Ladina-Ameerika (1)

Geograafia:
Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada . Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel.
Ladina-Ameerika riigid:
Argentina
Aruba
Belize
Boliivia
Brasiilia
Tšiili
Columbia
Costa Rica
Kuuba
Dominikaani Vabariik
Ecuador
El Salvador
Prantsuse Guajaana
Guadeloupe
Guatemala
Guyana
Haiti
Honduras
Martinique
Mehhiko
Hollandi Antillid
Nicaragua
Panama
Paraguay
Peruu
Puerto Rico
Saint-Martin
Saint Pierre ja Miquelon
Uruguay
Venezuela
Tööstus:
Ladina-Ameerika juhtivaks tööstusmaaks on Brasiilia ja üheks suuremaks tööstuslinnaks on São Paulo . Tööstustoodete hulka kuuluvad raud, teras, autod, keemiatooted, tekstiilitooted ja sisemaa suurtest veisekarjadest saadud liha- ja nahatooted. Boliivia ja Columbia mägedes kasvatatakse ka kokat, et valmistada keelatud uimastit kokaiini. Maracaibo järve põhjas asub osa Ladina-Ameerika suurimast naftamaardlast. Nafta on toonud Venezuelale suure rikkuse. Saadud rahaga on riik ehitanud uusi teid ja arendanud teisi tööstusharusid. Brasiilias asuv São Paulo on Ladina-Ameerika suurim linn ja juhtiv tööstuskeskus. Tööstustoodete laia valikusse kuuluvad autod, keemia-, tekstiili- ja elektroonikatooted. São Paulo on ka juhtiv rahanduskeskus. Linna saabub tööotsinguil sadu inimesi päevas. Tšiili sadamalinna Valparaiso kaudu veetakse Ladina- Ameerikast välja palju erinevaid tooteid. Kasvamas on kaubandus Jaapani ja teiste Vaikse ookeani riikidega.
Maavarad :
Ladina-Ameerika maavarad on väga lokaalse levikuga. Vähestes riikides on nii fossiilseid kütuseid kui ka metallimaake. Rikkalikumad naftamaardlad asuvad põhjas, kõige enam Venezuelas. Kivisöevarud on aga kasinad. Andide tekkimisel maapõues valitsenud kuumus aitas kaasa paljude kaevandatavate metalli-maakide tekkele. Peamisteks maavaradeks on: boksiit, vask, raud, plii, hõbe, tina, nafta ja kivisüsi. Põhja-Tšiilis asuv Chuquicamata on üks maailma suuremaid vasekaevandusi.
Kliima:
Ladina-Ameerikas on neli peamist klimaatilist regiooni: troopiline , ariidne, parasvöötmeline ja külm kliima kaugel lõunas. Massiivsete vihmametsadega kaetud Amazonase madalikul ja Gujaana mägismaal on niiske troopiline kliima, mis võimaldab kasvada lopsakal taimestikul. Andidest läände jääva kliima ala on väga kuiv. Atlandi ookeanilt läände suunduvate niiskete õhumasside jõudmist Vaikse ookeani rannikule tõkestavad Andid ja need sajavad vihmana alla enne, kui jõuavad ületada mäestiku. Antud nähtus tekitab kuivi kõrbesid nagu Atacama.
Maakasutus ja põllumajandus:
Põllumajandus on siiani Ladina-Ameerika kõige levinum eluala. Paljud tänaseks üle maailma levinud taimed pärinevad Ladina-Ameerikast, nagu näiteks tomat , kartul ja maniokk . Tänapäeval kasutatakse laialdaselt kohvi, kakaod , kautšukit, sojauba , maisi ja suhkruroogu . Suur osa vihmametsadega kaetud Amazonase madalikust on põllumajanduseks kõlbmatu, ehkki mõned farmerid üritavad metsade raiumise ja põletamise teel saada maad põldudeks ja loomade karjatamiseks. Selline tegevus mõjub aga ürgsetele metsadele hävitavalt. Ladina-Ameerika, eriti aga Brasiilia on suur kohvi tootja. Kohvitaimed kasvavad hästi Lõuna-Brasiilia viljakatel muldadel ning neid kasvatatakse mägede nõlvadele rajatud suurtes istandustes. Tohutud pampatasandikud võimaldavad karjatada suuri veisekarju. Liha töötlemine ja konserveerimine on Argentinas, Paraguays, Uruguays tähtsaks tööstusharuks. Mägipiirkondade metsalagendikel kasvatatakse kokat, mida kasutatakse kokaiini valmistamiseks. Illegaalse tootmise vähendamiseks põletavad valitsusväed maha iga avastatud kokaistanduse. Mehhikos aga kasvatatakse enamikul osal haritavast maast maisi, mis annab suure osa Mehhiko toidust. Rannikupiirkondades on tähtsal kohal kala-, eriti aga koorikloomade püük.
Rahvastik :
Ladina-Ameerika põhjaosas on paljud linnad erakordselt ülerahvastatud ja halbade elamistingimustega. Maailma üks kiiremini kasvavaid linnu on São Paulo. Piirkonna keskosas asuvad vihmametsade ja Kõrg-Andide asustus on hõredam. Mõned pärismaised hõimud elavad neile eraldatud piirkondades. Lõunaosas on alates 1950. aastatest toimunud ulatuslik ränne maalt linnadesse ning nüüd on Argentinas, Tšiilis ja Uruguays linnaelanike üle 85%. Tohutult on kasvanud kõikide nende riikide pealinnad . Mehhikos on kuuma ja kuiva kliima ning põllumaade puudumise tõttu enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Ligikaudu 75% elanikest elab linnastunud piirkondades. Pealinn Mexico on koduks peaaegu igale viiendale selle riigi elanikule ja on üks suuremaid linnu maailmas.
Keskkonnaprobleemid:
Amazonase vihmametsa hävitamine, mis väheneb 3 ruutkilomeetri võrra tunnis, on selle piirkonna teravaim keskkonnaprobleem . See on tõsine ähvardus maailma ühele väärtuslikumale loodusrikkusele, mis hävitab paljud liigid. Metsade raiumise peamised põhjused on vajadus põllumaade järele ja metsatööstuse surve. Paljud Ladina-Ameerika jõed on reostunud , iseäranis Buenos Airese lähedal. Itaipu tamm Parana jõel tõkestab vee voolu maailma ühe suurema hüdroelektrijaama jaoks. Iga-aastane metsade raiumine 6000 ruutkilomeetri suuruse ala võrra on teravaks probleemiks Boliivias , Paraguays ja Põhja-Argentinas. Õhu kvaliteet on halb Buenos Aireses ja Santiagos, eriti viimases, mis on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest. Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbade sanitaarolude ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste reostusel hajuda, mis teeb selle maailma üheks saastatuima õhuga linnaks. Suur osa Mehhiko troopilistest vihmametsadest on maha raiutud, mis soodustab pinnase erosiooni. Kaugemal põhjas on maa lagedaks muutmine põhjustanud kõrbestumist.
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika

Pereatlas 2008, lk 96-99, lk 102-109

Illustreeritud laste entsüklopeedia 1995, lk 314-319
Kiviõli 1. Keskkool
Ladina-Ameerika
referaat
Reelika Lõhmus
10.klass
Juhendaja : Hilja Muruoja
Kiviõli 2009