Mullateaduse alused (0)

1) PÕHIMÕISTED 
 
1.   Mineraalid   –  looduslike  füüsikalis-keemiliste  protsesside  mõjul  tekkinud,  aatomite  korrastatud 
paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 
2.  Savimineraalid  –  kõrge  peenestusastmega,  vett  sisaldavate  kihiliste  või  ketikujulise  kristallvõrega 
silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale . 
3.  Kivimid  –  koosnevad  ühest  või  mitmest  mineraalist,  keemilist  koostist  ei  saa  kindla  valemiga 
väljendada. 
4.   Tardkivimid  – tekkinud magma tardumisel . 
5.  Settekivimid  –  tekkinud  maapinnal  või  maakoore  ülemises  osas  madalal  rõhul  ja  temperatuuril 
murenemise ja settimise  ning organismide elutegevuse tagajärjel. 
6.  Süvakivimid – kujunenud magma aeglase  jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 
7.   Purskekivimid   –  tekkinud  maapinnal  kiiresti  tardudes  ja  enamasti  on  klaasja  või  peeneteralise 
ehitusega. 
8.  Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud  suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 
9.   Purdkivimid   –  tekkinud  kivimite  murenemisproduktide  mehaanilisel  diferentseerumisel  tuule, 
mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 
10.   Moondekivimid  – kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis-
keemiliste tingimuste mõjul. 
11.   Murenemine  – kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess. 
12.  Füüsikaline murenemine ehk  rabenemine  – kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks  osadeks . 
Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 
13.  Keemiline murenemine ehk  porsumine  – kivimite ja mineraalide keemiline  muundumine  looduslike 
reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, kus võivad moodustuda uued mineraalid.