1) PÕHIMÕISTED 1.
Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud
paigutusega
tahked keemilised elemendid või ühendid.
2.
Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega
silikaatide rühm, kuhu kuulub palju
mineraale .
3.
Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga
väljendada.
4.
Tardkivimid – tekkinud
magma tardumisel .
5.
Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril
murenemise ja
settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel.
6.
Süvakivimid – kujunenud magma
aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus.
7.
Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise
ehitusega.
8.
Poolsüvakivimid – kivimid, mis on
tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures.
9.
Purdkivimid – tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule,
mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel.
10.
Moondekivimid – kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis-
keemiliste tingimuste mõjul.
11.
Murenemine – kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess.
12.
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks
osadeks .
Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja
mehaaniline surve.
13.
Keemiline murenemine ehk porsumine – kivimite ja mineraalide keemiline
muundumine looduslike
reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, kus võivad moodustuda uued mineraalid.
14.
Biokeemiline murenemine – keemiline murenemine, kus osalevad ka nn bioloogilised reagendid,
näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed.
15.
Denudatsioon – kulutus.
16.
Akumulatsioon –
kuhjumine .
17.
Vee- erosioon – kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud
vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne.
18.
Eluuvium – murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma
tekkekohale .
19.
Deluuvium – uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa
viidud materjal reljeefi madalamasse
ossa .
20.
Ovraag – sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed.
21.
Lamm – suurveega üleujutatud jõeoru põhi.
22.
Karst – nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja
pinnavee keemilisest ning osalt ka
mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse.
23.
Eoolsed setted –
tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted.
24.
Glatsiaalsed setted e. liustikusetted – jää sulamisel maha jäänud setted.
25.
Moreen – sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub
kihilisus , kujuneb liustiku alumisse kihti.
26.
Põhimoreen – tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla
lähtekivimeid.
27.
Otsamoreen – tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on
pikemat aega paigal püsinud.
28.
Rändrahn – suur kivikamakas, mis on kohale
kantud liustikujääga.
29.
Pinnamood e. reljeef – maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad
ümbritsevast alast kõrguse,
välisilme, siseehituse ja tekke poolest.
30.
Mõhn – ümara põhijoonisega kõrgendik.
31.
Oos – pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline
pinnavorm .
32.
Sandur – tasapinnaline liivik, mis koosnes
liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed.
33.
Voor – ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel.
34.
Megareljeef – moodustavad
mandrid ja
ookeanid .
35.
Mesoreljeef – moodustavad
künkad , kõrgendikud,
sajandikud , vallid ja
nõod . (suhteline
kõrgus/sügavus 10-
200m ).
36.
Mikroreljeef – mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m).
37.
Fossiil – taime või loomaorganismide kivistised.
38.
Ladekond – mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks
(ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks).
39.
Aegkond – ehk ladekond on jagunenud:
uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum,
vanaaegkond e. paleosoikum,
aguaegkond e. proterosoikum ja
ürgaegkond e. arhaikum.
40.
Kambrium – koosneb ülem-, kesk- ja alamkambriumist. Toimus vetikate ka bakterite areng ning
primitiivsete maismaataimede
ilmumine . (542-488 mln a. tagasi)
41.
Ordoviitsium – koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488-
444 mln a. tagasi)
42.
Silur – koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid
rüükalad . Toimus primitiivsete maismaataimede
edasine areng. Esinesid peajalgsed ja
korallid . (444-416 mln a. tagasi)
43.
Devon – koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade,
sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi)
44.
Kvaternaar – kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene,
nüüdisaegne taimestik ja
loomastik . Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng.
Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti
maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi)
45.
Aluspõhi – settekivimite
kompleks , mis katab aluskorra kivimeid.
46.
Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja
samasse kohta jäänud
aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud.
47.
Pealiskord – ehk aluspõhi.
48.
Aluskord – hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud
tard - ja moondekivimite
kompleksi (graniidid, basalt, gneissid).
49.
Lähtekivim – ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa.
50.
Alluviaalsed setted – jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte
järvede üleujutusaladel.
51.
Orgaanilised setted – mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised
soosetted ,
eeskätt turbad.
52.
Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) – ehk mulla
lõimis ena (
tekstuur ina)
mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas.
53.
Peenes – kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm.
54.
Kores – kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm.
55.
Savi – osakesed läbimõõduga alla 0.002mm.
56.
Tolm – osakesed läbimõõduga 0.002-0.063.
57.
Liiv – osakesed läbimõõduga 0.063-2mm.
58.
Füüsikaline savi –
mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm.
59.
Füüsikaline liiv – mullaosakesed suurusega alla 0.01mm.
60.
Kruus – korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus
väliskuju järgi: ümardunud.
61.
Kivid – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm.
62.
Rahnud – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm.
63.
Mügi – korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud.
64.
Veeris – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud.
65.
Klibu – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud.
66.
Rähk – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate
servadega .
67.
Munakad – korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi:
ümardunud.
68.
Kamakad – korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi:
teravate servadega.
69.
Pangased – osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud
70.
Peenliiv – füüsikalise savi sisaldus: 0-5%, tähis l1, kerge lõimis.
71.
Sidus liiv – füüsikalise savi sisaldus: 5-10%, tähis l2, kerge lõimis.
72.
Saviliiv – füüsikalise savi sisaldus: 10-20%, tähis sl, kerge lõimis.
73.
Kerge liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 20-30%, tähis ls1, keskmine lõimis.
74.
Keskmine liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 30-40%, tähis ls2, keskmine lõimis.
75.
Raske liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 40-50%, tähis ls3, raske lõimis.
76.
Savi – osakeste suurus alla 0.002mm, füüsikalised omadused: plastilisus,
paisumine , suur
maksimaalne hügroskoopsus.
77.
Turvas –
78.
Sõrmeproov – selle abil on võimalik määrata mulla lõimist, voolides u 3 mm läbimõõduga nöör ning
seejärel see rõngasse kerida. Nööri pragunemisaste näitab lõimise raskust.
79.
Mulla orgaaniline aine – materjal, mis koosneb varisest, taimede ja loomade lagunemata ja
poollagunenud jäänustest ja huumusest.
80.
Vare – surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik
kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi.
81.
Huumus – mulla spetsiifiline orgaaniline aine.
82.
Detriit – tugevasti peenestunud vare.
83.
Mullaelustik – oluline osa nii mulla
tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu
järgi nelja rühma –
mikrofloora ja -fauna ja
meso -, makro- ja
megafauna .
84.
Edafon – ehk mullaelustik.
85.
Mikrofloora –
bakterid , seened. Suurus 1µm.
86.
Mikrofauna –
nematoodid , algloomad. Suurus 1µm.
87.
Mesofauna – lestalised,
ämblikulaadsed , liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm
88.
Makrofauna – sipelgased,
vihmaussid , mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm.
89.
Megafauna – mutid. Suurus 20mm.
90.
Humifikatsioon – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks.
91.
Huumusained – mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel
muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed
orgaanilised ained.
92.
Humiinained – vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites
lahustumatud huumusained,
mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga.
93.
Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja
vees.
94.
Fulvohapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes.
95.
Metsakõdu – kaitseb mulda vee liigse
aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa
uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja
kõrrelised ja
samblad .
96.
Huumushorisont – mulla mineraalse osa
pealmine kiht
kuivades , parasniisketes või
ajutiselt liigniisketes tingimustes.
2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis
valkjashall ja kollakashall tugevasti
karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatki-
vimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huu-
musrikkad
mullad .
b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb:
devoni ,
siluri ja ordo-
viitsiumi karbonaatkivimite
murend , raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad
mullad,
neutraalne reaktsioon , väike korelisus
c) Lõuna-Eestis
punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni
aluspõhja materjal + jääga toodud
karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja
karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal – näivleetunud mul-
lad, karbonaadil – leejad mullad.
d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivima-
terjalist.
Muld kiviselt
leetunud .
e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud kar-
bonaatkivimid + raudkivimaterjalid.
Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad:
Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast.
Sanduristted – põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja
liivad .
Mõhnasetted – põimjaskihilised liivad.
b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid,
viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted.
c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad
d) Karbonaadivabadel
liivadel leetunud ja
leedemullad e) Savidel mitmesugused
gleimullad .
Meresetted: Merepõhjasetted – liiv, sügavamal savi.
Rannasetted – väikese savisisaldusega ja kohati koreserikkad. Neile on kujunenud rannikumullad ja
mitmesugused gleimullad. Madal-Eestis savil gleimullad, liivad leetunud ja leedemullad.
Tuulesetted: Liivad, nüüdisajal eelluited (peenliiv), varasematel
aegadel Läänemere staadiumi rannikuluited. Eelui-
detele kujunenud
primitiivsed liivmullad , rannikuluidetele leetunud ja leedemullad.
Deluviaalsetted e. nõlvasetted: Koresevaesemad kui erosioonist haaratud ala
muld või pinnas, sinna on kujunenud enamasti deluviaal-
mullad
Allaviuaalsetted e. jõesetted – kujunenud jõelammidele või –suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel.
Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus
Järvede põhjasetted – liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld
Orgaanilised setted jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad
Mitmekihilised lähtekivimid aluspõhjakivimitel paiknevad pinnakattesetted: merepõhjasetted liivakivil, rannasetted kambriumi lii-
vakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil
karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen
kambriumi liivakivil ja savil
eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, de-
luviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel, liustikujõesetetel
ja massiivsel karbonaatkivimil.
Inimtekkelised lähtekivimid
praht ,
tuhk ,
prügimäed kuhjatud ja
segatud looduslikud setted ja jääkpinnased, millele on kujunenud
mitmesugused tehismullad.
3) GEOLOOGILINE AJAJAOTUS – PERIOODID, MILLEST ON EESTIS SETTED. a) Kõige vanem on kambrium, kus leidub enamasti liiva- ja savikivimeid
b) Ordoviitsium, kus leidub
liivakivi , aleuroliide ning savi. Ülejäänud koosneb karbonaatkivimitest.
c) Silur, kus leidub erinevaid
lubjakivi liike
d) Devon, kus leidub punast liivakivi, savisid,
dolomiit , paiguti lubjakivi
e) Kvaternaar, kus leidub erinevaid moreeniliike (kiltjas, pruun, hall) ja kontinentaalsed- ja mereveeset-
ted, järvelubi ja turvas
4) RELJEEF – RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti – iseloomulikud nõrgalt
lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate
jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas
tasased või sageli kuplisarnased. Kohati
esineb vanu rannamoodustusi ja oose.
Kõrg-Eesti – põhjaosas suur aluspõhjaline
Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal
Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad
ja
kitsad voored . Palju ürgorgusid.
Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks:
ajutised vooluvete tegevused (vee-erosioon),
alaliste vooluvete tegevused (
sälkorud , orulammid ja
terrass ), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere
geoloogiline tegevus (
rannavallid , luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted,
liivaluited ) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (
kuplid , kühmud, voored, jääpaisjärved,
mõhnad , oosid,
sandurid )
5) MULLA MINERAALOSA , TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATŠINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕR-MEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHIS-TAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e.
lõimis struktuur
mineraalained Mulla tähtsus: muld
varustab meid – toit,
biomass ,
toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!!
keskne roll elupaiga ja genofondina
säilitab,
filtreerib , muundab aineid
Mulla mehaaniline koostis – muld koosneb mitmesuguse suurusega
osakestest , mida nimetatakse
mehaanilisteks elementideks. Protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks.
Katšinski süsteem:
Turba lagunemisastme määramine sõrmeproovil:
6) MULLA ORGAANILINE AINE (NII ELUS KUI SURNUD), SELLE TÄHT-SUS, JAOTAMINE, PÕHILISED ELUSTIKURÜHMAD. MULLA ORGAANI -LISE AINE ALLIKAD, PAIKNEMINE MULLAS, SISALDUSE SKAALA, MÄÄRAMINE. Mulla orgaaniline aine koosneb varest, huumusest (eelhuumus ja huumusained). Sõltuvalt ökoloogiatest
tingimustest omab MOA erinevat keemilist ja biokeemilist potentsiaali.
Jaotumine :
Mulla aktiivne osa – moodustavad kiiresti mineraliseeruvad ja seega vähepüsivad orgaanilised ained
ja komponendid
Passiivne osa – moodustab
ühelt poolt komponentidest, mis
alluvad lagunemisele halvasti või ei allu
üldse, ja inertsuse tõttu MOA-s
akumuleeruvad .
Põhilised elustikurühmad:
Varis – Mullafauna biomass
Eelhuumuses – mesofauna biomass (hooghännalised, lestalised, liimuklased, ämblikulaadsed, mol-
luskid, vihmaussid)
Huumusained – mikroobide biomass (algloomad, nematoodid, seened, bakterid)
Mulla orgaanilise aine allikad:
Varis ehk eluta looduse biomass (okkad, lehed, puit, kõrrelised, liblikõielised, samblad, samblikud)
Eluslooduse biomass (
loomsed jäänused)
Paiknemine mullas: Metsades ja rohumaadel paikneb osa MOA-st maapinnale ladestunud kõduhorisondis
Happelistes, bioloogiliselt väheaktiivsetes tingimustes on kõduhorisont selgelt kihistunud: peal on
värske lagunemata maapealne taimevaris, keskosas poollagunenud, vahetult mineraalpinna lähedal
hästi lagunenud.
Sisalduse skaala ja määramine: Huumushorisont – 1-5%
Toorhuumuslik
horisont – 6-30%
Metsa- ja rohumaakõdu üle 30%
Hästi lagunenud turvas 80-90%
Halvasti lagunenud turvas 90-97%
Huumusilluviaalne horisont 1-4%
7) MULLAPROOVIDE VÕTMISE PEAMISED REEGLID, PROOVIDE ET-TEVALMISTAMINE ANALÜÜSIKS. Mullaproovide võtmine on keelatud: Kraaviservalt, teeäärtest, veekogu vahetuslähedusest (30-40m eemal)
värskelt lubjatult või väetatud põllult (3-6 kuud)
sõnnikuga väetatud põllult (kuni 6 kuud)
Kuidas võtta? Kevadel enne külvi, sügisel pärast saagi koristamist
1 proov 3-5 ha kohta, keskmiselt 20cm sügavuselt
kultuur ja turvas tuleb eraldi võtta
tuleb panna marsruut paika ja kanda kaardile (kui puuduvad eelnevad andmed)
mägiselt maalt eraldi
proovid kivid ja muu
sodi karbist välja kookida ja karp 90% täis panna
Kõik kommentaarid