Rannaniidud (0)

Sarnased õppematerjalid

48

docx

Eesti biotoobid

ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. Teatavast siirdealast edasi eristatakse samu niidukooslusi kui sisemaalgi. Soolataluvad liigid 4.1. Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad? - Eesti lääne- ja loodeosa ranniku pideva loodusliku tõusu tingimustes on vabanenud ja vabaneb ka tänapäeval mere alt üha uusi maalappe. Esmalt asustavad neid pioneerkooslused, millest hiljem kujunevad enamasti primaarsed rannaniidud, st kooslused, kus on levinud suhteliselt soolataluvad taimeliigid. *Ajalooliselt on ulatuslike alade teket soodustanud fakt, et inimasustus oli koondunud ranniku lähipiirkonda, kus kalapüük, karjakasvatus ja põllundus olid rannarahva põlised tegevusalad. Koos traditsioonilise talumajapidamisega, kus peeti loomi ja kasutuses oli iga väiksemgi maalapp, kujuneski välja rannamaastik koos poollooduslike kooslustega.

Eesti biotoobid

80

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

-aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Pool-looduslikud e. pärandkooslused – põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Tekkeloost: -esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide-kalurite-korilaste ajal (…3000 a e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. -viljelusmajanduse algusaegadel ( ~5000a.t) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi – mereäärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid -asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; ~2000a

Eesti elustik ja elukooslused

40

docx

Eluslooduse eksami kordamine

Tänased aruniidud on sageli endised põllud ­ vastavalt maamajanduse vajadustele on toimunud pidev maakasutustüüpide vaheldumine. Klassifikatsioon · Niitude kasvukohatüüpe klassifitseeritakse mulla toitelisuse ja veeereziimi põhjal (Paal 1997). · Puisniidud, puisrohumaad ja kadastikud-sarapikud EI OLE eraldi kasvukohatüübid, nad on eripärase struktuuriga elupaigad teatud niitude tüübirühmades, välja arvatud rannaniidud (puud ja põõsad ei kasva riimvee otsese mõju piirkonnas). · Puisniidud ja puiskarjamaad, kadastikud ja sarapikud võib rühmitada elupaigatüüpideks (kasutusel metsa VEP ja Loodusdirektiivi loendis) Ka kultuurniitudel kasvavad sageli puud ja näiteks parkides on koos puud ja muru, kuid neid ei peeta pärandkooslusteks ega poollooduslikeks elupaikadeks 5 Niitudest veel...

Bioloogia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)