Agatha Christie elulugu (0)

Kriminaalkirjandus

Seikluskirjandusega on tihedalt seotud kriminaalse sisuga romaanid ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija . Kriminaalset (lad k criminalis – süütegu, roim) ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (nt Kaini ja Aabeli lugu piiblist; kreeka müüt “Tantalos”, kus nimitegelane tappis oma poja ja püüdis seda jumalate eest varjata).
Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid (“Usheri maja langus”, “Must kass”, “ Ovaalne portree”, “Mõrv Rue Morgue `il” jt) või M. Shelley jutustus “Frankenstein”. Kriminaalromaani kui žanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson ).
Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie ( miss Marple ja Hercule Poirot ` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood).
Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid:
teos peab toetuma toimepandud kuriteole;

süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne;

süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte viimastel lehekülgedel;

detektiivi poolt avastatud faktid peavad olema teada ka lugejale.
Agatha Christie sulest on ilmunud ligikaudu 100 romaani ja jutukogu, lisaks 17 näidendit ja autobiograafia . Teda nimetatakse oma ala Grand Old Lady ´ks ja ta teoste kogutiraaž on maailmas kolmandal kohal piibli ja Shakespeare`i teoste järel.
Valik A. Christie tuntumaid kriminaalromaane:
“Salapärane juhtum Styles'is” (esimene lugu Poirot`st)

“Paddington 16.50”

“ Tuhkur hobune”

“ Kellad ”

“ Roger Ackroydi mõrvamine”

“Miks nad ei kutsunud Evansit?”

“ Laip raamatukogutoas”

“ABC mõrvad”

“Magav mõrv”

“ Haripunkti poole”

“Kerge on tappa”

“Kümme väikest neegrit”

“Kõver maja”

“Kass tuvide seas”

“Sinise rongi mõistatus”

“Nukker küpress”

“On kurjust päikese all”

“Kaardid lauale”

“Mõrv Idaekspressis ”

“Mõrv kiriklas”

“Hercule Poirot' jõulud”

“Hädaoht End House'is”

“Teatame mõrvast”

“Õhtusöök kolmeteistkümnele”

“Sädelev tsüaniid”

“ Tumm tunnistaja”

“Surm lõpetab kõik”

“ Kariibi mõistatus”

“Surm Niilusel”

“ Nemesis ”

“Mõrvad Mesopotaamias”

“Surm pilvede kohal”

“ Peegel mõranes”

“Viis väikest põrsast”

“Eesriie” (Poirot` viimane juhtum ja surm)
Tuntuim ja teatrites kõige rohkem lavastatud Christie loodud kriminaalnäidend on “Hiirelõks”.
Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlvenimi oli Miller , sündis 15. sept 1890 Inglismaal Torquay`s. Meie arusaamade kohaselt polnud tal mingit haridust (teda õpetas ainult ema). 23-aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, kuid 1928 see abielu lahutati. 1930 abiellus Agatha Christie uuesti arheoloogi ja professori Max Mallowan`iga.
Kirjutama ajendas Christie`t õieti juhus . Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Selle väite kummutamiseks (ja mitte avaldamiseks) kirjutas Christie 1918. aastal romaani „Saladuslik juhtum Styles`is“. Kirjastajad selle romaani vastu huvi ei tundnud , kuni 1920 avaldas selle siiski kirjastus „Bodley Head“. Sellest ajast kuni surmani publitseeris Christie ligi 100 kriminaalromaani, üle saja lühijutu ja 20 näidendit, sealhulgas kuulsa „Hiirelõksu“, mida Londoni West Endi teatris on selle ilmumisest alates ( esietendus 25. nov 1952) on järjepanu esitatud tänase päevani. Lisaks avaldas ta Mary Westmacott`i varjunime all ka 6 armastusromaani, mis pole aga tunnustust saavutanud.
A. Christie lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid, nagu belglasest detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalasju. Ent Poirot` luues tegi noor autor näpuvea, tituleerides teda 65-aastaselt erruläinud politseiuurijaks. Arvestades Christie poolt loodud romaanide arvukust, siis viimastes kriminaalromaanides, kus Poirot tegutseb, pidanuks ta olema juba 117-aastane! Aasta enne oma surma andis Christie trükki romaani „Eesriie“, kus Poirot sureb (see olevat küll ammu seifis oma tundi oodanud), tunnistades: „Mul on siiski kahju temast lahkuda, ta oli mu sõber…“ Kirjanik suutis konstrueerida üllatuslikke lõpplahendusi, mis on jäänud ületamatuks tänapäevani, näiteks „Kümme väikest neegrit“ või „Roger Ackroydi mõrvamine“.
1965. aastal sai Christie Briti Impeeriumi Ordult tiitli Commander ning 1971. aastal sama ordu tiitli Dame.
Kirjanik suri 86-aastaselt 12. jaanuaril 1976. aastal Wallingfordis Inglismaal.