Luulekogu analüüs Ernst Enno (0)

MAIDLA KOOL
LUULEKOGU ANALÜÜS
Ernst Enno
Koostaja : Helen Kont
Juhendaja :Kätlin Sass
Maidla 2013
ERNST ENNO
Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana .
Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga , tagasihoidlik , lihtne, heatahtlik , ülimalt hoolas ja kohusetundlik . Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis.
Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa . Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses.
1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekutel. 1905. aastal jäi polütehnikum jäädavalt selja taha.
18. augustil 1909 abiellus Ernst Ellaga. Väikesed pulmad peeti naise kodus. Kohal olid vaid mõned sugulased ja tuttavad. Ernsti ema oli kange iseloomuga ja abielu tõi Ernstile perekonnas pahandusi. Abielutunnistusele märgiti, et teave Ernst Enno vanemate kohta puudub.
Ella ja Ernst Enno asusid elama Valka, kus Ernst sai tööd asjaajajana. Valgas veedetud aastad olid kaunid ja rahulikud. Ennod hoidsid kõrvale poliitikast ja ühiskondlikust elust.
1919. aastal asus Ernst tööle koolinõunikuna Läänemaal. Töö oli liiga laialdane, et seda rahulikult täita. Teenistus oli raske ja puudusid kogemused. 20-ndate aastate algus oli Ennodele väga raske. Neil olid näpud põhjas ja palk kulus söögi ostmiseks .
Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid.
Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Amet oli temas luuletaja ära hävitanud. Amet hävitas ka Ernsti tervise. Isegi haigena käis Ernst Enno mõnda kooli kontrollimas. Ta kurtis valu silmis , kopsudes ja südames. Ta tahtis pensionile jääda ja Tartusse kolida , aga ta oli ennast kõvasti külmetanud.
Luulekogu „VÄIKE LUULERAAMAT “ analüüs
Minu esmased muljed luulekogu lugedes olid positiivsed. Mulle meeldis luule lihtsus ja teistsugune lähenemine luule sisule ning väljenduslaad ehk see kuidas olid sügavad tunded suudetud sõnadesse panna.
Luule „Ta tuli...“ oli minu jaoks kõige köitvam. See luule oli justkui minule , miski mis kirjeldas mind. Lugu algas veidikene kummaliselt, salapäraselt. Mida rohkem edasi lugesin seda enam tekkis tunne, et tahaks veel ja veel lugeda ega ei tahtnudki lõppu. Esimest korda luulet lugedes tekkis väga lähedane side iseendaga. Mulle läks see väga hinge.
Autor ise on väga huvitav inimene. Ta on loodusesõber, väga emotsionaalne, huvitava elulaadiga. Elu näeb rahuliku ning mõteaine rohkena, mis siin elus kõige rohkem tähtis on, mille poole pürgida ja leida endas sisemine rahu. Kui luuletustes kajastub väga palju kurbust ja väljaelamist siis võib järeldada, et autor soovib lugejale hingelähedust, toetust enda luule läbi.
Enno armastas kasutada luuletes lihtsust . Sõnad on lihtsas tänapäevases keeles ning kõikidele arusaadav. Pole kasutatud võrdlusi, metafoore palju. Luules „Ta tuli...“ ja „Nii vaikseks kõik on jäänud“ pole minisuguseid raskeid sõnaliike.
„Ta tuli...“ luuletuses on kasutatud võrdust looduse ja inimeste vahel, kasutatud personifikatsiooni ehk isikustamine annab eluta objektidele ja asjadele inimlkikke omadusi (näiteks: päev seisis ja vaatas mu silmi, päev kandis ahelaid). Kasutatud on ka riime( keed ,teed; saa,ma; said, ahelaid) ja on neljavärsiline 8sast salmist koosnev luuletus . Laul on ka viisistatud.
„Nii vaikseks kõik on jäänud“ luules võib täheldada hääliku-ja kõlamängu, sest sellel laulu on viis ja tean väga hästi seda. Muidugi igas luules tuleb mõttesse väike sõnamäng või rütm. Selles luules on riime(jäänud, läinud; aaks, saaks; seletaks, seisataks), graafika ja vorm on neljavärsiline 5est salmist koosnev.
luuletused on viisistatud ja esitajaks on Eesti ansambel Ruja.
Ta tuli...
Ta tuli ja vaatas mu silmi-
nii rasked on tunnetest keed-
ta tuli ja vaatas mu silmi
ja läks siis oma teed.
Ma läksin ja otsisin jälgi-
ei otsides rutata saa-
Ma läksin ja otsisin jälgi,
öö õue jõudsin ma.
"Öö,ütle,kas nägid mu südant,
ehk sinagi sõnumid said,-
öö,ütle,kas nägid mu südant?"
Öö kandis ahelaid.
Öö seisis ja vaatas mu silmi-
ööd hoidsivad tunnetest keed-
Öö seisis ja vaatas mu silmi,
ma läksin oma teed.
Ma läksin ja otsisin jälle-
ei otsides rutata saa-
Ma läksin ja otsisin jälle,
sain päeva õue ma.
"Päev,ütle,kas nägid mu südant,
ehk sinagi sõnumid said,-
päev,ütle,kas nägid mu südant?"-
Päev kandis ahelaid.
Päev seisis ja vaatas mu silmi-
nii rasked on tunnetest keed-
päev seisis ja vaatas mu silmi-
ma läksin oma teed.
Ma läksin ja vaatasin silmi
sis iseendale -
ja leidsin et jäljed kõik viisid
mu oma hingesse.
Nii vaikseks kõik on jäänud
Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees.
Mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.
Päev pole, öö ei ole,
silm nagu seletaks,
kui kuskil mäe nõlval
sa üksi seisataks
Ja ümber nagu tuuled
su üle juttu aaks –
ei mõista, siiski kõigest
sa nagu aru saaks.
Ei mõista, vaatad üles
ja vaatad tagasi –
ja ohkad endamisi,
ja ohkad jällegi...
Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees.
Mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.