Realism (0)

Realism (lad keel realis – tõeline, esemeline, materiaalne) kirjandusvooluna paigutatakse 1830-1870. Tollel ajal oli vastuseisiuks romantismile. Üheks esimeseks teoseks peetakse Stendhali „Punane ja must“. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegsed elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust , eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal ( Stendhal , Balzac , Flaubert ), Inglismaal ( Dickens , Thackery , õed Brönted) ja Venemaal ( Tolstoi , Dostojevski). Realismi põhižanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne.
Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane . Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine .
Ideaalid, eeskujud : Napolena I Bonaparte , valgustajad
Haridus , tegevusalad: Pariisi kõrgem polütehnika instituut ( matemaatika ), teenis prantususe sõjaväes Itaalias, Austrias, Saksamaal ja Venemaal, konsul Itaalia sadamalinnas Civitavecchia
1 realistlik romaan „Punane ja Must“ ( moto : tõtt, karmi tõtt) alapealkiri: „XIX sajandi kroonika“
Peategelane Julieb Sorel tahab jõuda haljale oksale. Teos lõpeb sellega, et Julien tulistab oreili de Rénali, rahvarohkes kohtupretsessis Juliet mõjutab teadlikult enda kahjuks ja giljotini alla minek on vältimatu.
Oma viimase sõnas ütleb, et tegelikult tema süü seisnes selles, et ta tõusis oma madal päritolu vastu.
Romaan põhineb elusündmustel.
Stendhali teine oluline romaan „Parma kloostris “
Charles Dickens sündis 1812 . aastal Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12-aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma.
Kahekümneselt sai Dickensist ajalehereporteriks, kes kirjutas kohtulugudest ja parlamendidebattidest. Ta hakkas kirjutama ka lühijuttusid ajakirjadele , pannes neile alla oma noorima venna hüüdnime ‘’Boz’’. Peagi oli Dickens tuntud nii reformaatori kui kirjanikuna. Tema sotsiaalne kriitika aitas olukorda koolides ja vanglates. Ja tema värvikad tegelaskujud pakkusid lugemisrõõmu kõikjal üle maailma. Dickensi teostest on kõige armastatumad ja loetavamad ‘’Oliver Twist’’ ja ‘’David Copperfield’’. Kirjaniku enda lemmik oli ‘’David Copperfield’’. Paljudele lugejatele tundub, et tegemist on kirjaniku autobiograafiaga, kuna ta kasutas Davidi elust jutustades palju oma lapsepõlve läbielamisi ning sündmuspaikadena kohti, kus oli ise elanud. Dickens suri 1870. aastal 58-aastaselt.
Honoré de Balzac [onor'ee dö balz'ak] (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Balzaci karm ema lasi lapsel kasvada endast eemal ning Balzac kannatas selle tõttu. Aastast 1807 kuni aastani 1813 ei käinud Balzac kolledžist kordagi kodus perekonna juures.Balzac alustas juuraõpinguid, kuid, veendunud oma kirjanduslikus andes , hakkas kahekümneaastaselt ka kirjutama. Õele tunnistas Balzac, et ei ihka muud, kui saada kuulsaks ning olla armastatud .Balzaci kujunemisel kirjanikuks mängis olulist osa Laure de Berny, Balzacist kakskümmend kaks aastat vanem sõbratar.
Balzac oli ühtaegu nii varane anne kui hiline