Põllumajandus Brasiilias (4)

Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna- Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur – 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas.
Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%’st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad , ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki.
Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile [lillekasvatus, piimakari , maitsetaimed, teravili jne]).
Brasiilia põllumajandus on hästi hajutatud , ja riik on toidu suhtes isemajandav. Põllumajandus moodustab 8% riigi SKTst , andes tööd umbes veerandile tööjõust rohkem kui 6 miljonis põllumajandusettevõttes. Brasiilia on maailma suurim suhkruroo ja kohvi tootja ja kakao , sojaubade, apelsinimahla, tubaka, troopiliste puuviljade ja pähklite netoeksportija. Loomakasvatus on oluline mitmel pool riigis, kiire kasv kodulindude, sea-ja piimatööstuses kajastavad muutusi tarbijate maitses. Toodangust 60% moodustavad erinevad põllukultuurid ja 40% karjakasvatus . Põllumajandustoodete ja toiduainete eksport moodustavad umbes 35% riigi ekspordist.
Brasiilias eristatakse kahte põllumajanduslikku ala. Esimene asub lõunas ning moodustab kaks kolmandikku riigi pindalast. Seda iseloomustavad hea kliima, suur sademete hulk, viljakas pinnas, kõrge tehnoloogia ja piisav infrastruktuur ning suurte kogemustega tootjad. Selles piirkonnas toodetakse enamik Brasiilia teraviljatoodangust. Teine piirkond asub põuast vaevatud kirde piirkonnas ja Amazonase kaldal ning on enamasti asustatud isemajandavate farmeritega. Seal ei ole tingimused põllumajandustegevuseks nii soodsad kui lõunapoolses piirkonnas, kuid ometi on see väga oluline metsasaaduste, kakao ja troopiliste puuviljade eksportijana. Kesk-Brasiilia koosneb põhiliselt ainult rohumaadest, mis sobivad karjatamiseks.
Karjakasvatus
2005. aastal tapeti üle 28 miljoni karilooma, seega toodeti umbes 8,7 miljonit tonni veiseliha. 2003. Aastal sai riigist ka maailma juhtiv veiseliha ekspordi pärast möödumist Austraaliast. Veiste kari on koondunud Mato Grosso , Mato Grosso do Sul, Goiás ja Minas Gerais piirkonda, kus asub üle 46% Brasiilia kariloomadest, seega rohkem kui 87 miljonit isendit.
Mais
Brasiilia maisi tootmine on koondunud Paraná piirkonda, kus on alates 2000. aastast toodetud keskmiselt 26,75% Brasiilia maisist. Minas Gerais piirkond on suuruselt teine, kus toodeti 13,18%.
Riis
Tootlikkus hektari kohta on tõusnud 61% alates aastast 1990, tootmine on suuresti keskendunud Rio Grande do Suli piirkonda, mis kasvatav keskmiselt 48% kogu Brasiilia riisist. 2004.aastal toodeti Brasiilias 13,19 miljonit tonni riisi.
Soja
Brasiilia on maailma suuruselt teine sojaubade tootja. Brasiilia soja tootmine on kasvanud üle 3000% viimase 35 aasta jooksul. Mato Grosso ja Paraná koos kasvatavad üle 49% kogu sojast Brasiilias. Hektari tootlikkus on suurenenud 37,8% võrra alates 1990. aastast. Soja ja soja derivaatide ekspordiga teenis Brasiilia 2005. aastal üle $ 9 miljardi (toodeti 51 miljonit tonni soja).
Nisu
Basiilia troopiline kliima ei ole väga soodne nisu kasvatamiseks. Seetõttu toodetakse kahes külmemas piirkonnas 90% nisust . Vaatamata sellele impordib Brasiilia umbes 5 miljonit tonni nisu igal aastal.
Suhkruroog
Koloniaalajal sõltus suuresti suhkruroo tootmisest Brasiilia majanduslikku heaolu. Täna on Brasiilia maailmas suurim suhkruroo tootja. Suhkruroo tootmine on koondunud 6 Brasiilia piirkonda: São Paulo , Minas Gerais, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás ja Paraná. Need 6 toodavad 82% kogutoodangust.
Brasiilia koristas 558 miljonit tonni suhkruroogu 2007.aastal, mis oli 17,62% suurem võrreldes 2006.aastaga. Ligi 62.000 km ² maast on pühendatud suhkruroo tootmiseks.
Brasiilia põllumajandusel on ka negatiivseid jooni. Brasiilia edelaosas asuv maailma suurim märgala Pantana on intensiivse põlluharimise ja tööstuse pealetungi tõttu sattunud ohtu.
Boliivia ja Paraguai piiril asuv Pantana on üks maailma liigirohkemaid piirkondi, kus elavad muu hulgas jaaguarid, puumad, möiraahvid, kaimanid, anakondad, jaanalinnud, piraajad ning sajad teised ohustatud taime-, looma- ja linnuliigid , kes on elupaiga muutuste suhtes eriti tundlikud. Põllumaa intensiivne harimine ähvardab aga Prantsusmaa suurusel maalapil elavad liigid neile sobiliku kasvukeskkonnata jätta. Brasiilia ekspordimaht on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja järjest rohkem vajab inimene uut maad. Põllumajanduse arengu, istanduste rajamise ning erosiooni tõttu kaob aga Pantana taime-ja loomamaailma tohutu liigiline ning bioloogiline mitmekesisus.
Käesolevas tabelis on võrreldud Eesti ja Brasiilia olulisimaid põllumajandusnäitajaid:
Riik
Brasiilia
Eesti
Põllumajanduslikult hõlmatavad maad
7%
25%
Mulla viljakus
Väga viljakas
Keskmiselt viljakas
Vegetatsiooniperioodi pikkus
Suhteliselt lühike,aastas võimalik saada 2 saaki
180–195 päeva
Põllumajanduse % riigi SKT-st
8
3
Olulisimad põllumajandustoodangud
Veiseliha,suhkruroog,mais,riis ja soja
looma- ja sealiha , kodulinnud, piim, oder, nisu
Põllumajanduses töötajate %
25
8
http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Brazil
http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia
http://www.ilmajaam.ee/?id=83539
http://www.riigikantselei.ee/failid/P_llumajandus_kandidaatriikides.pdf
Kiviõli I Keskkool
REFERAAT
BRASIILIA
Maario Kõrvek
Kiviõli 2009