Nimelt on liivsavi muld, mis koosneb liivast, savist ja mudast. Liivsavi sisaldab surnud taimset Joonis 1 Pruunikas-kollakas saviliiv materjali kus on jaotatud lihtsamad keemilised ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk-Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis
muld, mis koosneb liivast, savist ja mudast. Liivsavi sisaldab surnud taimset materjali kus on jaotatud lihtsamad keemilised Pilt 1 Pruunikas-kollakas saviliiv [3] ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk- Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale)
IIa Pandivere domin leostunud ml. kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa- Jõgeva dom leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Ka leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjad ja analoogsed soostunud mullad Lõuna- Eestis. Valdavaks aluspõhjaks Kesk-Devoni liivakivi. Lähtekivim punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb. Mullad vajavad tingimata lupjamist. IIIa Tartu- Viljandi kõige viljakamate muldadega. Siin väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad. IIIb Tõrva-Abja vahepealne variant. Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dom praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. IV Glei ja lammimullad Lääne-Eestis
1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis · Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas, mistõttu pea 46% kogu mast on mägede, liustike ja tundrate all. · Norra asub parasvöötme alas, kus tänu Golfi hoovusele on väga mahe ja niiske kliima. · Keskmine aastane õhutemperatuur jab vahemikku 6°-8° C. Aasta keskmine sademete hulk on kuskil 500- 1000 mm. · Norra muldadele on iseloomulik karbonaatsus, mistõttu on nad vähearenenud ja väheviljakad. Sellest hoolimata on mõnes piirkonnas võimalik tegeleda põllumajandusega. · Kõige saagirikkamad põllud on Jaereni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. 2. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud turumajandus ja riigi sekkumine.
kamardumine nõrk. See on tingitud sellest, et kuivadel liivadel orgaaniline aine hapendub võrdlemisi kiiresti ning ainult väike osa temast läheb huumusainete moodustamiseks. Leetmuldadena on karbonaadivaesel või sügavalt leostunud pinnakattesetetel kujunenud automorfseid muldi, mis profiili ulatuses ei sisalda karbonaate või sisaldavad neid 4 sügavamates horisontides. Lõuna-Eestis karbonaatsus väheneb lõuna suunas. Mulla happeline reaktsioon on nõrgalt happeline (pH 5,5- 6,5 piires). MULLAHORISONDID. Mulla profiil, so mulla mineraalosa ülesehitus vertikaalses lõikes kujutab endast mullatekkeprotsessis muundunud mullalähtekivimit. Näivleetunud mulla ülemised horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud
K tüüpprofiil: A-C; A-C-R; A-BC-C; A-Bw-C A – huumushorisont R – aluskivim BC – ülemineku horisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C - lähtekivim Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel fluvioglatsiaalsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus (keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. (Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC- horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm
Sealsete muldade omadused ja levik sõltuvad peale reljeefi, mulla lähtekivimi ning niiskusoludele veel merevee mõjust ning maakoha vanusest. Erinevatest mullaliikidest on Vormsi saarel enamlevinud rähksed (kokku 1914 ha), glei- (2051 ha) ja rannikumullad (1375 ha). Saarel esineb kaks teineteisest mullastikuliselt erinevat piirkonda. Vormsi lääneosas on mullatingimuste kompleksi määravaks faktoriks lähtekivimi karbonaatsus ja aluskivimi pinnalähedus. Saare idaosas esinevad tasased liigniisked alad, kus on soodsad eeldused soostunud muldade tekkeks ja arenemiseks. Pinnakattes domineerivad liivad, mis sageli on toitainevaesed. Ida-Vormsi tasandike mullastikust erineb oluliselt ooside mullastik, kus domineerivad kamarkarbonaatmullad. Mullastikuliselt on Vormsi tüüpiline antud mullastiku valdkonna alale. Veidi ebatüüpiliseks võib lugeda saare keskosa leedemuldade esinemist, kuid selle
ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade erisuste tekitajad mulla lähtekivimi keemiline koostis (karbonaatsus, toitainetevaru),lõimis, koresus (kivisus) ja veeolud (põuakartlik ehk kuiv, parasniiske, liigniiske). Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: · mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); · karbonaatsete muldade laialdane levik; · liigniiskete muldade suur osatähtsus; · massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki
ei lagune 3 2.Eesti mullastiku iseloom Olulisemad muldade tunnused on mullatüüp, lõimis (savi ja liiva vahekord),struktuursus, happesus (reaktsioon), huumusesisaldus, huumushorisondi tüsedus, mineraaltoitainete sisaldus, vee, õhu ja soojuse olemasolu ning mullaelustik. Eestis on peamised muldade erisuste tekitajad mulla lähtekivimi keemiline koostis (karbonaatsus, toitainetevaru),lõimis, koresus (kivisus) ja veeolud (põuakartlik ehk kuiv, parasniiske, liigniiske). Eesti mullastikku iseloomustavad järgmised tunnused: • mullastiku suur varieeruvus (kirjusus); • karbonaatsete muldade laialdane levik; • liigniiskete muldade suur osatähtsus; • massiivse pae esinemine mullaprofiilis ja muldade suur kivisus. Eesti muldade klassifitseerimisel on eristatud tosina jagu mullatüüpe ja nende piires peaaegu sada mullaliiki
nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. 1. Moreenid e. jääsetted a) Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. Liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5
lihtsamatest ühenditest keerulisemate leetunud ja analoogsete muldade edasist hapestumist. Muld vaesub moodustumine, toimub mikroorganismide agromullastiku valdkond pindalaga ca biogeenselt tähtsatest ühenditest. (Lõuna- otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub 20,7%. Aluspõhi liivakivi, lähtekivi Eesti, Vahe-Eesti, Peipsi ümbrus)Muld taimejäänuste lagunemine, seda karbonaatsus pidevalt väheneb lõuna muutub happeliseks ja toitainetevaeseks. kiiremini toimub ka humifikatsioon. suunas. Kahekihiline lähtekivim, Ainus võte lupjamine. Faktorid, mis mõjutavad orgaanilise aine happelised mullad. Põhiliselt on tegemist Näivleetumine e. pseudoleetumine on teket, mõjutavad ka huumuse teket. näivleetunud ja leetunud muldadega. mullatekke elementaarprotsess, mis leiab
On oluliselt suurem kui akt happesus ja asendushappesus. Kasutatakse lubjatarbe arvutamisel . Lubajatbe määramise viisid: Akti.happesus- lubjatakse mulla mille ph on väiksem kui 5,5 Lõimis- mida raskem lõimis seda rohkem lubiväetist Kaltsiumi,magneesiumi suhe Küllastusaste-näitab neeldunud vesinike osakaalu mulla neelamismahutavuses. Küllastusaste alla 50% vajab muld lupjamist. Indikaatortaimed Mullaprof.ehitus- selgelt väljakujunenud leethorisont näitab happelist mulda. Karbonaatsus- kihisemine 10%soolhappega vitab lupjamise vajadusele Ammooniumlämmastiku määramine käib lisades 10%NaOh lahust. Katseklaasi kuumutamisel eraldub hais. Lenduv ammoniaak püütakse Kjendahli destillatsiooniaparaadis kinni kindla koguse happega ja tagasitiitrimise teel määratakse lenduva ammoniaagi hulk mahtanalüütiliselt Nitraatlämmastiku määramine- enne NaOh lisamist tuleb lisada veel Dewarda segu, selle toimel tekkkiv aktiivne vesinik taandab NO 3ühendid ammoniaagiks ,
varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa. Rähkmuld K Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. 7 Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel
Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena. 2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik
pH lubjatakse mullad mille pH on alla 5,5 mida happelisemad seda suurem kogus ja mida raskem lõimis. ; Hüdrolüütiline happesus- H8,2 mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka caco3 t/ha H8,2xDm; Asendushappesus H5,6 cmol/kg ; Küllastusaste- neelnudnud aluste osakaal neelavas kompleksis; Mullaprofiili ehitus ja kihisemine- selgelt välja kujunenud leethorisont on happelise mulla tunnus(keemine puudub) karbonaatsus viitab lupjamise vajaduse puudumisele.; Indikaatortaimed (happelised väike oblik, põldrõigas,põldkanike jne ; lubjarikkal: põldsinep,kollane karikakar, lubikas jne ) Kaltsiumi võime tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinik. Tuleb lähtuda lubjatarbest, esimeses järjekorras anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumatele kultuuride kplvi alla. Mesikas jne .Klinkritolm-keelustatud. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus- Nõrglubi (allikalubi) ja Järvekriit, 1950
Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid- 1. Moreenid e. Jääsetted · Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. · Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. · Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. · Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4
ainete tulemusena. Nii mineraalsed kui ka orgaanilised setted. Aluspõhjaks on Põhja-Eestis merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni, kuhu maani jää jõudis, nim. Valdai, Dnepri ja Lihvini jäätumisi. Moreen on jääsete, Eesti kolm põhimoreeni on: 1)valkjashall rähkmoreen Põhja-Eestis 2)pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis 3)punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis.. Jää ja pärast jääaegsete veekogude settes võivad olla liivad (Audru ümbruses), savid (viirsavid). Peamised settekivimid: Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid 500 miljonit aastat vanad
b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni, siluri ja ordoviitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal näivleetunud mullad, karbonaadil leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivimaterjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad:
viitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal – näivleetunud mul- lad, karbonaadil – leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivima- terjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud kar- bonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad:
Alljärgnev mullaliigi iseloomustus on tehtud Alar Astoveri koostatud raamatu ,,Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele" (2012: 317-323) järgi. Rähkmullad on tugevasti kivisel ja karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel liustikujõesetetel kujunenud koreserikkad mullad. Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreentasandikel. Gleistunud rähkmullad paiknevad nõrgalt lainjate moreentasandike madalamatel osadel. Rähkmuldasid iseloomustab tugev karbonaatsus, tunnuseks on keemine kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest kannatab kevadeti ja sügiseti lühiajaliselt liigniiskuse all ning on sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Rähkmuldade huumushorisont on kaltsiumirikkuse tõttu huumusrikas ja struktuurne. Varis laguneb kiiresti ja mullapinnale ei moodustu looduslikus olekus tüsedat kõdukihti. Gleistunud rähkmuldadele on iseloomulik vahelduv niiskusreziim ja need mullad
7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mulla aluskivim- mullaprotsessist otseselt mittehaaratud osa Mulla lähtekivim- mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa 8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. MOREENID a) Põhja-Eestis valkjas, tugevasti karbonaatsed. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb liikudes lõuna suunas LÕIMISELT MITMEKIHILISED LÄHTEKIVIMID- Põlvas, Valgas, Tartus. MOREEN KAETUD HILISEMA SETTEGA( NT LIIV/SAVILIIV) FLUVIOGLATSIAALSED LÄHTEKIVIMID- jääjõgede tekkelised lähtekivimid, hästi sorteeritud setted( liivad, kruusad) JÄÄ PAISJÄRVEDE SETTED- liivad, savid( Peipsi ürgorg, Tori) TURVAS- soomuldade lähtekivim TUULESETTELISED, ALLUVIAALSED SETTED 9
2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 9.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala
pinnakatteks. Pinnakatte ülemist osa, mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda, nim. mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja Eestis valkjashall rähnmoreen b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne.
aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Sinna, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ning on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad ja ümberpöördult. 4. Kliima Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima.
devoni lubjakivid. Aluspõhjaks on Põhja-Eesrid merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni, kuhu maani jää jõudis, nim. Valdai, Dnepri ja Lihvini jäätumisi. Moreen on jääsete, Eesti kolm põhimoreeni on: 1)valkjashall rähkmoreen Põhja- Eestis 2)pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis 3)punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis.. Jää ja pärast jääaegsete veekogude settes võivad olla liivad (Audru ümbruses), savid (viirsavid). Savi on aterjal, kus osakeste läbimõõduga alla 0,01 mm osatähtsus ületab 50% kogu massist. Järvelubi on tekkinud organismidest, allikalubi vees lahustunud mineraalide sadestumisest. 3)metamorfsed kivimid ehk moondekivimid- tekivad tard- ja settekivimitest, kui need satuvad
Kõik vana aegkonna setted on kaetud hilisemate pudedate setetega, mida nim. pinnakatteks. Pinnakatte ülemist osa, mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda, nim. mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja Eestis valkjashall rähnmoreen b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioplatsiaarsed liivad, kruusad 4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori) 5) Turvas soomuldade lähtekivim 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 2 III Moondekivimid on tekkinud tard- või
Selles horisondis oli muld vähem plastilisem ning ka vähem poorsem. Vihmausse ei leidunud. Muld oli märksa raskem ja sellest kihist hakkas peale paigutine kihisemine. Kivisuse aste – nõrgalt koreseline. Lõimiseks oli sidus liiv mille pH oli 6,0. 11 6.3 Põllumaa sügavkaeve Põllumaa muld määrati rähkmullaks (K). Rähkmullad on karbonaatsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus, suur kivisus ja ka mulla lühike profiil. Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreenitasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel positiivsetel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivim on kõige sagedamini mitmesuguse tüsedusega valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Põhjarannikul on sageli maapinna lähedal paas(Raimo Kõlli, 2012). Antud sügavkaeve geneetilised horisondid olid A - Bw - R. Lõimise valem oli r1 ls1 25/r2 ls2 30/paas+
ürg- ja aguaegkonnas ligikaudu 570 – 3500 miljonit aastat tagasi. Aluspõhi – moodustunud peamiselt kambriumis, siluris ja devonis tekkinud settekivimitest. Pinnakate – koosneb pudedatest setetest 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Lähtekivim – mullatekkeprotsessi aktiivselt haaratud kivim. Aluskivim – mullatekkeprotsessis otseselt mitte haaratud kivim. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. • Moreenid e jääsetted – karbonaatsus väheneb põhjast lõuna suunas. • Lõimiselt kahekihilised setted – moreen on kaetud hilisema settega(liiv, saviliiv) • Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid – hästi sorteeritud setted(liiv, kruus) • Jääpaisjärvede setted – liiv, savi • Turvas • Tuulesetted, alluviaalsed setted 7. Mulla mehaaniline koostis – kores, peenes Mulla peenes – osakesed alla 1mm läbimõõduga
üle 25cm). Põhjavesi ulatub sageli maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainesisalduse tõttu madal. Enamasti IV- V bon puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib bon ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade klassis on 7 tüübirühma (jaotamise aluseks on mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim), soometsade klassis 3 tüübirühma (jaotamise aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi). Erinevad kasvukohatüübid on paigutatud Lõhmuse metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemile. 1. Loometsad- maapinnalähedastel, vähem kui 30cm paksuse peeneselise mullakihiga pael,
soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin on juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Kaasaarvatud leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjate ja analoogsete soostunud muldade valdkond Lõuna-Eestis (v.a. Kagu-Eesti moreenkuplistiku ala). Valdavaks aluspõhjaks Kesk- Devoni liivakivi. Lähtekivim on domineerivalt punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb. Domineerivad mullad leetunud, näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. Mullad vajavad tingimata lupjamist. Valdkond jaguneb: IIIa Tartu-Viljandi kõige viljakamate muldadega (eriti Viljandi). Siin on väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad. IIIb Tõrva-Abja vahepealne variant. Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses.
soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin on juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Kaasaarvatud leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjate ja analoogsete soostunud muldade valdkond Lõuna-Eestis (v.a. Kagu-Eesti moreenkuplistiku ala). Valdavaks aluspõhjaks Kesk- Devoni liivakivi. Lähtekivim on domineerivalt punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb. Domineerivad mullad leetunud, näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. Mullad vajavad tingimata lupjamist. Valdkond jaguneb: IIIa Tartu-Viljandi kõige viljakamate muldadega (eriti Viljandi). Siin on väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad. IIIb Tõrva-Abja vahepealne variant. Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses.
2) soometsad: Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal, enamasti IV-V boniteedi puistud. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib boniteet ulatuda I-III. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 1.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse
mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetetakse mulla aluskivimiks. 12. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Kõige levinumad on antropogeeniajastu setted. *moreenid e. jääsetted- P-E valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline ls.-Kesk-E hallikaspruun või kollakashall karbonaatne sl ja ls moreen- L-E punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidavalt. Lõimis sl kuni s. -Kagu-E karbonaatne pruun moreen. Lõimis keskmiselt koreseline sl ja ls.*lõimiselt kehekihilised lähtekivimid(Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt liiv või sl *fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtkivimid- hästi sorteeritud setted(liivad, kruusad) *jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad(peipsi ürgorg), savid( viirsavi Vänrda, Tori). *turvas-soomuldade
Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid- 1. Moreenid e. Jääsetted · Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. · Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. · Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. · Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi
Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Soometsad o Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid jagunevad tüübirühmadeks Arumetsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim. Soometsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Loometsad Leesikaloo (II) – loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp, mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Kastikuloo (kl) – samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on
Huumushorisondi reaktsioon kõigub 6,5-7,5, konkreetsel uuritud mullal on see 6,6-7,2. Sellise reaktsiooniga mullal saab kasvatada daaliaid, lutserni, otra ja suhktupeeti. Tabelist 2 selgub, et sügavkaeve ümber esineb nii kerget, kui keskmist liivsavi. Nõrgalt erodeeritud karbonaatsed mullad on parema struktuuriga kui leetunud erodeeritud mullad, kuid samas on vähenendu üldine poorsus. Mida suurem erosiooniaste, seda suurem on mulla karbonaatsus, seepärast muutub ka keskmine lõimis raskemaks. Seega on nõrgalt erodeeritud mullad küll karbonaatsed, kuid nende muldade lõimis ei ole muutunud raskemaks, sellistest muldadest on tugevasti koreselised mullad ka põuakartlikud. Küllastusaste on rähksetel muldadel keskmiselt lausa üle 95%. Boniteet jääb 35-44 vahele. [4] Tabel 2. Huumusringi füüsikalised ja keemilised omadused nõrgalt erodeeritud rähkmullal Näitajad Kaeve number
alguseks pidada liustiku taganemise aega. Sel ajal ladestasid fluvioglatsiaalsed vood periglatsiaalses vööndis materjali, mis sai tasandikualade mulla lähtekivimiks, eriti Østlandetis, mis on kõige tasasem. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Seal, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ja on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad, ja vastupidi. Taimed Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. Endeeme on vähe.
turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. 73. Eesti agromullastiku valdkonnad. Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel. Moodustab 31,8% maismaast. Aluskivimiks paas, lähtekivimiks valdavalt valkjashall rähkmoreen. Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist. Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%)
Kõrgustike aladel aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja). Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere-tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb:
Kõrgustike aladel - aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja). Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere- tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised
Eesti põllumeestele teadvustas mulla happesuse probleemid TÜ professor Anton Nõmmik. Põhjalikumalt uuris aga happelisi muldi EPA õppejõud professor Osvald Hallik (1906...1964), kelle elutööks oli happeliste muldade lupjamisega seotud küsimuste lahendamine. Enamik happelisi muldi levib Kagu- ja Lõuna-Eestis karbonaadivabal moreenil (devoni liivakivil), sest muldade kujunemist mõjutab kõige enam mulla kujunemisest osa võtnud moreeni karbonaatsus. Kõige rohkem on lupjamist vajavaid muldi Võrumaal (u 60%), Põlvamaal (55%), Tartu-, Viljandi- ja Valgamaal (40% põllumajandusmaast). Kokku vajab Eestis lupjamist 35...38% muldadest. Mulla happesuse olemus ja lubjatarbe määramine Mulla reaktsioon on üks olulisemaid mulla omadusi, mis sõltub vesinik- (H+) ja hüdroksiidioonide (OH-) kontsentratsioonist (vahekorrast) mullas. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus vesinikioonid, mille
Eestis on mulla lähtekivimite seas kõige enam levinud antropogeeniajastu setted. Tähtsaimad mulla lähtekivimid Eestis on: 1) Moreenid e. jääsetted a) Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eesti karbonaatne pruun moreen. Lõimis valdavalt keskmiselt koreseline saviliiv ja liivsavi. 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3) Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad).
66. Eesti mullastiku valdkonnad. I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel. Moodustab 31,8% maismaast. Aluskivimiks paas, lähtekivimiks valdavalt valkjashall rähkmoreen. II. Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond. III. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist. IV. Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI
-s, kuid pH > 5,5 Rendsiinad K Haritavate ls muldade pH 68 H8,2<1cmol+ kg-1 või puudub On kujunenud tugevalt karbonaatsel lähtekivimil ja iseloomudtab: H5,6 puudub, ei esine liikuvat Al 1. Kõrge karbonaatsus alates A horisondist V >90% 2. Suur kivisus, korese sisaldus üle 50%, ka üle 75% T 20 25 cmol+ kg-1 3. Lühike ja lihtne profiil: A D; A C; A Bm C Üldfosforit (P2O5-na) >3%, liikuvat P >400 mg kg-1, sisemaa pool 80140 mg kg-1 4
tavaliselt räägitakse vastavatest (metsa)[kasvukohatüüp]]idest (näiteks pohlakasvukohatüüp), mille raames eristatakse kitsamaid metsatüüpe (näiteks pohlamännik). 58. Arumetsade klassi üldiseloomustus. Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. 59. Soometsade klassi üldiseloomustus. Soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon.
Asuvad karbonaadivaene moreen. Põhjavesi Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on pinnavormidel, kus põhjavesi on Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon mulla lõimis ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline on happeline (2,5-3,5). veereziim. Soometsade jaotamisel (3,0-4,5), kõdu (moor) on 2-6 cm tüse. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi
2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Arumetsad jagunevad järgmistesse tüübirühmadesse: 9.1 Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel, vähem kui 30 cm. paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala
Muld: valitsevad leostunud Ko ja leetjad pruun- KI või sügavad rähkmullad K´´´. Lõimis saviliiv või liivsavi. Kõduhorisont puudub või on kuni 2 cm tüsedune, huumushorisont enamasti 15-25 cm tüse, sellele järgneb suurema savisisaldusega ja tihedusega pruun sisseuhtehorisont või esineb vahepeal kollakashall kuni pruunikaskollane kuni 20 cm tüsedune lessiveerunud leethorisont. Mullareaktsioon on neutraalselähedane, karbonaatsus (kihisemine) allpool huumushorisonti, kuid kõrgemal kui 1 m.. Veereziim: suure aktiivveemahutavuse tõttu on mullad niiskusastmelt värsked, veepuudus võib ilmneda alles pärast kauakestvat põuda lähtekivimi suure rähasisalduse puhul; Põhjavesi sügavamal kui 2 m. Puurinne: domineerivad kuusikud, vähem on männikuid, kaasikuid, harva haavikud ja hall- lepikud. Boniteet I II. Kuusikute kõrget tootlikkust vähendab tihti esinev juurepessu kahjustus.
2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib olla I-III bon. Klassid jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. 20. Loo- ja nõmmemetsad. Arumetsad Loometsad Siia rühma arvatakse maapinnalähedasel vähem kui 30 cm. paksusel (tavaliselt kuni 10 cm paksusel) peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või
Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid- 1. Moreenid e. Jääsetted Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid – hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4
annaabi.ee 
