tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Ideaalid, eeskujud: Napolena I Bonaparte, valgustajad Haridus, tegevusalad: Pariisi kõrgem polütehnika instituut (matemaatika), teenis prantususe
· Algas 19. sajandi keskpaigas · Prantsusmaal · Kõrgemasse ühiskonnakihti kerkisid aadlike asemele pankurid, ärimehed jne.. (rikkurid) · Saabus argipäev ideaalid jms olid purustatud, polnud millestki unistada · Purunenud illusioonid o Enesesse tõmbumine, fantaasiamaailm o Romantikast loobumine, ajaloo kirjutamine · Kirjandus o Ümbritsev elu o Liialdusteta o Tõepärane o Ajastu pahed o Reaalsed probleemid · Realism vs. Romantism hakati eitama kõike kunstipärast ja võltsi. Üritati hakata elu kirja panema läbi tavainimese silmade. · Realism ja romantism põimusid terve 19. sajandi jooksul. · Alged juba antiikkirjanduses, renessansikirjanduses, klassitsimis, romantismis o Homeros, Boccaccio, Moliere, Hugo · 18. saj valgustuslik realism oli 19. saj kriitilise realismi eelkäija. · Tunnused · Tõepärane pilt tegelikkusest läbi inimese silmade
1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust.
REALISM (18301870) Avaramas tähenduses: püüdleb reaalsuse tõepärase ja võimalikult täpse kujutamise poole, väldib idealiseerimist, romantilist fantaseerimist, üleloomulike ja müstiliste nähtuste, erakordsete isiksuste ja ebatavaliste kirgede kujutamist, käsitledes reaalsust sellisena, nagu see näib tavalisele inimesele. Kitsamas tähenduses: kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel, olles valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja naturalismi vahel. Realistlikku elutunnetust mõjutasid: · positivistlik filosoofia tuleb loobuda mõistetest, mida ei saa vahetu kogemuse najal kontrollida ja lähtuda tuleb konkreetsetest faktidest ja teadmistest, s.t sellest, mis on reaalne, käegakatsutav, täpne ja kasulik. · edusammud loodusteaduses (darvinism) kõik põlvneb rakust, organismid on muutlikud, organismi omadused on päritavad, kiire paljunemise tagajärjel tekib olelusvõitlus. Reali
Alguseks võib pidada 1831. aastat, kui ilmus Stendhali ,,Punane ja must", samal aastal ilmus ka Hugo ,,Jumalaema kirik". Realism kujutab endast kunstimeetodi, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemust ja põhjuslikud seosed. Toob esile ajastule iseloomuliku, tüüpilise ja väldib juhuslikku, ebaolulist (selle poolest erineb naturalistmist realismi äärmuslik vool, mis rõhutab inetut, halba ja koledat poolt). Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele. Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega (vastandina romantismile, kus on kangelasteks erandlikud inimesed). Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast, et oleks võimalikult tegeliku elu sarnane. Realism esineb valdavalt proosas, aga võib leida ka draamas ja luules. Eristatakse kriitilist realismi kriitiline käsitlus ühiskonna probleemide ja pahede suhtes.
oli ise samasugune aga sai üle sellest. Novell: Paks ja peenike . provints-pealinnast kaugemal olev koht . vutlar-mingi kate. inimesed olid vutlaris niiöeldakatte all. draama: kajakas , Onu vanja . tegevus toimub mõisas , Kolm Õde , Kirsiaed . realismi esindajad teistes maades Norras Knut Hamsun ( 1859-1952) psühholoogilise realismi esindaja, Maa õnnistus , Victoria väljapaistev armastusromaan. soomes. aleksis kivi . Seitse venda. eesti kirjandusse jõudis realism tänu edward wildele. esimene kriitilist realismi esindav romaan: 1896 külmale maale. ajalooline triloogia mahtra sõda (1858a) estetism- elu ja kunstikäsitlus , mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ja seab esiplaanile esteetilised väärtused ning ideaalid. käsitus-mõistmine ,arusaamine.eetiline-ühiskonna normid ,ausus. käitumiine esteetiline-pole ilus , iluga seotud võib olla ka ineytu ilu. Oscar Wilde ( 1854-1900) inglise estetismi juhtfiguur.Iiri päritoluga
Põhijooned: 1. vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel; 2. tunnete-, fantaasiamaailma ja elamuste eriline rõhutamine; 3. erandlikud kangelased tegelased on üdini head või halvad. Tegelased on siirad, kangelaslikud, õilsad. 4. romantilist kangelast iseloomustab individualism, ta on ühiskonnaga vastuolus. 5. tunded seatakse sageli mõistusest kõrgemale. Realism on vastukaaluks romantismile, kõige avatum, mahukam. Tuleb sõnast realis esemeline (lad.k). Tekkis 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. Läbimurret seostatakse Stendhali ,,Punase ja mustaga". Realism on vastukaaluks romantismile, elu kujutatakse nii nagu ta on. Naturalismi äärmuslik vorm. Kasutatakse: 1. tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist; 2. põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamine. 3. ebaoluliste seikade esitamist; 4
Realism 1. Tunnused: · 1830-1870 · Eesmärk: kujutada kaasaegset elu nii nagu tegelikult oli · Algus Prantsusmaa · Sotsiaalne olustik · Kujutatakse elanikest vaeseid ja nende probleeme · Vastasseis romantikale · Kriitiline · Nn"haljale oksale jõudmiseks" ollakse valmis kõigeks 2. Tähtsaimad autorid · Stendhal (prantsuse) · Balzac (prantsuse) · Dickens (inglise) · Thackeray (inglise) · Flaubert (prantsuse) · Tolstoi (vene) · Dostojevski (vene) · Tsehhov (vene) · Zola (prantsuse) 3. Põhizanrid: · Roman · Novell 4. Peateosed: · Stendhal "Punane ja must" (1831) esimene realistlik teos · Balzac "Isa Goriot", kuid peateoseks jõgiromaan "Inimlik komöödia" · Dickens "Pickwik klubi järelejäänud kirjad", "Oliver Twisti seiklused" · Flaubert
Kõik kommentaarid