Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Heljo Mänd (0)

1 Hindamata
Punktid
Heljo Mänd
Heljo Mänd on sündinud 11. veebruaril 1926 Narvas .Ta on Eesti laste- kirjanik . Lõpetas 1946 a. Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi; töötanud ajakirjade „ Pioneer “ ja „Täheke “ toimetuses. Väga aktiivselt tegutses ta Noorte Autorite Koondises, mis oli oma aja edasiviivaim loovinimeste ühendusi.1965.aastast peab ta kutselise kirjaniku ametit. Tema loomingus on põhikohal lastele kirjutatud värsikogud ja proosateosed.
Looming
Heljo Mänd tuli kirjandusse väikelastele mõeldud luulekoguga „Oakene“ (1957). Ta on avaldanud üle saja raamatu, sealhulgas lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks ka tõlkinud lasteluulet.H. Mänd on kirjutanud teksti menukale telesarjale „Mõmmi ja aabits“. Ka on ta on üks koolides kasutatud „Karu- aabitsa “ autoreid .Omanäolised on tema noorsooraamatud, nagu humoristlik koolipoisijutt „Toomas Linnupoeg “ ning noorte tundeelu lahkav „Miks sa vaikid?“. Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani.
Tuntumad teosed
Luulekogud
  • „Oakene“ (1957)
  • „Vikerkaare all“ (1965)
  • „Mere taga, metsa taga“ (1969)
  • „Pillerpall“ (1973), valikkogu
  • „Rohupäike“ (1986), valikkogu
  • Homme on kaugel“ (1989), täiskasvanuile
  • „Hetkesekundid“ (2009). Siuru. Ingmar Muusikuse fotodega.

- 2 -
Jutustused
  • „Koer taskus “ (1967)
  • „Toomas Linnupoeg“ (1968)
  • „Miks sa vaikid?“ (1969)
  • „Soovid tagurpidi“

Jutukogu
  • „Väikesed võililled“ (1983)

Õpik
  • „Karu-aabits“ ( 1971 )

Muinasjutukogu
  • Roosa muinasjutt“ (1990)

Näidendikogu
  • „Mõmmi, Sabata krokodill ja teised“ (1980)

Romaan
  • „Umbjärv“ (1985), täiskasvanuile

-3-
Kasutatud kirjandus:
  • Google
  • Vikipedia
  • TEA laste- ja noorte entsüklopeedia
  • EE (6 kd.)
  • Ajaleht „Postimees“,11.veebruar,2011a.
    -5-
    Sisukord:
    2.Heljo Mänd.
    Tema looming.
    Tuntumad teosed.
    3.Tuntumad teosed jätkub.
    4.Materjal ajalehest.
    5.Kasutatud kirjandus.
    -1-
  • Heljo Mänd #1 Heljo Mänd #2 Heljo Mänd #3
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnniAmanda Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused
    14
    doc

    Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

    1952 ,,Mina oskan paremini" lühijutukogu 1955 ,,Jutte lastele" lühijutukogu 1958 ,,Peremees ja sulane" rahvajutu ainelised lood. 1968 ,, Tera siit ja tera sealt" valikogu, paremik 1978 ,, Vikerkaar" valikogu paremik Tegutses kriitikuna sõjajärgsetel aastatel. Ellen Niit 1963 ,,Pille-Riini lood" 1967 ,, Jutt jänesepojast , kes ei tahtnud magama jääda" muinasjutt 1970 ,, Triinu ja Taavi jutud" 1977 ,, Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" 1982 ,,Jänesepoja õhtu koos isaga" Heljo Mänd 1962 ,, Uues majas" koolieelikud ja noorem kooliiga 1963 ,,Aadu läheb lasteaeda" 1965 ,,Edev elevandipoeg" 1966 ,,Väike Laisk ja Suur Laisk" 1967 ,, Koer taskus" fantaasiarikkus ja sisukad probleemid 1969 ,,Nurrmootor" jutud Pruunitäpiline mutter; Nurrmootor;Ühe osutiga kell 1976 ,,Päkapikk Pikapäkk" kogu 1977 ,, Kissellikad" seeria perekonnapilte 1982 ,, Kõik räägivad" luule-proosa segakogu Lasteproosa tegelasteks fantastilised olendid, lapsed või loomad. Huumor.

    Kirjandus
    EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
    32
    doc

    EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

    FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule

    Kirjandus
    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
    74
    pdf

    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

    suurmeister Edgar Valteri ,,Pokuaabits" ning filmi põhjal kirjutatud raamatud - Andrus Kivirähki ,,Lotte" ja Janno Põldma ,,Lepatriinude jõulud". Ilmekaks näiteks must- valgest koletrükiproduktsioonist võib siinkohal tuua kirjastuse Tänapäev sarja ,,Minu esimene raamat": kollasel paberil kohe-katki-minevad, raamaturiiulil teiste-vahele- kaduvad pehmekaanelised vihikud, kuhu pilte on lisatud minimaalselt. Teise näitena võib tuua kirjastuse Canopus poolt välja antud Ira Lemberi ja Heljo Männi raamatud, mis on nii inetud, et tolmuvad tänaseni raamatupoodide allahindluskastides. Aastaks 2006 võib siiski rõõmustada, et vahepealne lasteraamatute illustreerijate põud on mööda saanud ja uusi nimesid on rohkelt (Urmet 2007: 568). Tõus kirjutamises ja kirjastamises tõmbab kaasa ka raamatuillustreerimise, mida küll riiklikul tasandil endiselt ei toetata, kuid mille möödapääsmatuses lasteraamatu puhul keegi enam ei kahtle

    Kirjandus
    Maailmakirjandus
    41
    doc

    Maailmakirjandus

    I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

    Kirjandus
    Eesti kirjanduse ajalugu II
    42
    docx

    Eesti kirjanduse ajalugu II

    Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 ­ Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 ­ Nõukogude okupatsioon 1941 ­ Saksa okupatsioon 1944 ­ Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,

    Kirjandus
    Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
    32
    docx

    Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

    KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks

    Eesti kirjanduse ajalugu II
    Eesti kirjandus II kevad
    102
    docx

    Eesti kirjandus II kevad

    Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

    Eesti kirjanduse ajalugu
    Kirjanduse lõpueksam 2011
    37
    docx

    Kirjanduse lõpueksam 2011

    SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID ­ EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun