Kodukoha muld (referaat mullast) (0)

KODUKOHA  MULD
Mullaõpetuse referaat 
SISUKORD
SISUKORD..........................................................................................................2
SISSEJUHATUS..................................................................................................3
MULLA TÜÜP.....................................................................................................4
MULLA LÄHTEKIVIMID..................................................................................4
LEETUMINE ........................................................................................................4
MULLAHORISONDID .......... .............................................................................5
MULLA VILJAKUS       ......................................................................................6
PROFIILI JOONIS................................................................................................7
KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................8
2
SISSEJUHATUS
Muld   on   üks   osa   meid   ümbritsevast   loodusest,   kuuludes   selle   ühe   olulisema   osa   – 
biosfääri – koosseisu, kus toimuvad organismide elutegevusega seotud protsessid.  Muld 
katab õhukese pindmise kihina suurema osa maismaast.  Ta on eluta ja elusa looduse 
vahelüli, kindlustades elu püsimise Maal.
Muld   pole   kõikjal   ühesugune.   Mulla   mitmekesisus   on   tingitud   pinnasetegurite 
mitmekesisusest: aluspõhjast,  pinnakattest ja reljeefist ning   nendest  sõltuvalt veeoludest.
Käesolevas referaadis on kirjeldatud Põlva vallas ………. külas asuvat mullatüüpi. Et 
teha kindlaks mullatüüp sealsel põllul,   kaevasin 1 m sügavuse augu, et mõõta mulla 
horisontide tüsedust.
Põlva linn ja vald asuvad Lõuna – Eesti keskdevoni lavamaal.  Muldadest on välja uhutud 
suur osa mineraalaineid ja  mullad  on selgelt kihistunud horisontideks, mis on iseloomulik 
leetmuldadele.   Pinnaseks   on   siin   kahkjas    muld,   mida   nimetatakse   veel   näivleetunud 
mullaks    või   varasemas   käsitluses    leetunud -   e    kamar -leetmullaks,   mis   on   nõrgalt 
ülagleistunud (LkII g). 
 
3
NÄIVLEETUNUD MULD.
 
Need   mullad   on   karbonaadivaesel   kaheosalisel   lähtekivimil   kujunenud   mullad,   millel 
keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Näivleetunud mullad on vähese ülagleistumise 
tunnustega parasniisked mullad, mille ülemine kiht on kergema ( saviliiv  või  liivsavi ) ja 
alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega.
MULLA LÄHTEKIVIMID.
Lõuna-Eesti aluspõhjakivimiks on liivakivi. Mulla lähtekivimiks on liustikusetted: kogu 
mullatüsendi   piires    punakaspruun    või   pruun   karbonaadivaene   liivsavimoreen.   Selles 
moreenis domineerib kohaliku aluspõhja ,  devoni  materjal, millele mõnel juhul lisandub 
mitmesuguste   osakaaluga   Põhja   -Eestist   jääga   kaasa   toodud   karbonaatkivimite   ja 
raudkivimaterjal. Kohati on see  moreen  0,4-1,0 m tüseduselt kaetud hilisema settega, kas 
tolmja   saviliiva   või    liivaga .   Sel   juhul   on   tegemist   kahekihilise   lähtekivimiga.   Nende 
muldade omapäraks on asjaolu, et saviliiva kihi alumisse  osasse  liivsavi peale koguneb 
kevadeti  ja suurte vihmade järel ajutine mullasisene vesi – ülavesi, on anaerobioosi tõttu 
siin   soodsad   tingimused   leetumiseks.   See   muld   on   keskmiselt   madalama 
huumusesisaldusega , kus ülemistes horisontides esineb saviliiv,  sügavamal aga liivsavi. 
LEETUMINE.
Leetumine   on   protsesside   kogum,   mis   põhjustas   kõdu-   ja   kamarhorisondi   all   tuhkja 
horisondi, so leetmullale spetsiifilise horisondi, leethorisondi kujunemise. Leetumine on 
mulla   elementaarprotsess,   so   mulla   alumosilikaatsete   ja   savimineraalide   lagunemist 
huumushapete toimel ja laguproduktide välja- ja sügavamale uhumine. Antud koha muld 
on   nõrgalt   leetunud   muld.   Leetumine   on   siin   arenenud   nõrgalt,     kuid   samuti   on 
kamardumine  nõrk. See on tingitud sellest, et kuivadel liivadel orgaaniline aine hapendub 
võrdlemisi kiiresti ning ainult väike osa temast läheb huumusainete moodustamiseks.
Leetmuldadena on karbonaadivaesel või sügavalt leostunud pinnakattesetetel kujunenud 
automorfseid   muldi,   mis   profiili   ulatuses   ei   sisalda   karbonaate   või   sisaldavad   neid 
4
sügavamates   horisontides.   Lõuna-Eestis     karbonaatsus   väheneb   lõuna   suunas.   Mulla 
happeline reaktsioon on nõrgalt happeline (pH 5,5- 6,5 piires). 
MULLAHORISONDID.
Mulla   profiil,   so   mulla    mineraalosa    ülesehitus   vertikaalses   lõikes   kujutab   endast 
mullatekkeprotsessis    muundunud    mullalähtekivimit.  Näivleetunud     mulla   ülemised 
horisondid  on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on 
Eesti   oludes   mimeid    kordi    lubjatud.   Profiil   koosneb   järgmistest   horisontidest   A-Baf-
El(g)-B-C2. Kahkja mulla ülemised horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või 
neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud. Seoses madala 
huumuse-  ja kaltsiumisisaldusega ning sageli esineva kerge lõimise tõttu on kahkjate 
põllumuldade   struktuur   vähese   vastupidavusega.   Vihmaga   struktuuriagregaadid 
purunevad   ja   moodustavad   paakunud   kooriku.    Kamar-leetmuldade   profiili   ühiseks 
tunnuseks on A huumusehorisondi esinemine. Metsades algab see A0-horisondiga, mille 
moodustamisel on osalenud nii metsavaris kui ka  alustaimestik . Looduslikel rohumaadel 
ja   hõredates   metsades   koosneb   A    horisont    peamiselt   rohttaimede   mitmesugustes 
lagunemisjärgus    olevast    substraadist.   See   horisont   on   orgaanilise   aine   kuhjumise 
horisont. Orgaaniline aine esineb põhiliselt huumusena.  Huumus  on põhimiselt seotud 
mineraalosaga. Selles horisondis toimub mulla  lagunemine , uute ühendite moodustumine 
ning   väljauhtumine   (leetumine,     mõningal   määral   ka    gleistumine ).Baf    amorfse    raua 
akumulatsioonihorisont    -   A   ja   Egl   vahele   tekkinud,   kristalliseerumata   rauaühendite 
akumulatsioonihorisont;  värvuselt  määrdunud   kollakas   roostepruun  (kahkjas), oluliselt 
tihenemata. Mulla Elg horisont e näivleetunud horisont on tihedamasse aluskihti sügavalt 
sisse sopistund, ülagleistunud, hele (hallikas, kollakas) lõimisete üleminekuala horisont. 
Kamar-leetmuldade  B-horisont  erineb   C-horisondist   tumedama,   tihedama   ja   kõvema 
kihina. Saviliivlõimisega kamar-leetmulllas eristub B-horisont ibe ja mittesilikaatse raua 
ja alumiiniumi ühendite sisseuhtumise tagajärjel. Selles jääb  pidama  mitmesugune osa A-
horisontidest väljauhutud aineid: kas põhiliselt huumus ja sellega seotud elemendid nagu 
Fe ja Al või ibe ja  peentolm.  C-horisont on neil muldadel punakaspruun liivsavi. Mis on 
mullatekkest praktiliselt mõjustamata (välja arvatud (gleistumine) lähtematerjal. Kamar-
leetmuldade   lõimise    diferentseerumine    horisontide   kaupa   on   tingitud   ainete 
5
väljauhtumisest  A-horisontidest ning nende sisseuhtumisest  B-horisonti. A-horisontide 
mineraalosa on Fe ja Al  poolest oluliselt vaesem kui sama mulla B-ja –C-horisont.
MULLA VILJAKUS.
Saviliiv-  ja liivsavi  lõimisega  muldadest  on enamik  (70%) kasutusel haritava  maana. 
Metsadest   on   valitsevaks   kuusikud   ja    segametsad .  Kahkjate   muldade   kultuurmaana 
kasutamise  seisukohalt  on  tegemist   üle  keskmise   viljakusega  muldadega.   Põllumaana 
kasutamisel   on   reguleerimist   vajavateks    teguriteks    ajuti   tekkiv   ülavesi,   mis   takistab 
agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist, madal huumuse- ja kaltsiumisisaldus ning 
tiheda   kihi   tekkimine   künnikihi   alla,   mille   kõrvaldamine   vajaks   sügavkobestamist. 
Mullad   vajavad   põllumaana   kasutamisel   lupjamist,  kompenseerimaks   ainete 
väljauhtumist.   Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on nad 
kergesti   haritavad   ja   sobivad   hästi   ka   rühvelkultuuride   kasvatamiseks,    kartulit    on 
võimalik  koristada  kombainiga. Sobivad väga hästi lina kasvatamiseks. Peale lupjamist 
sobivad enamike põllukultuuride kasvatamiseks. 
6
PROFIILI JOONIS
A              0...29 cm   üleminek väga 
järsk   ja   selge,   mustjas   hallikas 
saviliiv
Baf       30...39 cm   üleminek sujuv 
ja  lainjas , värvus pruunikaskollane, 
lõimis saviliiv
Elg   40...76   cm     üleminek   järk-
järguline,
 
ebaselge , 
punakaspruunide
 
laikudega 
valkjashallikas, lõimis saviliiv
B      77...99   cm     üleminek   väga 
aeglane   ja   katkendlik,   värvus 
punakaspruun, lõimis kerge ja keskmine liivsavi
C       100.....