Mullateaduse alused Kontrolltöö nr 1 (0)

Eesti Maaülikool - Põllumajandus - Põllumajandus taimed

1 Hindamata

Lõik failist

1) PÕHIMÕISTED

Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid.

Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale.

Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada.

Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel .

Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel.

Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus.

Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega.

Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures.

Purdkivimid – tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel.

Moondekivimid – kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis-keemiliste tingimuste mõjul.

Murenemine – kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess.

Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks osadeks. Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve.

Keemiline murenemine ehk porsumine – kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, kus võivad moodustuda uued mineraalid.

Biokeemiline murenemine – keemiline murenemine, kus osalevad ka nn bioloogilised reagendid, näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed.

Denudatsioon – kulutus.

Akumulatsioon – kuhjumine.

Vee- erosioon – kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne.

Eluuvium – murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale .

Deluuvium – uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa .

Ovraag – sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed.

Lamm – suurveega üleujutatud jõeoru põhi.

Karst – nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse.

Eoolsed setted – tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted.

Glatsiaalsed setted e. liustikusetted – jää sulamisel maha jäänud setted.

Moreen – sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti.

Põhimoreen – tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla lähtekivimeid.

Otsamoreen – tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud.

Rändrahn – suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga.

Pinnamood e. reljeef – maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest.

Mõhn – ümara põhijoonisega kõrgendik.

Oos – pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm .

Sandur – tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed.

Voor – ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel.

Megareljeef – moodustavad mandrid ja ookeanid .

Mesoreljeef – moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10- 200m ).

Mikroreljeef – mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m).

Fossiil – taime või loomaorganismide kivistised.

Ladekond – mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks (ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks).

Aegkond – ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e. arhaikum.

Kambrium – koosneb ülem-, kesk- ja alamkambriumist. Toimus vetikate ka bakterite areng ning primitiivsete maismaataimede ilmumine . (542-488 mln a. tagasi)

Ordoviitsium – koosneb ülem-, kesk- ja alamordoviitsiumist. Orgaaniline maailm ei arenenud. (488-444 mln a. tagasi)

Silur – koosneb ülem- ja alamsilurist. Ilmusid rüükalad. Toimus primitiivsete maismaataimede edasine areng. Esinesid peajalgsed ja korallid . (444-416 mln a. tagasi)

Devon – koosneb ülem-, kesk- ja alamdevonist. Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi)

Kvaternaar – kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik . Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng. Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi)

Aluspõhi – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid.

Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud.

Pealiskord – ehk aluspõhi.

Aluskord – hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard - ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid).

Lähtekivim – ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa.

Alluviaalsed setted – jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel.

Orgaanilised setted – mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad.

Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) – ehk mulla lõimisena (tekstuurina) mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas.

Peenes – kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm.

Kores – kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm.

Savi – osakesed läbimõõduga alla 0.002mm.

Tolm – osakesed läbimõõduga 0.002-0.063.

Liiv – osakesed läbimõõduga 0.063-2mm.

Füüsikaline savi – mullaosakesed läbimõõduga 1-0.01mm.

Füüsikaline liiv – mullaosakesed suurusega alla 0.01mm.

Kruus – korese rühm, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud.

Kivid – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 6-20cm.

Rahnud – korese rühm, osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm.

Mügi – korese rühm: kruus, osakeste suurus 0.1-1cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud.

Veeris – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1- 10cm , korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud.

Klibu – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud.

Rähk – korese rühm: peenkivid, osakeste suurus 1-10cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega.

Munakad – korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud.

Kamakad – korese rühm: suurkivimid, osakeste suurus >20cm, korese nimetus väliskuju järgi: teravate servadega.

Pangased – osakeste suurus FAO süsteemi järgi 20-60cm, korese nimetus väliskuju järgi: ümardunud

Peenliiv – füüsikalise savi sisaldus: 0-5%, tähis l1, kerge lõimis.

Sidus liiv – füüsikalise savi sisaldus: 5-10%, tähis l2, kerge lõimis.

Saviliiv – füüsikalise savi sisaldus: 10-20%, tähis sl, kerge lõimis.

Kerge liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 20-30%, tähis ls1, keskmine lõimis.

Keskmine liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 30-40%, tähis ls2, keskmine lõimis.

Raske liivsavi – füüsikalise savi sisaldus: 40-50%, tähis ls3, raske lõimis.

Savi – osakeste suurus alla 0.002mm, füüsikalised omadused: plastilisus, paisumine , suur maksimaalne hügroskoopsus.

Turvas –

Sõrmeproov – selle abil on võimalik määrata mulla lõimist, voolides u 3 mm läbimõõduga nöör ning seejärel see rõngasse kerida. Nööri pragunemisaste näitab lõimise raskust.

Mulla orgaaniline aine – materjal, mis koosneb varisest, taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänustest ja huumusest.

Vare – surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi.

Huumus – mulla spetsiifiline orgaaniline aine.

Detriit – tugevasti peenestunud vare.

Mullaelustik – oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma – mikrofloora ja -fauna ja meso -, makro- ja megafauna .

Edafon – ehk mullaelustik.

Mikrofloora – bakterid , seened. Suurus 1µm. Lagundavad.

Mikrofauna – nematoodid, algloomad . Suurus 1µm. Lagundavad.

Mesofauna – lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm. Peenestavad varist.

Makrofauna – sipelgased, vihmaussid , mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. Segavad varist ja mulda.

Megafauna – mutid . Suurus 20mm. Kobestavad mulda.

Humifikatsioon – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks.

Huumusained – mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained.

Humiinained – vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga.

Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees.

Fulvohapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes.

Metsakõdu – kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad.

Huumushorisont – mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades , parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes.
2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS.
Liustikusetted:
Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatkivimid , munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huumusrikkad mullad .

Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni , siluri ja ordoviitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus

Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal – näivleetunud mullad, karbonaadil – leejad mullad.

Klindiesisel alal sinakas -hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivimaterjalist. Muld kiviselt leetunud .

Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid.
Liustiku sulamisveesetted:
a) Liustikujõesetted, mis koosnevad:

Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast.
Sanduristted – põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad .
Mõhnasetted – põimjaskihilised liivad.

b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted.
c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad
d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pisikke Õppematerjali autor

Mullateaduste aluste esimene KT. Kordamisteemade vastused.

Sarnased õppematerjalid

pdf

Mullateaduse alused

1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõ

Bioloogia

docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Seotud bioloogilise aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, see tähendab, et mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididel) neeldunud ioonid teatud osa sama väärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. KATIOONID: 1) Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+,Na+, NH4+ tähis-S. 2) Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3 tähis-H. ANIOONID: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2, vähem Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus. 10 Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (tähistus T) all mõistetakse 100 g mulla poolt

Eesti mullastik

pdf

MULD-EKSAM-1

Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, see tähendab, et mullal on võime vahetada tahkes faasis (kolloididel) neeldunud ioonid teatud osa sama väärse hulga lahuses olevate ioonide vastu. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas.  KATIOONID: 1) Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+,Na+, NH4+ tähis-S. 2) Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3 tähis-H.  ANIOONID: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2, vähem Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus.  Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja.  Neelamismahutavuse (tähistus – T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka.

Eesti mullastik

pdf

MULLATEADUSE I KT

Karbonaatne, dolo- miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi. · Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaene materjal. Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal · Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. V.V.Dokutsaev geneetilise mullateaduse rajaja. P.A. Kostõtev ja N.M. Sibirtsev töötasid välja õpetuse mullatekketeguritest P.A. Kostõtev - Venemaa agromullateaduse rajaja. Sibirtsev - koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu ?An Essay on Calcareous Manures? Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust.

Mullateadus

ppt

Mullatekkeprotsessid

Mullatekkeprotsessid Koostaja: Sander Vaike Rootsmaa foto Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Mulla osa bioloogilises aineringes lagundajad herbivoorid karnivoorid Taimed orgaani- mi se nera il i n e lise aine eru li- mulla aa n toi min r g tootjad t t huumus o aine b aim aine e, n e ed d

Mullateadus

doc

Mullateaduse KT

agrokultuurkeemiline suund uuris, mis toitaineid vaja juurde lisada, et taim end hästi tunneks W.van Hellmant 1699.a münt- esimene teadaolev kirjutis mulla kohta, millist mulda see taim tahab . Justus von Liebig (1840) - taimede mineraaltoitumise teooria taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks; taimed saavad kätte ainult vees lagunenud mineraalid (enne peab huumus lagunema); geneetilise mullateaduse rajaja Geneetilise mullateaduse sünd Venemaa 1870ndad V.V. Dokutsajev (1846-1903) õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtsev (1845-1895) agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu "An Essay on Calcareous Manures" Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust

Metsandus

pdf

Konspekt

talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kl

Eesti mullastik

docx

Mulla kordamine

üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4. bioloogiline neeldumine. Taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. 5. füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. 31. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid: 1. Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+, Na+, NH4+. Tähistus S. 2. Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3. Tähistus H. Anioonid: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2; vähem Cl-, NO3-. 32. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Väljendatakse milligramm ekvivalentides

Mullateaduse alused

Rohkem sarnaseid