Hiina (0)

Hiina Hiina on maailma rahvarohkeim riik. Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast. Pindalalt on Hiina kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). Hiina tähtsamad järved asetsevad Jangtse jõe keskjooksul. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise- Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid . Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud. Ikkagi kohtab veel tammede, saarte, jalakate ja vahtratega maaribasid. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jiangi orus levivad tihedad troopikametsad. Loomastik on Hiinas samuti väga mitmekesine , seda eriti riigi lõunaosas. Seal elab suurtest primaatidest giboneid ja makaake ning suurtest kiskjatest tiigreid, karusid ja leoparde, Hiina on ka ainus koht maailmas, kus elab ainulaadne hiidpanda ehk bambuskaru , kes on Maailma Metsiku Looduse Fondi sümbol. Tiibetis on võimalik näha ka lumeleopardi ehk irbist, lõunas aga gepardit. Hiinas elavad aga ka sellised imetajad, nagu pesukaru mägikits, hunt, rebane , ulukhobune ja antiloop . Mitmekesine ja muljetavaldav on aga linnuriik.. Kõige tavalisemad koduloomad on seal vesipühvel, kaamel ning jakk. 94% Hiina rahvastikust moodustavad hanid, keda kutsutakse pärishiinlasteks. Kuigi hiinlastel on säilinud tugev kultuuri- ja rahvaühtsus, ilmneb piirkonniti suuri eripärasid, mis avalduvad põhiliselt keeles. Tegelikult ühendab Hiina murdeid ainult kirjapilt . Ilma selleta ei saaks kõnelejad teineteisest üldse aru. Mõnda dialekti võib pidada isegi eri keeleks . Lisaks hanidele elab Hiinas veel 56 muud rahvast. Näiteks tiibetlased, mongolid , huid, jiid jne. Hiinlaste hulgas on levinud kolm usundit, mis ei sobi omavahel hästi kokku - budism , taoism, konfutsianism. On ka nii, et üks isik pooldab mitut erinevat usku; miljonid inimesed on vastu võtnud ka ristiusu ja islami. Inimesed on suhteliselt tuimad ja võõrkeeli osatakse vähe. Perekond on hiinlaste jaoks kõige tähtsam. Lapsed peavad oma vanematest lugu ja aitavad neid vanaduspäevil. Siiditee : Peaaegu 4000 aasta jooksul on Hiina kultuur arenenud. Kuigi Hiina asub Euroopast suhteliselt kaugel, peeti juba vanal ajal Hiina ja Euroopa vahel sidet. Seepärast on loomulikud ka vastastikused kultuurimõjutused. Sajandeid kasutasid julged kaupmehed aeglast karavaniteed, mis ühendas Vahemeremaade ja Idamaade turge. Kõige väärtuslikum kaup oli siid ja sellepärast tuntigi seda teed siiditeena. Tänu ettevõtlikele kaupmeestele jõudsid Euroopasse sellised Hiina leiutised nagu paberraha , püssirohi, kompass ja tint. Suur Hiina müür: Läbi kogu Põhja-Hiina kulgeb keskmiselt 7,6 meetri kõrgune ja 4-6 meetri laiune müür, mille iga 180 meetri järel on vahitorn. See müür on 5000 kilomeetrit pikk ja pikkuselt teine inimkätega loodud ehitis. See ehitustöö kestis mitu sajandit. Hiina müüri on võimalik näha ka Kuult. Põhiandmed: Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Ajavahe: Eestiga võrreldes 6 tundi Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: 1. Everest - 8848 meetrit 2. Lhotse -8511 meetrit 3. Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: 1. Jangtse- 5980 km 2. Huang He- 4845 km 3. Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: Shanghai - 7 860 000 inimest 2. Peking- 7 000 000 inimest 1. 3. Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina impordib : Masinaid Veondusseadmeid Metallurgiatooteid Tööstusseadmeid Keemiatööstustooteid Toiduaineid Hiina ekspordib:
Masinaid Naftat Tekstiilitooteid Toiduaineid Kasutatud kirjandus: 1. AXIS Geograafia entsüklopeedia 2. Illustreeritud lasteentsüklopeedia 3. Atlas 4. http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/hiina.ht m 5. http://home.wangjianshuo.com/archives/2003/04/24/screen-china.national.flag.jpg