Mullateaduse alused (0)

1) PÕHIMÕISTED 
 
1.   Mineraalid   –  looduslike  füüsikalis-keemiliste  protsesside  mõjul  tekkinud,  aatomite  korrastatud 
paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 
2.  Savimineraalid  –  kõrge  peenestusastmega,  vett  sisaldavate  kihiliste  või  ketikujulise  kristallvõrega 
silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale . 
3.  Kivimid  –  koosnevad  ühest  või  mitmest  mineraalist,  keemilist  koostist  ei  saa  kindla  valemiga 
väljendada. 
4.   Tardkivimid  – tekkinud magma tardumisel . 
5.  Settekivimid  –  tekkinud  maapinnal  või  maakoore  ülemises  osas  madalal  rõhul  ja  temperatuuril 
murenemise ja settimise  ning organismide elutegevuse tagajärjel. 
6.  Süvakivimid – kujunenud magma aeglase  jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 
7.   Purskekivimid   –  tekkinud  maapinnal  kiiresti  tardudes  ja  enamasti  on  klaasja  või  peeneteralise 
ehitusega. 
8.  Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud  suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 
9.   Purdkivimid   –  tekkinud  kivimite  murenemisproduktide  mehaanilisel  diferentseerumisel  tuule, 
mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 
10.   Moondekivimid  – kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis-
keemiliste tingimuste mõjul. 
11.   Murenemine  – kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess. 
12.  Füüsikaline murenemine ehk  rabenemine  – kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks  osadeks . 
Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 
13.  Keemiline murenemine ehk  porsumine  – kivimite ja mineraalide keemiline  muundumine  looduslike 
reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, kus võivad moodustuda uued mineraalid. 
14.  Biokeemiline  murenemine  –  keemiline  murenemine,  kus  osalevad  ka  nn  bioloogilised  reagendid, 
näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed. 
15.   Denudatsioon  – kulutus. 
16.   Akumulatsioon  –  kuhjumine . 
17.  Vee- erosioon   –  kallakulistel  aladel  vihmasadude,  lume  või  jää  intensiivsel  sulamisel  tekkinud 
vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 
18.  Eluuvium – murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale . 
19.  Deluuvium –  uhtsete,  mille  on  moodustanud  vee  poolt  kaasa   viidud   materjal  reljeefi  madalamasse 
ossa . 
20.  Ovraag – sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed.  
21.  Lamm – suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 
22.   Karst  – nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja  pinnavee  keemilisest ning osalt ka  mehaanilisest  
toimest lahustuvatesse kivimitesse. 
23.  Eoolsed  setted  –  tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 
24.   Glatsiaalsed  setted e. liustikusetted – jää sulamisel maha jäänud setted. 
25.   Moreen  – sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus , kujuneb liustiku alumisse kihti.  
26.  Põhimoreen – tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla 
lähtekivimeid.  
27.   Otsamoreen   –  tekib  jääst  väljasulanud  ja  kuhjatud  materjalist  jääserva  eesaladele,  kus  jääserv  on 
pikemat aega paigal püsinud. 
28.  Rändrahn – suur kivikamakas, mis on kohale kantud  liustikujääga. 
29.  Pinnamood  e.  reljeef  –  maapinna-ja  merepõhjaosad,  mis  erinevad   ümbritsevast   alast  kõrguse, 
välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 
30.   Mõhn  – ümara põhijoonisega kõrgendik.  
31.  Oos – pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm . 
32.  Sandur – tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast  ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 
33.  Voor – ovaalse põhijoonisega  kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 
34.  Megareljeef – moodustavad mandrid  ja ookeanid . 
35.  Mesoreljeef  –  moodustavad   künkad ,  kõrgendikud,   sajandikud ,  vallid  ja   nõod .  (suhteline 
kõrgus/sügavus 10- 200m ). 
36.  Mikroreljeef – mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 
37.   Fossiil  – taime või loomaorganismide kivistised. 
38.   Ladekond  – mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks 
(ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 
39.   Aegkond  – ehk ladekond on jagunenud:  uusaegkond  e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, 
vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e. arhaikum. 
40.   Kambrium   –  koosneb  ülem-,  kesk-  ja  alamkambriumist.  Toimus  vetikate  ka  bakterite  areng  ning 
primitiivsete maismaataimede  ilmumine . (542-488 mln a. tagasi) 
41.   Ordoviitsium  – koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488-
444 mln a. tagasi)  
42.   Silur   –  koosneb  ülem-  ja  alamsilurist.  Ilmusid   rüükalad .  Toimus  primitiivsete  maismaataimede 
edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid . (444-416 mln a. tagasi) 
43.   Devon   –  koosneb  ülem-,  kesk-  ja  alamdevonist.  Rüükalade  areng.  Kahepaiksete,  putukate,  osjade, 
sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 
44.  Kvaternaar – kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene,  nüüdisaegne   taimestik  
ja  loomastik . Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng.  Kvaternaari  jäätumised kujundasid ka Eesti 
maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 
45.  Aluspõhi – settekivimite kompleks , mis katab aluskorra kivimeid.  
46.  Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja  samasse  kohta jäänud 
aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. 
47.  Pealiskord – ehk aluspõhi. 
48.  Aluskord  –  hõlmab  tugevasti  moondunud,  kurrutatud  ja  lõhedest  läbitud   tard -  ja  moondekivimite 
kompleksi (graniidid, basalt, gneissid).  
49.   Lähtekivim  – ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 
50.  Alluviaalsed setted – jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või  -suudmetes ning suurte  järvede  
üleujutusaladel. 
51.  Orgaanilised setted – mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised  soosetted , 
eeskätt turbad. 
52.  Mulla  mehaaniline  koostis  (granulomeetriline  koostis)  –  ehk  mulla   lõimis ena  ( tekstuur ina) 
mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas. 
53.   Peenes  – kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm. 
54.   Kores  – kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm.  
55.  Savi – osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 
56.  Tolm – osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 
57.  Liiv – osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 
58.  Füüsikaline savi –  mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm. 
59.  Füüsikaline liiv – mullaosakesed suurusega alla 0.01mm. 
60.  Kruus – korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju  järgi: ümardunud. 
61.   Kivid  – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm. 
62.  Rahnud – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm. 
63.  Mügi – korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud. 
64.  Veeris – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud.  
65.  Klibu – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud.  
66.  Rähk  –  korese  rühm:  peenkivid,  osakeste  suurus  1-10cm,  korese  nimetus  väliskuju  järgi:  teravate 
servadega .  
67.  Munakad  –  korese  rühm:  suurkivimid,  osakeste  suurus  >20cm,  korese  nimetus  väliskuju  järgi: 
ümardunud. 
68.  Kamakad  –  korese  rühm:  suurkivimid,  osakeste  suurus  >20cm,  korese  nimetus  väliskuju  järgi: 
teravate servadega. 
69.  Pangased – osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud 
70.  Peenliiv – füüsikalise savi sisaldus: 0-5%, tähis l1, kerge lõimis.  
71.  Sidus liiv – füüsikalise savi sisaldus: 5-10%, tähis l2, kerge lõimis. 
72.  Saviliiv – füüsikalise savi sisaldus: 10-20%, tähis sl, kerge lõimis. 
73.  Kerge liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 20-30%, tähis ls1, keskmine lõimis. 
74.  Keskmine liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 30-40%, tähis ls2, keskmine lõimis. 
75.  Raske liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 40-50%, tähis ls3, raske lõimis. 
76.  Savi  –  osakeste  suurus  alla  0.002mm,  füüsikalised  omadused:  plastilisus,   paisumine ,  suur 
maksimaalne hügroskoopsus. 
77.   Turvas  –  
78.  Sõrmeproov – selle abil on võimalik määrata mulla lõimist, voolides u 3 mm läbimõõduga nöör ning 
seejärel see rõngasse kerida. Nööri pragunemisaste näitab lõimise raskust. 
79.  Mulla  orgaaniline  aine  –  materjal,  mis  koosneb  varisest,  taimede  ja  loomade  lagunemata  ja 
poollagunenud jäänustest ja huumusest. 
80.   Vare  – surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik 
kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 
81.   Huumus  – mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 
82.  Detriit – tugevasti peenestunud vare. 
83.  Mullaelustik – oluline osa nii mulla  tekkes  kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu 
järgi nelja rühma –  mikrofloora  ja -fauna ja meso -, makro- ja megafauna . 
84.  Edafon – ehk mullaelustik.  
85.  Mikrofloora –  bakterid , seened. Suurus 1µm. 
86.  Mikrofauna –  nematoodid , algloomad. Suurus 1µm. 
87.  Mesofauna – lestalised,  ämblikulaadsed , liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm 
88.   Makrofauna  – sipelgased,  vihmaussid , mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. 
89.  Megafauna – mutid. Suurus 20mm. 
90.   Humifikatsioon  – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 
91.  Huumusained – mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel 
muundumisel  tekkinud,  lähteainetest  keerukamad  lämmastikku  sisaldavad  kõrgmolekulaarsed 
orgaanilised ained.  
92.  Humiinained – vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites  lahustumatud  huumusained, 
mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga.  
93.  Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja 
vees.  
94.  Fulvohapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes.  
95.   Metsakõdu   –  kaitseb  mulda  vee  liigse   aurumise   eest  ja  soodustab  laialehelistes  metsades  metsa 
uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja  kõrrelised  ja samblad . 
96.  Huumushorisont  –  mulla  mineraalse  osa   pealmine   kiht   kuivades ,  parasniisketes  või   ajutiselt  
liigniisketes tingimustes. 
 
 
 
2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA 
MINERALOOGILINE KOOSTIS. 
 
Liustikusetted: 
a)  Põhja-Eestis  valkjashall  ja kollakashall tugevasti  karbonaatne  rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatki-
vimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huu-
musrikkad  mullad . 
b)  Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb:  devoni ,  siluri  ja ordo-
viitsiumi karbonaatkivimite  murend , raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad 
mullad, neutraalne reaktsioon , väike korelisus 
c)  Lõuna-Eestis   punakaspruun   nõrgalt  karbonaatne  või  karbonaadivaba  moreen,  mis  koosneb:  devoni 
aluspõhja materjal + jääga toodud  karbonaatkivimid  + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja 
karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal – näivleetunud mul-
lad, karbonaadil – leejad mullad.  
d)  Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivima-
terjalist.  Muld kiviselt  leetunud . 
e)  Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud kar-
bonaatkivimid + raudkivimaterjalid. 
Liustiku sulamisveesetted: 
a) Liustikujõesetted, mis koosnevad:  
  Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. 
  Sanduristted – põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja  liivad . 
  Mõhnasetted – põimjaskihilised liivad. 
 
b)  Liustikujärvesetted  on  jääpaisjärve  põhja  settinud  rööpkihilised  liivad,  saviliivad  või  tolmjad  liivsavid, 
viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. 
c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad 
d) Karbonaadivabadel  liivadel  leetunud ja  leedemullad  
e) Savidel mitmesugused gleimullad . 
Meresetted: 
  Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi. 
  Rannasetted – väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja 
mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad. 
 
Tuulesetted: 
  Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel  aegadel  Läänemere staadiumi rannikuluited. Eelui-
detele kujunenud primitiivsed liivmullad , rannikuluidetele leetunud ja leedemullad. 
   
Deluviaalsetted e. nõlvasetted: 
  Koresevaesemad kui erosioonist haaratud ala  muld  või pinnas, sinna on kujunenud enamasti deluviaal-
mullad 
 
Allaviuaalsetted e. jõesetted – kujunenud jõelammidele või –suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. 
  Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus 
  Järvede põhjasetted – liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld 
 
Orgaanilised setted 
  jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad 
 
Mitmekihilised lähtekivimid 
  aluspõhjakivimitel paiknevad pinnakattesetted: merepõhjasetted liivakivil, rannasetted kambriumi lii-
vakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil 
  karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen 
kambriumi liivakivil ja savil 
  eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, de-
luviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel, liustikujõesetetel 
ja massiivsel karbonaatkivimil. 
 
Inimtekkelised  lähtekivimid 
   praht ,  tuhk ,  prügimäed  kuhjatud ja  segatud  looduslikud setted ja jääkpinnased, millele on kujunenud 
mitmesugused tehismullad. 
 
 
 
 
3) GEOLOOGILINE AJAJAOTUS – PERIOODID, MILLEST  ON  EESTIS 
SETTED. 
 
a)  Kõige vanem on kambrium, kus leidub enamasti liiva- ja savikivimeid 
b)  Ordoviitsium, kus leidub liivakivi , aleuroliide ning savi. Ülejäänud koosneb karbonaatkivimitest. 
c)  Silur, kus leidub erinevaid lubjakivi  liike 
d)  Devon, kus leidub punast liivakivi, savisid, dolomiit , paiguti lubjakivi 
e)  Kvaternaar, kus leidub erinevaid moreeniliike (kiltjas, pruun, hall) ja kontinentaalsed- ja mereveeset-
ted, järvelubi ja turvas 
 
 
4) RELJEEF – RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. 
EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. 
 
Madal-Eesti  –  iseloomulikud  nõrgalt   lainjas   moreenreljeef,  vaheldub  väiksemate  ja  suuremate 
jääpäisjärvedega,  meresetteliste  tasandikega.  Soomassiivid  on  kas   tasased   või  sageli  kuplisarnased. Kohati 
esineb vanu rannamoodustusi ja oose. 
Kõrg-Eesti – põhjaosas suur aluspõhjaline  Pandivere  kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal 
Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad 
ja kitsad voored . Palju ürgorgusid. 
Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks:  ajutised  vooluvete tegevused (vee-erosioon), 
alaliste   vooluvete  tegevused  ( sälkorud ,  orulammid  ja   terrass ),  põhjavee  geoloogiline  toime  (karstid),  mere 
geoloogiline tegevus ( rannavallid , luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, 
liivaluited ) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel ( kuplid , kühmud, voored, jääpaisjärved, 
mõhnad , oosid,  sandurid ) 
 
5) MULLA  MINERAALOSA , TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. 
FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATŠINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕR-
MEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHIS-
TAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. 
 
Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: 
  mulla mehhaaniline koostis e. lõimis 
  struktuur 
   mineraalained  
 
Mulla tähtsus: 
  muld varustab meid – toit,  biomass , toorained  
  mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!! 
   keskne roll elupaiga ja genofondina 
  säilitab,  filtreerib , muundab aineid 
 
Mulla mehaaniline koostis – muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest , mida nimetatakse 
mehaanilisteks elementideks. Protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks.  
 
 
 
 
 
Katšinski süsteem: 
 
 
 
 
 
Turba lagunemisastme määramine sõrmeproovil: 
 
 
 
6) MULLA ORGAANILINE AINE (NII ELUS KUI SURNUD), SELLE TÄHT-
SUS, JAOTAMINE, PÕHILISED ELUSTIKURÜHMAD. MULLA  ORGAANI -
LISE AINE ALLIKAD,  PAIKNEMINE MULLAS, SISALDUSE SKAALA, 
MÄÄRAMINE. 
 
Mulla  orgaaniline  aine  koosneb  varest,  huumusest  (eelhuumus  ja  huumusained).  Sõltuvalt  ökoloogiatest 
tingimustest omab MOA erinevat keemilist ja biokeemilist potentsiaali. 
Jaotumine : 
  Mulla aktiivne osa – moodustavad kiiresti mineraliseeruvad ja seega vähepüsivad orgaanilised ained 
ja komponendid 
  Passiivne osa – moodustab  ühelt  poolt komponentidest, mis  alluvad  lagunemisele halvasti või ei allu 
üldse, ja inertsuse tõttu MOA-s akumuleeruvad . 
 
Põhilised elustikurühmad: 
  Varis – Mullafauna biomass 
  Eelhuumuses – mesofauna biomass (hooghännalised, lestalised, liimuklased, ämblikulaadsed, mol-
luskid, vihmaussid) 
  Huumusained – mikroobide biomass (algloomad, nematoodid, seened, bakterid) 
 
 
Mulla orgaanilise aine allikad: 
  Varis ehk eluta looduse biomass (okkad, lehed, puit, kõrrelised, liblikõielised, samblad, samblikud) 
  Eluslooduse biomass ( loomsed jäänused) 
 
Paiknemine mullas: 
  Metsades ja rohumaadel paikneb osa MOA-st maapinnale ladestunud kõduhorisondis 
  Happelistes,  bioloogiliselt  väheaktiivsetes  tingimustes  on  kõduhorisont  selgelt  kihistunud:  peal  on 
värske  lagunemata  maapealne  taimevaris,  keskosas  poollagunenud,  vahetult  mineraalpinna  lähedal 
hästi lagunenud. 
 
Sisalduse skaala ja määramine: 
  Huumushorisont – 1-5% 
  Toorhuumuslik  horisont  – 6-30% 
  Metsa- ja rohumaakõdu üle 30% 
  Hästi lagunenud turvas 80-90% 
  Halvasti lagunenud turvas 90-97% 
  Huumusilluviaalne horisont 1-4% 
 
 
 
7) MULLAPROOVIDE VÕTMISE PEAMISED REEGLID,  PROOVIDE ET-
TEVALMISTAMINE ANALÜÜSIKS. 
 
Mullaproovide võtmine on keelatud: 
  Kraaviservalt, teeäärtest, veekogu vahetuslähedusest (30-40m eemal) 
  värskelt lubjatult või väetatud põllult (3-6 kuud) 
  sõnnikuga väetatud põllult (kuni 6 kuud) 
 
Kuidas võtta? 
  Kevadel enne külvi, sügisel pärast saagi koristamist 
  1 proov 3-5 ha kohta, keskmiselt 20cm sügavuselt 
  kultuur ja turvas tuleb eraldi võtta 
  tuleb panna marsruut paika ja kanda kaardile (kui puuduvad eelnevad andmed) 
  mägiselt maalt eraldi  proovid  
  kivid ja muu sodi  karbist välja kookida ja karp 90% täis panna