kõrgune Ristik Leidub nelja erinevat sorti: kassiristik, keskmine ristik, kuldristik, mägiristik, valgeristik. Kasutatakse loomadele söödaks ja rahvameditsiinis. Võib kohata igal pool. Liblikõieline taim. Aeduba Üheaastane rohttaim Valgurikas taim Suure ravimõjuga Valguse ja soojanõudlik taim Leidub mitmeid erinevaid sorte Harilik nõiahammas Kuulub liblikõieliste heintaimede hulka Rikastab mulda Kasutatakse karjatamiseks Mitmeaastane taim Kasvab puisniitudel Väärtuslik söödataim Sojauba Kasutatakse väga erinevate toiduainete valmistamisel Üheaastane liblikõieline taim Kaitseb paljude haiguste eest Kultuurtaim Hinnaline valguallikas Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Sojauba http://www.eria.ee/public/files/Agronoomia_2007_lk_7982.pdf http://nammy.pbwiki.com/Sojauba http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html http://www.ceet
Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisniit - puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Fluktuatsioon - koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, osakaal koosluses, kuid koosluse üldilme jääb samaks.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse.
Kõrgus 50 kuni 150 cm. SORDITUNNUSED Mitmeaastane, kõrge, hõredapuhmikuline pealishein. Hea söödaväärtus, kui niidetakse mitte hiljem kui loomise alguseni. Keraheinale sobivad mittehappelised ja kuivapoolsed mullad. Kannatab põuda, varju. Suurimat saaki annab 3-4 aastal. Turbamuldadel on saak ebakindel, sest harilikku keraheina kahjustavad isegi mineraalmuldadel hilised kevadised öökülmad. Kerahein kasvab kevadel kiiresti, seetõttu sobib varajaseks karjatamiseks. Liigikirjeldus Rahvapärased nimed: koeraroht, luhtroht, kastehein, aasrebased Süstemaatiline Kuuluvus: Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda kerahein. Vili: Ovaalne, kuni 3 mm pikkune helepruun teris. Terise ühel küljel on ribi, teisel vagu. Leht: Taimel on kuni 60 cm pikkused ja 8 -10 mm laiused lamedad või renjad lehed. Varre suunas tõmmatuna tunduvad need karedad. Vars: Varred on püstised või alusel tõusvad, ümbritsetud lapikute lehetuppedega.
Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein
aastasest söödast Lammas on parim rannakarjamaade jt.poollooduslike (puisniidud,rannaniidud) rohumaade hooldaja Karjamaade vajadus · Kultuurkarjamaadel 8...10 utte/ha-l (võib varieeruda 4-15 utte/ha), toiteväärtus (10...10,5 MJ/kg/KA) · Karjatamiskoormusega 8 utte hektaril peaks saagikus olema 12,5 t/ha-lt (2,5 t kuivainet hektarilt) · Pool-looduslikel karjamaadel 1-3 utte/ha, toiteväärtus (8,5...9,5 MJ/kg/KA) Rohumaade vajadus karjatamiseks ja talvise sööda varumiseks Rohumaade saagikus, Utte/ha 1 utele, ha sü/ha/ t/ha 2000/ 10- madal 4 0,25 2500/12,5-keskmine 5 0,20 3000/15,0-kõrge 6 0,17 3500/17,5-väga kõrge 7 0,14 Lammaste poolt hooldatud rannakarjamaa Saaremaal, kadakad on omandanud püramiidja kuju Lammaste püsitaradena kasutatakse pingutatud 2,5 mm läbimõõduga traati 3 "kuuma" traadiga, mis on ühendatud elektrikarjusega
o Nälgijate toitmine o Januste jootmine o Võõraste vastuvõtmine o Paljaste riietamine o Haigete külastamine o Vangide külastamine o Surnute matmine · Maade ,,tarastamine" (land enclosure) püsivate karjamaade kasutusele võtt · Kehv saak ja rahvastiku juurdekasv Maade tarastamine · Villavahetuse olulisuse tõus Elizabeth I ajal. · Talupoegade põllumaade muutmine karjamaadeks lammaste karjatamiseks; · Varasem avatud põllumaade süsteem asendati efektiivsema talumajandusega, mis eeldas vähem tööjõudu · Tekkis maata tööliste klass ,,Ülevaataja" ülesanded · Arvestada välja kui palju on vaja vahendeid vaeste abistamiseks ning vaeste maksu määra kehtestamine · Vaeste maksu kogumine maaomanikelt · Vaeste olukorra leevendamine jagades toitu või raha · Kogukonna vaestemajade järelevalve ,,Ülevaatajad"
parajasti nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahtuvusest ja heast veeläbilaskvusest. Leetjas muld vajab väetamist, sest puuduliku väetamise korral võib toitainete vähene sisaldus piirata põllumajanduskultuuride saagikust. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks. Leetjad mullad esinevad tavaliselt koos leostunud muldadega. Leetja mulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslikud rohumaatüübid on sürjarohumaad ja kuivad pärisrohumaad. Nõrgalt leetunud muld- LkI Leetunud muldadel on selgelt välja kujunenud huumushorisont(A), sisseuhtehorisont(Bh, Bs) ja leethorisont(Ea). Huumushorisont on mõõdukalt või tugevalt happeline ja keemine üldiselt profiilis puudub. Nõrgalt leetunud muld. Ea < 5 cm.
https://www.google.ee/search? newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=C2uMWsy7L8mYkwXGlpeQCw&q=best+images+of+hungarian+animals&oq=best+images+of+hungari an+animals&gs_l=psy-ab.3...35877.39709.0.40490.15.15.0.0.0.0.338.2141.0j11j0j2.13.0....0...1c.1.64.psy-ab..3.1.297...0i13k1.0.eMEoQd_Zup8#imgrc=iIMFnzp-WmTsBM: Siin on Ungari Puli ja Ungaris rakendatakse neid lammaste karjatamiseks. https://www.google.ee/search? newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=fm6MWsSzDMS2kwXEzZHgDg&q=funniest+picture+of+hungarian+puli&oq=funniest+picture+of+hungarian+puli&gs_l=psy- ab.3...24146.36888.0.37210.47.31.1.9.9.0.341.4467.0j21j5j1.28.0....0...1c.1.64.psy-ab..9.20.3084.0..0j0i67k1j0i30k1j0i8i30k1.120.F038IL9AjIQ#imgdii=HKjTnWE6H7iwtM:&imgrc=hU6mTmKpO3N72M: KASUTATUD MATERJALID
· piiskopile nn. sinodivilja · Mõisapõldude harimiseks hakati kasutama talupoegi kujunes välja teokohustus. Teokoormised jagunesid: · talgud · korrategu · Talgud olid põline talupoegade vastastikuse abistamise moodus (eriti hooajatööde puhul). Mõisatalgute puhul vabatahtlikkus kadus. Talguliste kostitamise komme jäi püsima. · Korrategu oli kollektiivne kohustus. Talud saatsid jalateolisi mitmesuguste tööde tegemiseks, eriti loomade karjatamiseks ja söötmiseks. 17.sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid harilikult naised. Talupoegade ühiskondlik liigitus · Eesti talurahvas jagunes majandusliku ja õigusliku seisundi järgi · adratalupojad- põllusuurust määrati adramaades · maavabad ülikute järglased. Olid tavalistest feodaalkoormistest vabad. Kohustuseks teenida kergeratsanikena. 15-16.sajandil hakkasid lähenema teisele vabatalurahvarühmale
Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). Hiina tähtsamad järved asetsevad Jangtse jõe keskjooksul. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid. Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jiangi orus levivad tihedad troopikametsad. Loomastik on Hiinas samuti väga mitmekesine, seda eriti riigi lõunaosas. Seal elab
Selles piirkonnas toodetakse enamik Brasiilia teraviljatoodangust. Teine piirkond asub põuast vaevatud kirde piirkonnas ja Amazonase kaldal ning on enamasti asustatud isemajandavate farmeritega. Seal ei ole tingimused põllumajandustegevuseks nii soodsad kui lõunapoolses piirkonnas, kuid ometi on see väga oluline metsasaaduste, kakao ja troopiliste puuviljade eksportijana. Kesk-Brasiilia koosneb põhiliselt ainult rohumaadest, mis sobivad karjatamiseks. Karjakasvatus 2005. aastal tapeti üle 28 miljoni karilooma, seega toodeti umbes 8,7 miljonit tonni veiseliha. 2003. Aastal sai riigist ka maailma juhtiv veiseliha ekspordi pärast möödumist Austraaliast. Veiste kari on koondunud Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás ja Minas Gerais piirkonda, kus asub üle 46% Brasiilia kariloomadest, seega rohkem kui 87 miljonit isendit. Mais Brasiilia maisi tootmine on koondunud Paraná piirkonda, kus on alates 2000. aastast toodetud
Maakasutus ja põllumajandus: Põllumajandus on siiani Ladina-Ameerika kõige levinum eluala. Paljud tänaseks üle maailma levinud taimed pärinevad Ladina-Ameerikast, nagu näiteks tomat, kartul ja maniokk. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt kohvi, kakaod, kautsukit, sojauba, maisi ja suhkruroogu. Suur osa vihmametsadega kaetud Amazonase madalikust on põllumajanduseks kõlbmatu, ehkki mõned farmerid üritavad metsade raiumise ja põletamise teel saada maad põldudeks ja loomade karjatamiseks. Selline tegevus mõjub aga ürgsetele metsadele hävitavalt. Ladina-Ameerika, eriti aga Brasiilia on suur kohvi tootja. Kohvitaimed kasvavad hästi Lõuna-Brasiilia viljakatel muldadel ning neid kasvatatakse mägede nõlvadele rajatud suurtes istandustes. Tohutud pampatasandikud võimaldavad karjatada suuri veisekarju. Liha töötlemine ja konserveerimine on Argentinas, Paraguays, Uruguays tähtsaks tööstusharuks. Mägipiirkondade metsalagendikel kasvatatakse kokat,
Kõik inimmõjuga metsabiotoobid on kujunenud ürgmetsast. Pool-looduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud. Nende tekkes ja püsimises on kõrvuti looduslike tingimustega etendanud olulist osa inimene Eestis on pool-looduslikeks kooslusteks – puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ja puiskarjamaad. Rannaniidud ja alvarid – kasutati karjatamiseks, seetõttu oli puidu osatähtsus väike. Peamiselt mererannikul, alvarid ka sisemaal. Harva kasutati ka heina varumiseks. Luhaniidud – jõgede ääres, tihti üleujutatud (muda pealevool aitas säilitada viljakust). Kasutati heina varumiseks, harvem karjatamiseks. Puisniidud – ühed vanimad inimese ja looduse koostööl tekkinud ökosüsteemid. Nüüdseks suur osa hävinenud. Liigirikkad. Liivia-Maria Laasimer eristas:
rannaniitudele tüüpilised kurvitsalised muutunud niivõrd haruldasteks, et nad on kaitse alla võetud. Spetsiifilist imetajafaunat rannaniitudel välja kujunenud ei ole. Toiduotsingutel võib siin kohata põtra, metskitse, halljänest, rebast, minki. Kõik meie rannikukooslused on primaarsed, s.t. et nad on tekkinud maatõusul merest kerkinud vabale, eelnevalt taimestumata pinnasele, mida inimene on kasutanud loomade karjatamiseks ja heinamaana. Viimastel aastakümnetel on traditsiooniline ranna-alade majandamine jäänud soiku ning tulemuseks on nende kinnikasvamine. Eriti kiiresti tungib rannaniitudele karjatamise lõppemisel peale pilliroog. Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. Lisaks kahaneb rannamaastike esteetiline väärtus. Nende negatiivsete nähtuste
Põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjate liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende muldade huumusesisaldusele, et see ei langeks alla mullaliigile omast optimaalset taset. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks. (Mullateadus 2012) Põllumassiivi metsastamine Antud põllumassiivil esineb karbonaatseid muldi, seega sobib see männi kasvuks. Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi – väga kuivi ja märgi, väga happelisi j aka leeliselisi väheviljakaid muldi. Agromelioratiivsete võtete kasutamine Kaardil on märgitud kivisuse astmeks I, seega ala võib vajada kivide koristust. 6 Boniteedi määramine
turundust ning see töötab tehnilise arengu loomiseks oma liikmete seas. See organisatsioon on arvestatav osanik Norra metsatööstustes, eesmärgiga kindlustada turgu oma toodangule. Liit annab välja igakuist ajakirja "Skogeieren" tõlgituna ’’Metsaomanik’’. Metsa eksport ja loomade karjatamine metsas Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuitu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Lisaks on pikk traditsioon metsade kasutamisel koduloomade karjatamiseks ja ulukite jahtimiseks. Lehmade, lammaste ja kitsede karjatamine on Norra metsades tavaline. See tähendab, et suur osa erametsadest on tarastatud, et ennetada kariloomade põgenemist. Tarastamine on tehtud viisil, mis ei takista metsadesse sisenemist turismi eesmärgil. Kogu riigis on metsadesse sisenemine tasuta. Piiranguteta on jalgsi liikumine. Sõitmine ja ratsutamine vajavad eraldi luba, kui just seda ei tehta avalikel teedel. Teine Põhjamaade „omapära“ on põdrajaht
all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. 6.2 Inimmõju Kõik meie rannikukooslused on primaarsed, s.t. et nad on tekkinud maatõusul merest kerkinud vabale, eelnevalt taimestumata pinnasele, mida inimene on kasutanud loomade karjatamiseks ja heinamaana. Viimastel aastakümnetel on traditsiooniline rannaalade majandamine jäänud soiku ning tulemuseks on nende kinnikasvamine. Eriti kiiresti tungib rannaniitudele karjatamise lõppemisel peale pilliroog. Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. 6.3 Kaitse Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada
loomi ja tehti heina. Kaasaegne põllumajandus on muutnud niidud põldudeks või kultuurrohumaadeks. Paljud niidutaimed ja loomad, kes siin elasid, on nüüdseks väljasuremise äärel. Niitude hulk väheneb jätkuvalt. Niidutaimed annavad toitu ning varju paljudele pisikestele loomadele: putukatele, ämblikele, närilistele ja ka lindudele. Inimene kasutab niite loomade karjatamiseks ja neile sööda hankimiseks. Suur osa meie niitudest, eriti Lääne-Eestis, on puisniidud. Selliste niitude rajamisel jäeti osa metsa puid ja põõsaid kasvama.
Põhja ja ida osas leidub kõrgemaid künkaid ja mägesid. Mullad Malis on suurel hulgal ferralliitmullad. Suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. Vähe viljakad mullad. Paduvihma põhjustatud veetaseme tõus õõnestab maad ja vähendab toitaineid mullas. A. Kokkuvõte Jaapanis on paremad tingimused põllumajanduseks, kui Malis. Juba geograafiliselt on arusaada, et kõrbes midagi kasvatada ei saa. Väike võimalus loomade karjatamiseks ning lõunaosas taimetoodanguks. Küll aga Jaapanis, kus on vähe haritavat viljakat maad, saab kindlasti rohkem tegeleda põllumajanduse ja toodete kasvatamisega. Riigi üldises mõttes see rahvast ära ei toidaks. Kuid kui võrrelda Maliga on Jaapanil kindlasti suuremad võimalused põllumajanduseks. Muld on viljakam, temperatuuride kõikumine on väike, sademeid piisavalt. B. Põllumajandusliku maa kasutamine JAAPAN Riigi pindala: 377 915 km2
Roomajaid ja närilisi jahivad omakorda väiksemad kiskjad kõrberebased, saakalid ja hüaanid. Suured rohusööjad antiloobid võivad toitu ja vett otsides läbida suuri vahemaid. Rikkalikumalt leidub elu oaasides, s.o jõgede orgudes või muudes paikades, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niiluse org on maailma suurim oaas. Kõrbed suurenevad järjest, sest niiskema kliimaga poolkõrbealasid on liialt intensiivselt kasutatud karjatamiseks ja taimestik seal hävitatud. Selle tagajärjel saavad tuule abil nihkuvad luited vabalt edasi liikuda. Aafrika edelaosa põliselanikeks on horentotid ja busmanid(ing k bushman - võsainimene). Busmanid on lühikesed, umbes 150 cm pikkused kollaka nahavärvusega neegrid, kes varem elasid poolrändava eluviisiga küttide-korilastena. Nad olid hämmastavalt hästi kohanenud kõrbe ja poolkõrbe vaese loodusega ning oskasid igalt poolt vett hankida. Levinuimad kõrbeloomad ja -taimed:
suurematesse asulatesse, et mugavalt koolis käia ja tööd saada, sest külas ei ole eriti palju tööd. Küll aga on küla rahulik keskkond suurepärane koht laste kasvatamiseks. Loodusressursid ja nende kasutuselevõtmise hindamine Maa, maakasutus Enamik maad on põllumajanduslikult haritav, seda teeb enamasti põllumajandusühistu AS Võhmuta PM, sest külas elavatel inimestel ei ole vahendeid ja ka motivatsiooni põllu harimiseks. Ühistul on kultuurkarjamaad veiste karjatamiseks ja neile silo ja heina varumiseks. Geoloogiline info Pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 meetri), kohati on aluspõhja karbonaatkivimid kaetud alla meetri paksuse pinnakattega. Põhjavesi on u 4-5 m, sügavusel. Reljeef on väga tasane, merest asub küla 108-110 m kõrgusel. Kliimaressursid Pandivere kõrgustik erineb muust Eestimaast üsna tugevalt kliima poolest. Lumikate on paksem, kevad saabub sellesse piirkonda hiljem, sügis varem, ka külmavaba periood on Eestis
Euroopas on rannaniidud algselt olnud levinud kõikjal kus olid nende tekkeks ja säilimiseks (karjatamine, niitmine) vajalikud tingimused. Kaasajal on rannaniitude pindala maailmas tugevalt vähenenud kas randade kasutusviisi muutumise või harvematel juhtudel rannaniidul majandamise lõppemise tõttu. (PKÜ, rannaniidud). Kõik meie rannikukooslused on primaarsed, s.t. et nad on tekkinud maatõusul merest kerkinud vabale, eelnevalt taimestumata pinnasele, mida inimene on kasutanud loomade karjatamiseks ja heinamaana (sageli niideti lisaks heinale ka noort roogu loomatoiduks). Viimastel aastakümnetel on traditsiooniline ranna-alade majandamine jäänud soiku ning tulemuseks on nende kinnikasvamine. Eriti kiiresti tungib rannaniitudele karjatamise lõppemisel peale pilliroog. Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. Lisaks kahaneb rannamaastike esteetiline väärtus. Nende
Lk 61) Suurimad kulutused lammaste karjatamisel on uute rohumaade rajamise kulud ja lammaste tarastamise kulud. Väiksemateks kuludeks on kulutused rohumaade hooldamisele, kulutused lammaste parasitaarhaiguste tõrjeks (minimaalselt 5 korda aastas, ca 3 eurot ute kohta aastas). Lammaste tarastamisel kasutatakse tänapäeval Eestis eelkõige nelja-viie pingutatud ,,kuuma ,, traadiga püsitarasid, traatvõrgust püsitarasid, 1-2 traadiga elektrikarjuseid, mis on mõeldud lammaste ajutiseks karjatamiseks. Praktikas on kasutuses ka teisi tarastusviise nagu puidust lattaiad, lippaiad. Saartel ja Lääne-Eestis on olnud kasutuses ka kiviaiad, kuid viimaste kasutamine on marginaalne. Suuremate lambafarmide praktika on näidanud, et kõige kindlamaks lammaste tarastamise viisiks on püsitarad, mille traadid on pingutatakse ja traatidesse lastakse elektrikarjusega elektrivool. (Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. 2011. Lk 25) 1.2 Kitsede kasvatamine ja pidamine Eestis
õhusaasteainete atmosfääri paisatud koguste vähenemine . 4.2 Eesti looduse liigilise mitmekesisuse säilitamine läbi põllumajanduse Viimasel kümnendil on taas suurenenud traditsiooniliste maaharimisvõtete osatähtsus põllumajanduses, kus on omavahel ühendatud keskkonnahoid ja põllumajanduslik tegevus ning taimestiku ja loomastiku mitmekesisuse säilitamine. Näiteks on poollooduslikke pärandkooslusi hakatud riigi ja EL toetusel laialdasemalt taastama ja karjatamiseks kasutusele võtma. Kui pärandkoosluste harimisel ühendatakse keskkonnahoid majandustegevusega, siis loodusobjektide kaitsel keskendutakse otseselt liikide ja ökosüsteemide säilitamisele. Kaitstavate loodusobjektide pindala kolmekordistumist kümne aastaga saab pidada Eesti panuseks elurikkuse kaitsmisel ja säilitamisel . KOKKUVÕTE Jätkusuutlikkuse kontseptsiooni aluseks on arengutee, mis püüab tagada täisväärtusliku ja
- haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); kuut maakasutuse tüüpi: - bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik 1) haritav põllumaa maa, mida kasutatakse nii territoorium); inimeste kui ka loomade toidu - energiamaa (energia tootmiseks ja kasvatamiseks, tekstiiltooraine ja õli saamiseks; jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); 2) karjatatav maa loomade karjatamiseks - täisehitatud maa (hooned, teed jms); kasutatav maa, mis tagab meile liha, villa, - bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa. piima; 3) metsamaa puidutoorme kasvatamiseks kasutatav maa, mis toodab toorainet nii ehitiste ja mööbli valmistamiseks kui ka kütteks;
villatoodangu ja kvaliteetse villaga. Uted kaaluvad 6580 kg, jäärad 100150 kg. Uttedelt saab aastas 45 kg villa, jääradelt 56 kg. Vill on valge rasuhigiga, peenusega 3336 µm (Bradfordi kvaliteet) ja pikkusega 1015 cm. Tekselid on suhteliselt hea viljakusega, 100 poeginud ute kohta saadakse 150210 talle. Tänapäeval loetakse tekseli lammaste hinnatavamateks omadusteks häid tapajõudlusnäitajaid (eriti lihakehade head lihavormid) ning vastupidavust aastaringseks karjatamiseks. Inglismaal tehtud võrdluskatsed, kus tasandiku uttede paaritamine parimate lihatõugu jääradega (dorsethorn, ildefrans, oldenburg, suffolk, oksfordaun, teksel) näitas, et tekseli ristandtalled kasvasid sünnist tapmiseni mõnevõrra aeglasemalt kui oksforddauni ja suffolki veresusega eakaaslased (tabel 3). Kuid tekseli ristandtalledel olid parimad tapajõudlusnäitajad (tabel 4). Tekseli ristandtalledel oli parim tapasaagis, nende lihakehad olid suurima tailiha- ja väiksema
pealistes lambafarmides peetakse 54 % uttede üldarvust. Üle 100 pealisi lambafarme oli 10 ja neis peeti 5,9 % uttede üldarvust. Lammaste arvu suurenemisega muutuvad suuremaks ka karjade suurused. Keskmine karja suurus oli 2001.aastal 9 lammast, 2003.aastal 14 ja 2005. aastal 21 lammast karja kohta. Kasvatuse suunad Viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Suurenenud on toetused riigi ja EL poolt. Erinevad toetused, ka pool-looduslike rohumaade karjatamiseks. Suurenenud ka mahekasvatuse maht. 2. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu Ajalugu Eesti tumedapealise lambatõu sihikindlama aretuse alguseks võib pidada 1926.a. kui Eestisse imporditi Rootsist inglise päritoluga 23 sropsiri (ing. k. Shropshire) jäära ja 26 utte eesmärgiga parandada nende abil eesti maalammast. Seega eesti tumedapealise lambatõu lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja sropsiri lihalambatõug. 1934.a
Teine süsteem oli sise-välispõllu süsteem. Sisepõld oli see, kus kasvatati taimi, välispõld ehk muu kõik mis ümber oli (puisniit, mets), kust saadi mineraalaineid (lehevaris kanti otse sisepõllule või kasutati loomade abi (sõnnik). Välispõld muutus väikeseks, muld ei jõudnud mineraalaineid koguda. 24. Kui suure osa maismaast moodustab globaalselt põllumajanduses kasutatav maa st kokku põllukultuuride kasvatamiseks ja karjatamiseks (12%, 20%, 36%, 50%)? Maakera pind on piiratud, kuid inimeste arv kasvab. Kogu maakera pinnast on jämedalt umbes veerand maismaad st ca 131 miljonit km2. Sellest moodustab põllumaa umbes 11%, karjatamiseks kasutatav ala 26%. 25. Mis tagas põllumajandusliku produktsiooni olulise tõusu Rohelise Revolutsiooni käigus 1960-2000? a) Fosfor- ja lämmastikväetiste kasutamine. Aine ringes surnud organismidest vabanevad
niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alvarid, lamminiidud ehk luhad ja rannaniidud. Puisniidud Puisniidud on hõredad puistud, mida niidetakse heina varumiseks. Et nii mõnigi kord lastakse niidetud alale peale niitmist ka kariloomad, on puisniite puiskarjamaadest raske eristada. Suurim erinevus puiskarjamaadega on majandamisviisi valdavuses: puisniite peamiselt niidetakse ja kari lastakse sinna harva, puiskarjamaad kasutatakse peamiselt karjatamiseks ning seal ei niideta üldse või tehakse seda väga harva. Majandamiserinevuse tõttu on ka puude tihedus veidi erinev. Puisniidud on eriti väärtuslikud rikkaliku loomastiku ja taimestiku ning väga suure liigitiheduse tõttu. Väikeseskaalaliselt on kuivad või mõõdukalt niisked lubjarikka mullaga puisniidud Euroopas kõige liigirikkama taimestikuga parimates kohtades võib koos kasvada üle 60 liigi soontaimi ühel ruutmeetril. Suurim liigitihedus on leitud Laelatu puisniidul, mis
vabakarjatamine ja 2) süsteemikindel ehk ratsionaalne karjatamine, mis jaguneb a)kopliviisiline, b(portsjoniviisiline, c)karjamaade vahelduv kasutamine, d)niiteline kasutamine ja e) ketitamine. Süsteemitut karjatamist kasutati varasematel aegadel laialdaselt. Tänapäeval võib seda kohata saartel ja laidudel ning mõnes looduslike piiretega (jõed, merelaht) suletud maastikul. Sellist karjatamisviisi kasutatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel lihaveiste karjatamiseks ranna piirkondades, kuid kohtab sageli ka mandril. Lisaks heintaimedele kärbivad lihaveised ka pajuvõsa. Lammaste karjatamine kuivadel paepealsetel muldadel aitab tõrjuda kadakate vohamist. Süsteemitu karjatamise viis seisneb sellest, et loomadele antakse korraga kätte kogu karjamaa. Kopliviisilisel kasutamisel on karjamaa jaotatud osadeks- kopliteks. Karjatatakse järjestikku vastavalt rohu kasvule. Mõnepäevase karjatamise järel ühes koplis järgneb seal pikem vaheaeg
Alles viimasel kahesajal aastal on maailma rahvastik hakanud tänu tervishoiu paranemisele, põllumajandustoodangu kasvule ning kaubanduse, tööstuse ja teeninduse arenemisele kiiresti paisuma. Kasvav ressursside vajadus sundis inimesi looma aina keerukamaid tehnoloogiaid . Järelikult võimaldas saada väiksemalt maa-alalt rohkem toodangut. Samuti arenes riietus- hakati valmistama looduslikest kiududest( lina, puuvill). Seetõttu oli vaja maad nende kasvatamiseks või loomade karjatamiseks. Kasutusele võeti paber. Järelikult hakati üha rohkem puid selle tootmiseks maha võtma.2) Fossiilsete kütuste kasutuselevõtt energiaallikana ja industrialiseerimine. Eesmärk toita veel rohkem inimesi. Suurtootmiseks vajalik energia oli kättesaadav. Seetõttu Maa ressursside tarbimine tõusis väga kõrgele. Ei arvestatud, et fossiilsed kütused on taastumatud. Tootmine oli peamiselt linnades. Järelikult toimus seal ka saastatuse kasv
Kuivadel lavamaadel ja loodeosas suurtes nõgudes valdavad kuivstepi kastanmullad ning poolkõrbe pruunmullad jakõrbe- hallpruunmullad. Maaharimist raskendab ulatuslik erosioon. Maailma Maad (EE 15. köide... 2007: 188) 1.7 Taimestik ja loomastik Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid. Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jiangi orus levivad tihedad troopikametsad. Loomastik on Hiinas samuti väga mitmekesine, seda eriti riigi lõunaosas. Seal elab
Füüsik/keemilised omadused: liivast kuni savini ja korese vabast kuni koreseni. Huumuskate toorhuumuslik või turvastunud. Halvasti õhustatud ja liigniiskus. Bioloogiline aktiivsus: taimestikuta aladel väike aktiivsus, mere poolt jutiselt üleujutatud aladel suurem aktiivsus. Anaeroobsed tingimused. Soolalembelised taimed kasvavad. Kasvukohatüübid: sõnajalakaasikud metsades ja mustlepikud. Sobivus põllu-metsamaana: põllumaana ei sobi, aga metsamaana ja karjatamiseks sobib. Produktiivsus: - Haritavus: - - Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad Tunnused: pidmiste mullakihtide ärakanne sademete või lumesulamisvee tõttu, Ae erodeeritud huumushorisont. Tekib: kujuneb kallakulistel põllumaadel, kus nõlvakalle üle 3 kraadi. Tugevasti erodeeritud üle 10 kallakultel tekib. Siia kuuluvad ka loodusliku taie stikuga kallakulistel aladel paiknevad mullad, kus pärast taimkatte hävimist võib vallanduda erosioon.
Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli Uno Tamm Silvi Tamm Rohumaade klassifikatsioonis on tehtud pidevalt muudatusi. Viimased muutused viidi sisse 2007. aastal. Statistikaameti andmetel käsitletakse rohumaadena söödakultuure põllumaal (külvikordade süsteemis kuni 5 aastat karjatamiseks, heinaks või siloks kasvatatavad heintaimed) ja püsirohumaid (külvikorras mitteolev maa, mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus ja keskkonnatingimustes). Püsirohumaadeks loetakse mitmeaastaste heintaimede pinda, mida on kasutatud 5 aastat või kauem (pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused). Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse
Kultuurrohumaad: Heinamaad, karjamaad, universaalse kasutusega, põldhein, murud Rohumaade rajamine -Eestis võimaldab 1 ha haritavat maad pidada loomi järgnevalt: - Kesk-Eestis -1 lehm (1 loomühik) (1 ha) -Põhja- ja Lääne-Eestis -0,75 loomühikut (1,5 ha) -Lõuna- ja Kagu-Eestis -0,5 loomühikut (2 ha) -1 veise loomühiku kohta arvestatava pinna võiks jagada järgmiselt: -teravilja kasvatamiseks -35% -karjatamiseks -25% -silo ja heina tegemiseks -40% -lehma söötmiseks kulub aastas umbes -6-7 t karjamaarohtu -10-11 t rohusilo -1 t heina -1100 1200 kg jõusööta 5000 kg toodangu puhul (iga 1000 kg enam- toodangut nõuab ca 1000 kg jõusööta rohkem) -Kesk-Eestis on võimalikud järgmised saagid: -teravili 3 6 t/ha -karjamaalt 25-30 t/ha -haljasmassi 40-45 t/ha kahe niitega s.h.6 t heina I niitest
Vahel sunniti aga talupoegi tegema teopäevi, milleks nad pidid kasutama omaenda härjarakendit. Hiljem hakkas teopäevade kohustsus siiski vähenema, kuid igal poole ei kadunud need täielikult. Teopäevade täieliku kadumise väljalunastamiseks pidid talupojad maksma teatud maksu ja/või leppima rahaliste koormiste ja loonusrendi suurenemisega. Hõõrumisi isanda ja talupoegade vahel tekitas harimata kõnnumaa kasutamine loomade karjatamiseks ning sealt küttepuude ja metsaandide korjamine. Tihti juhtus, et feodaal kehtestas kõnnumaal oma kariloomadele eesõiguse või reguleeris jahipidamist, et tõrjuda talupojad välja loodusressursside tarbimisest. Kogu Euroopa ulatuses jäi talupoegade õiguslik ja sotsiaalne seisund väga mitmekesiseks. Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi- rendihärrus ning mõisahärrus. Rendihärruse puhul oli feodaal kogu maa talupoegadele välja jaganud. Talupojad maksida
hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 20072013" alusel. Hooldamiseks on kaks erinevat toetusmäära: puisniitude hooldamiseks makstakse aastas 238,07 euro/ha, kõikide teiste koosluste hooldamiseks 185,98 euro/ha. Toetuseks on Maaelu arengukava (MAK) raames aastatel 20072012 makstud 22,7 miljonit eurot. 2013. a taotleti Natura 2000 aladel poollooduslike koosluste hooldamiseks toetust kokku 26 985 ha-le, kusjuures 14 765 ha karjatamiseks, 6835 ha niitmiseks ja 5385 ha nii karjatamiseks kui niitmiseks. · Muud põllumajandustoetused Osaliselt on lagedamad PLK alad kantud põllumassiivide registrisse ning nendele aladele on poollooduslike koosluste hooldamise toetuse asemel võimalik taotleda ka muid pindalatoetusi nagu otsetoetused (ühtne pindalatoetus), MAK-i raames makstav mahetoetus jt. Muude pindalatoetuste puhul ei ole aga kohustuslik järgida mitmeid pärandkoosluste hooldamisel
392 21 Metsamaa ha Muu maa ha Kõlvikud ha Rohumaa ha 900 Maakasutuse struktuur hektarites ´ha´ Karjamaid kasutati varem karjatamiseks, eelmisest aastast loomi enam ei karjatata ja karjamaarohi läheb siloks ja heinaks. Põllumaalt saadakse teravilja ja rapsi nii söödaks kui ka müügiks. Metsamaterjali kasutatakse põhiliselt oma tarbeks (küte) ja hoonete rekonstrueerimiseks. 1998. aastal seoses suure põllumajanduskriisiga lõigati metsa ka müügiks, et säilitada piimakarja. 2001. ja 2002. aastal istutati uus mets asemele. Talus on rõhk pandud taastootmisele.
on: a) kuni 1,5 m kõrgune 3600 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 5300 kr/ha; 3) niidu või loopealse puhastamine tihedast võsast (liituvusega 0,81), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 5000 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 6800 kr/ha; 4) puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil: 13 a) 1 kuni 2 liituvusastme võrra 2500 kr/ha; b) 3 kuni 4 liituvusastme võrra 3900 kr/ha; 5) poollooduslikel koosluste l loomade selle korra kohaseks karjatamiseks vajalike tarade ehitamine iga viie aasta järel 15 kr/m; 6) rannaniidu või lamminiidu tihedast pilliroost puhastamine, ebatasase või mätastunud lamminiidu, soostunud niidu või sooniidu niitm ine koos kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast puhastamisega 3600kr/ha. [RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007] (2) Loodushoiutoetust ei maksta, kui samal aastal hüvitatakse rändel viibivate l indude sellel maatükil tekitatud kahju «Looduska itseseaduse» § 61 alusel. § 3
talle suurusest. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste (eelkõige valge ristiku) segud. Kõrrelistest sobivad timut, punane aruhein, harilik aruhein, karjamaa raihein. karjamaarohu söömus sõltub karjamaarohu värskusest ja see omakorda rohu pikkusest.Lammaste karjamaad peaksid olema lühema rohu pikkusega kevadel ja suvel. karjatamisviisid 1. Karjatamine kogu karjatamissesooni vältel kogu olemasoleval rohumaal (mis mõeldud karjatamiseks)Eelised:· Lihtne viis · Suhteliselt odav, sest vajalik vaid karjamaa välispiiride tarastus ning nõutav vaid 1 (2) jootmiskohta · Lambaid karjatatakse ilma häirimata samal maatükil · Kui karjatamiskoormus õige saavutatakse karjamaa kõrge saagikus ja tallede hea juurdekasv: Puudused: · Raske kontrollida üle või alakarjatamist, sest sesooniti rohukasv erinev · Rohu kasutamise efektiivsus väiksem kui rotatsioonilisel karjatamisel (ülekasvanud, vana rohi,
Kujunes välja teokohustus. Teokoormised jagunesid mitmesse liiki. Talgud olid põline talupoegade vastastikune abistamine hooajatööde tegemisel. Osavõtt oli vabatahtlik. Mõisatalgute puhul vabatahtlikkus kadus ja mõnes piirkonnas määrati kindlaks isegi kohustuslike talgupäevade arv.Järgmine teoliik oli korrategu. Talupojad pidid saatma mõisasse mitmesuguste juhuslike tööde tegemiseks jalateolisi (loomade söötmiseks, karjatamiseks jne.). 17. sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid tavaliselt naised. 4. Talurahva ühiskondlik liigitus Adratakupojad, maavabad, üksjalad, vabandikud, pundenikud, sulased, teenijatüdrukud, orjad e. träälid. Kõige arvukam rühm oli adratalupojad. Nende põldude suurust mõõdeti adramaades (adramaa suurus oli 8-12 ha). Õiguslikult ja ka majanduslikult olid kõige soodsamas olukorras maavabad. Need
a) kuni 1,5 m kõrgune 3600 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 5300 kr/ha; 3) niidu või loopealse puhastamine tihedast võsast (liituvusega 0,81), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 5000 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 6800 kr/ha; 4) puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil: 13 a) 1 kuni 2 liituvusastme võrra 2500 kr/ha; b) 3 kuni 4 liituvusastme võrra 3900 kr/ha; 5) poollooduslikel koosluste l loomade selle korra kohaseks karjatamiseks vajalike tarade ehitamine iga viie aasta järel 15 kr/m; 6) rannaniidu või lamminiidu tihedast pilliroost puhastamine, ebatasase või mätastunud lamminiidu, soostunud niidu või sooniidu niitmine koos kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast puhastamisega 3600kr/ha. [RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007] (2) Loodushoiutoetust ei maksta, kui samal aastal hüvitatakse rändel viibivate lindude sellel maatükil tekitatud kahju «Looduska itseseaduse» § 61 alusel.
elanike varustamisel põhiliste toiduainetega, maapiirkondade ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel. Maapiirkonnas on põllumajandus üks peamisi keskkonnaseisundi mõjutajaid. Ettevõtte tegevus hõlmab põllumajanduse valdkonna, kuhu kuulub looma- ja taimekasvatus. Loomakasvatuse põhitegevuseks on lihaveiste kasvatamine. Ettevõttel on 500 veist. Taimekasvatuse peamised tootmissuunad on teravilja, õlikultuuride ning heintaimede kasvatus. Ettevõttel on haritavat maad ca 700 ha ja karjatamiseks 200 ha. Osaühingu peamiseks toodanguks on veised, teravili ning rohusöödad. Ettevõtte tooted, loomad ja teravili, on ettevõttele lõpptoodanguks, kuid töötleva tööstuse jaoks tooraineks. Osaühing Piira Talu on asutatud 01.09.1995. aastal. Ettevõte kuulub tootmistüübi ettevõtete hulka, kus põhiline tootmistegevus on loomakasvatus. Lisaks loomakasvatusele tegeleb ettevõte taimekasvatusega, siis on kvaliteetne põhisööt loomadele, milleks on vili, rohusilo ja hein.
Koosluse tüüp Hooldamine (kr/ha) Taastamine (kr/ha) rannaniit 1000 loopealne 470 20004000 lammi-, soostunud või sooniit 650 20004000 puiskarjamaa 500 15003000 puisniit 2000 15003000 aruniit 400 20004000 tarade ehitamine loomade karjatamiseks 10 kr/m Rohumaatüübid Nõmmerohumaad Kujunenud nõmmemännikutest metsatulekahjude tagajärjel või põllunduseks vähesobivatel aladel söötidest, samuti lahtiste luidete/liivikute kinnistumisel."Klassikalised nõmmed" on seotud atlantilise niiske kliimaga, tekke eelduseks on toitainetevaene, happeline muld ja suur suhteline õhuniiskus. Nõmmerohumaid on kasutatud karjamaadena. Nende saagikus väga väike. Pärandkooslusteks saab neid pidada
Neljandale küsimusele vastas 13%, et ei tea, teine 13%, et tegemist on püha maaga ja 7%, et väidetavalt kutsusid õigeusklikud ( ja mitte ainult) Kuremäe kanti Pühtitsaks nendesamade vanausuliste asula pärast – pühad mehed ju- habe põlvini ja palvetasid hoolega. Viiendale küsimusele vastas 33%, et Jumalaema ilmutas end mäel ja ikoon leiti püha tamme juurest. 7% teab ka teist versiooni, kus Jumalaema ilmutas ennast karjastele allikal. Paraku ei tea me seda, kus sel ajal karjatamiseks paremad tingimused olid. Kui tahta midagi oletada, siis oleks loogilisem, et karjased liikusid seal, kus loomad ka juua said- allika juures. Aga legend ongi sellepärast legend, et igaüks saab seda mugandada endale sobivaks. Kõigile viiele küsimusele vastasid ka viis turisti ehk 33%. Esimesele küsimusele vastas 27%, et nähti Jumalikku ilmutust ja seepärast lasti ehitada klooster just sinna, kus ta täna asub. 6% aga, et kloostri ehitamise kohta
Halb on see, et väljaheited satuvad ebaühtlaselt ja vähendavad rohu söödavust. - Tervikuna võttes on karjatamisel mõned kahjulikud momendid, kuid üldiselt on karjatamine kasulik. Soodustab tiheda rohukamara teket ja mulla viljakuse tõusu. Karjatamise optimaalne aeg ja vaheaeg Tähtis on, et loomad sööks rohu lühikese aja jooksul, millele järgneks pikem periood rohusaagi taastumiseks. Optimaalne aeg karjatamiseks sõltub rohu arengufaasist ja kõrgusest. Kuigi noor rohi võimaldaks piima enam toota, ei jõua loomad seda piisavalt koguda. Väärtusliku rohu 1 kg kuivainet võimaldab toota 1-1,2 kg piima. Maksimaalse koguse rohtu söövad loomad siis, kui rohi on 12-20 cm kõrge ja sellega on võimalik toota u 20 kg piima päevas ainult rohu arvelt. Karjatamist saaks kevadel alustada keraheina või aas-rebasesaba kasvatamisega. Optimaalne karjatamine peaks toimuma võrsumise lõpus, kõrsumise alguses
maksu mis pani linnade ja maa arengu seisma. Kuna enim hävitati ka tsaare ja nede druzinnikuid kes moodustasid valisteva klassi siis olid muud arengud automaatselt pärsitud. Osad lääne alad aga läksid leedu ja poola võimu alla. Vaatamata sellel et paljud kultuurilist väärtust omavad hooned hävisid, paljud raamatud jne põletati mongolid kultuuriliselt venelasi eriti ei mõjutanud. Kuna vene alad ei sobinud karjatamiseks siis neid otseselt ei liidetud vaid nad muudeti nn vasall-sõltlasteks. Senine administratsioon ja vürstid jäid valitsema ja alles hiljem kui ilmnesid mongoliriigi nõrkused püüti teatavaid omi seadusi ja instantse juurutada. Kuldhordiga suhtles ja andamit kogus suurvürst mis seega polnud kuldhordil erilist võimalust riigellu ka sekkuda. Tsaaride võim aga tugevnes vaatamata sellel et nadise vasallid olid, võim muutus paiksemaks ja üha enam päritavaks veetsede võim kadus. Usulistes
Rannaniidud on loodusteaduslikult huvitavad selle poolest et on tekkinud looduslikul teel. Kui peaaegu kõik muud Eestis leiduvad niidud on loonud inimene, siis see mereäärne rohumaa on kujunenud maismaa kerkimise tõttu. Väga aeglaselt kuid kindlalt vabaneb mere alt aasta-aastalt juurde uut maad. Sellel niiskevõitu, ajuti mereveest üleujutatud alal kasvab omapärane taimekooslus, kus on ohtralt soolast vett taluvaid taimeliike. Kui inimene selliseid alasid järjekindlalt loomade karjatamiseks kasutab, ei kasva need kinni ja jäävadki lagedaks. Üks niisugune väga pika aja jooksul kujunenud rannakarjamaa on Matsalu endise mõisa lähedal asuv Salmi rannaniit. Salmi rannaniidu pindala on ligi 350 hektarit. Nii suur terviklik rannaniit on mitte ainult eesti avaraim, vaid erakordne terves Euroopas! Salmi rannakarjamaal pesitsevad meelsasti lagled, haned ja paljud väiksemad linnud. Rannalage on lindudele meeldiv ka oma turvalisuse tõttu, vaenlasel on raske siin võimatu linnuparvele
kohustus. Teokoormised jagunesid mitmesse liiki(talgud ja korrategu). Talgud olid põline talupoegade vastastikune abistamine hooajatööde tegemisel. Osavõtt oli vabatahtlik. Mõisatalgute puhul vabatahtlikkus kadus ja mõnes piirkonnas määrati kindlaks isegi kohustuslike talgupäevade arv. Talguliste kostitamise komme jäi püsima. Järgmine teoliik oli korrategu. Talupojad pidid saatma mõisasse mitmesuguste juhuslike tööde tegemiseks jalateolisi (loomade söötmiseks, karjatamiseks jne.). 17. sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid tavaliselt naised. Talurahva ühiskondlik liigitus 13.-16.sajandil. Talurahvas jagunes majandusliku ja õigusliku seisundi järgi mitmeks rühmaks. Kõige arvukam rühm oli adratalupojad. nimetuse saanud nende põldude suurust mõõdeti adramaades (adramaa suurus oli 8-12 ha). Õiguslikult ja ka majanduslikult olid kõige soodsamas olukorras maavabad. Need olid vallutusperioodi ülikute järglased
annaabi.ee 
