvkulude mahaarvamist. Seda summat saab kasutada püsivkulude katmiseks. o Kui ettevõte ei suuda realiseerida toodangut, ei teki ka kasumit ja ettevõtte lõpptulem on kahjumis, sest ei suudeta katta püsivkulusid. o Piirkasumiformaadis koostatud kasumiaruandes on primaarne muutuvkulude eristamine püsivkuludest o Piirkasumiformaadis kasumiaruannet kasutatakse tegevusplaanide planeerimisel KMK – analüüsi graafiline meetod o Graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures, mis on tema eeliseks matemaatiliste meetodite ees. Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks.
analüüsimiseks (näiteks omahinna arvutamiseks). Kergemini mõistetav juhtidele. Esimese skeem on aga arusaadavam ja selle skeemi põhjal aruande koostamine on raamatupidajale lihtsam, kuna andmed saadakse kohe kontodelt. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Skeem ühe puhul kujuneb aruandeaasta kasum(kahjum) järgmiselt: ÄRITULUD (müügitulu + muud äritulud) + valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus (kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena (“negatiivse kuluna”) + kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel (materjalid ja teenused, mida on kasutatud põhivara valmistamiseks ning mis on
investeeritud osa on vaid 4%. Kasumiaruanne: 1. Intressitulud 10 2. Intressikulud -7 3. Kokku puhas intressitulu: 3 4. Muud tulud 1 1. Intressid ja muu tulu kokku: 4 1. Laenukahjumide provisjon -1 1. Puhastulu peale provisjone 3 1. Mitteintressilised kulud (personalikulud, amortisatsioon) -2 1. Kasum enne makse 1 1. Maksud -0,4 1. Puhaskasum: 0,6 1. Hinnates kasumiaruannet võib teha järgmised järeldused. Kogu tuludest moodustab olulisima osa intressitulu, mis kujuneb saadud ja makstud intressi vahena, mis tulenebki pankade vahendustegevusest ehk hoiuste kaasamisest ning laenude väljaandmisest. 1. Muud tulud võivad erinvalt panga tegevusest olla erineva suurusega. Panga tulufaasis võib teenustasu osakaal varieeruda sõltuvalt panga teenuste mahust, liikidest aga ka seadusandlusest. 1
müügist pärast muutuvkulude mahaarvamist. Seda summat saab kasutada püsivkulude katmiseks. o Kui ettevõte ei suuda realiseerida toodangut, ei teki ka kasumit ja ettevõtte lõpptulem on kahjumis, sest ei suudeta katta püsivkulusid. o Piirkasumiformaadis koostatud kasumiaruandes on primaarne muutuvkulude eristamine püsivkuludest o Piirkasumiformaadis kasumiaruannet kasutatakse tegevusplaanide planeerimisel · KMK analüüsi graafiline meetod 21 o Graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures, mis on tema eeliseks matemaatiliste meetodite ees.
annaabi.ee 
