Gustave Flaubert (1)

Gustave Flaubert
Referaat
Prantsuse kirjanik Gustave Flaubert sündis 12. detsembril 1821 ning suri 8. mail 1880. Ta on laialdaselt tuntud oma esimesena kirjastatud romaani “ Madame Bovary ” poolest. Flaubert oli täielikult pühendunud oma kunstile ning otsis pidevalt “ parimat sõna”.
Elukäik
Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal ning oli Achille-Cléophas Flaubert’i ning Anne Justine Caroline ’i teine poeg. Kirjutama hakkas Gustave juba 8-aastaselt ning omandas hariduse oma kodulinnas. Ta lahkus kodust 1840. aastal, et minna Pariisi juurat õppima. Pariisis oli ta ükskõikne õpilane ning hakkas linna põlgama. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Seal sai ta tuttavaks mitmete kuulsate inimestega nagu Victor Hugo ning Émilie Zola. 1840. aastatel reisis ta ringi Püreneedel ning Korsikal. Peale epilepsiahoogu 1846 lahkus ta Pariisist ning jättis oma juuraõpingud pooleli . Peale Pariisist lahkumist naases ta Croisset’sse, mis asub Roueni lähedal ning elas seal oma emaga. Nende kodu Seine’i lähedal jäi Flaubert’ile ka ainsaks koduks tema elu lõpuni. Flaubert ei abiellunud kunagi, kuigi tal oli kaheksa aastat suhe poeedi Louise Colet ’ga, mis jäi ka tema ainsaks tõsiseks romantiliseks suhteks. Vahel külastas ta lõbumaju. Peale luhtunud suhet Louise Colet’ga kadus Flaubert’il huvi romantiliste suhete vastu ning ta seltsis edaspidi enamasti vaid kirjanikega.
Flaubert reisis Suurbritannias, Kreekas, Egiptuses, Peruus , Konstantinoopolis ning Kartaagos, kus ta kogus palju muljeid ning sai erinevaid mõjutusi romaanide kirjutamiseks.
1870. aastad olid Gustave’ile väga rasked. 1807. aasta sõjas hõivasid preisi sõdurid tema maja ning 1872. aastal suri tema ema. Peale oma ema surma sattus ta majanduslikesse raskustesse. Enamuse aja oma elust kannatas ta suguhaiguste käes ning ta tervis halvenes kuni ta suri 1880. aastal 58-aastasena südamerabandusse. Gustave maeti Rouenisse perekonna hauakambrisse. Kümme aastat hiljem püstitati tema auks Henri Chapu monument Roueni muuseumisse.
Loometöö
Septembris 1849 sai Flaubert’il esimese teosena valmis “Püha Antoniuse kiusatus”, mille ta oma sõpradele ette luges . Sõbrad aga soovitasid tal käsikirja ära põletada ning keskenduda pigem igapäevaelu kujutamisele.
1850. aastal, peale Egiptusest naasmist, alustas ta “Madame Bovaryga”, mis nõudis talt viis aastat kirjatööd. Teos avaldati esmakordselt järjejutuna ühes Pariisi ajakirjas aastal 1856. Valitsus süüdistas esialgu kirjastajat ning autorit amoraalsuses, kuid kui teos raamatu kujul avaldati, sai sellele osaks soe vastuvõtt. See on klassikaline teos romantikast ja kättemaksust. Romaanis portreteeritakse noort provintsitari Emma Bovaryd ning kirjeldatakse tema abieluvälist suhet Rodolphe Boulanger`iga.
1858 sõitis Flaubert Kartaagosse, et koguda materjali oma järgmise romaani “Salammbô” jaoks, mille ta lõpetas peale neli aastat kestnud tööd.
Oma lapsepõlvest inspiratsiooni ammutades kirjutas Flaubert järgmisena romaani “ Tundekasvatus ”, mis nõudis talt seitse aastat vaeva. See teos kirjastati tema viimase lõpetatud teosena 1869.
Ta kirjutas ebaõnnestunud draama nimega „Le Candidat“ ning avaldas parandatud versiooni „Püha Antoniuse kiusatusest“. Suure osa oma ajast pühendas Flaubert pikaajalisele projektile esialgse pealkirjaga „Kaks mullakakandit“, millest sai hiljem "Bouvard ja Pécuchet“.
1877. aastal avaldas Flaubert pealkirjata jutukogu "Trois contes" ehk kolm lugu: „Un Cœur simple “, „La Légende de Saint-Julien l'Hospitalier“ ja „Hérodias“. Oma ülejäänud elu lõpetas ta „Bouvard ja Pécuchet’d“, millega ta elu lõpuni hakkama ei saanud. Teos trükiti peale tema surma, aastal 1881. See oli satiir , mis naeruvääristas inimkonna kasutuid teadmisi ning keskpäraseid inimesi. Romaan on sünge ja segadusseajav, kuigi Flaubert ise seda oma meistriteoseks pidas.
Flaubert’il oli oma sõpradega ka aktiivne kirjavahetus ning tema kirjad on ära trükitud mitmetes kogumites. Flaubert oli oma töös väsimatu ning kurtis tihti kirjades oma sõpradele, kui palju järjepidevust ta töö nõudis. Tal oli muu hulgas ka tihe sõprus ning kirjavahetus George Sandiga.
Kirjanduslik mõju
Enamik nõustuks, et Flaubert on üks suurimaid kirjanikke, kes Prantsusmaal elanud. Kirjanikuna oli Flaubert pea võrdselt romantik ja realist. Sellest tulenevalt on mitmed koolkonnad , eriti realistlikud , saanud alguse tema töödest. Kõigist tema teostest paistab piinlik täpsus, millega ta väljendid oma eesmärki teenima paneb. Flaubert oli pühendunud leidmaks õiget sõna ning tema kirjutamisviis peegeldas seda. Ta kirjutas täielikus üksinduses, vahel töötades terve nädala ühe lehekülje kallal. Ta ei jäänud kunagi oma sõnastusega rahule ning piinas end pidevalt saavutamaks täiuslikku väljendit või leidmaks viimset omadussõna. Tema erakirjadest võib tõepoolest näha, et korrektne ja ladus keelekasutus ei tulnud tal lihtsalt välja. Tema stiil tuleneb puhtast pingutusest, mille tulemusel peavad paljud kriitikud tema parimaid teoseid puhasteks stiilinäideteks.
Flaubert’i täpne kirjutamisstiil on mõjutanud mitmeid tema aja ning ka 20. sajandi kirjanikke nagu Émilie Zola ning Franz Kafka . Tema hoolikas kirjutamisviis tuleb ilmsiks ka siis, kui võrrelda tema teoste arvu tema kaasaegsete kirjanikega. Flaubert kirjastas palju vähem, kui oli tol ajal normiks ning ei suutnud iialgi kirjutada teost aastaga valmis, nagu tegid seda oma parimatel aegadel tema kaaskirjanikud. Sellest hoolimata oli ta oma elu lõpus kõige mõjukam prantsuse realist ning on kirjandusringkondades tänaseni austatud.

Tähtsamad teosed

• Narri päevik (Mémoires d'un fou) ( 1837 ). Päevik, mis räägib Flaubert`i kirest Elisa Schlésinger`i vastu, kes oli abielunaine ning kirjanikust 11 aastat vanem.
  

• Madame Bovary (1857). Romaan Emma Bovary elust, armastusest ja surmast. Ilus naine, kes ei ole rahul oma abieluga, on abielus väikelinna arstiga, kelle nimeks on Charles Bovary Emmal on mitmeid armuafääre, mis viivad ta lõpuks sotsiaalse põlguse alla, finantskrahhini ning enesetapuni.
  

• Salammbô ( 1862 ). Romaani tegevuskoht on antiikne Kartaago, raamat räägib kindral Hamilcar`i tütrest ning palgasõdurite mässust 240-237 e Kr.
  

• Tundekasvatus (L'Education sentimentale) (1869-70). Romaan jutustab Frédéric Moreau`st, noorest advokaadist, kes on lummatud Madam Marie Arnoux`ist. See on tagasivaade 1848. aasta revolutsioonile.
  

• Püha Antoniuse kiusatus (La Tentation de Saint Antoine ) ( 1874 ). Romaan baseerub Egiptuse eraku elul , kes olevat olnud viidud kuradi poolt kiusatusse. Flaubert'i ambitsioon oli luua selle teosega Prantsuse Faust .
  

• Kolm lugu (Trois Contes) (1877): "Un Coeur simple", "La Légende de Saint Julien l'Hospitalier" ja "Hérodias".
  

• Bouvard ja Pecuchet (Bouvard et Pécuchet) (1881). Romaan räägib kahest ametnikust , kes saavad päranduse, lähevad elama maale ning tegelevad ekslike teaduslike eksperimentidega. See on Flaubert'i rünnak pseudoteaduse vastu. Flaubert pidas seda oma meistriteoseks.
  

Kasutatud materjalid

http://et.wikipedia.org/wiki/Gustave_Flaubert
http://en.wikipedia.org/wiki/Gustave_Flaubert
http://www.online-literature.com/gustave-flaubert/
http://fajardo-acosta.com/worldlit/flaubert/