Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel.Tuli anda vaesuse,kuulekuse ja kasinuse vanne.Kerjusmungaordud-Algselt ei tohtinud neil olla mingit omandit,nad pidid leiba teenima kerjamisega.Nende peamine tegevus oli jutlustamine paganate kui ka ketserite pööramisest.Frantsisklaste ordu-Lõi Franciscus Assisist.Pöörasid tähelepanu haridusele.Dominiiklaste ordu-Rajas vaimulik Dominicus.Nende haridussüsteemi peeti parimaks tol ajal.
vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Ei tohtinud kloostrist mingil tingimusel lahkuda. Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks. Milline oli kloostrite osa hariduse ja kultuuri edendamises? Väga oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ei kirjutatud mitte ainult pühakirja ega teoloogilisi töid, vaid muid teadusi puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, sh. Antiikkirjandust.
sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungad õppisid kohaliku keele selgeks ning jutustasid kõigest, mis väljaspool Eestit tollel ajal toimus. Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Wittenbergis, mille algataja oli Martin Luther. Martin Luther arvas, et õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab piibilst. Tema põhimõtetest arenes uus usk- luterlus
juurde tagasipöördumine. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, allutatud rangele distsipliinile. Dominikaanid (13.saj.) Dominiiklasteks hakkasid peamiselt jõukate ja haritud perekondade liikmed. Dominikaanid hindasid kõrgelt haridust. Augustiinlased (13.saj.) kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Frantsiskaanid (13.saj.) rändmungaordu, selle eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel Benediktiinid (18.saj moodustati kirikuõiguslikult ordu)hindasid mõõdukat, vähenõudlikku ja lihtsat elu, pidasid oluliseks tööd ja palvetamist. Sakramendid: Ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine Miks olid benedictuse reeglid tähtsad
Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu. Ristisõjad- sõjad mille eesmärgiks oli laiendada ristiuku, kontrollida Vahemere kaubandust ja soov uute maade järgi ning haarata privileege. Toimus 11-13 saj. Osalesid Läänemaailm, Bütsants ja Islamimaailm. Tulemused: Islamimaa tihedam liitumine, Läänemaailmal ei õnnestunud sõdade eesmärk saavutada (ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud)
võlts Kirjanik suri Chathamis, ta kirjutas 13 romaani, suure hulga jutustusi ja artikleid, toimetas kahte ajakirja ning esines avalike loengutega nii Inglismaal kui ka Ameerikas. Dickensi populaarsuse põhjused: · elavad tegelased, teatraalsed, mitte realistlikud, isegi karikaturistlikud; · tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav); · loomingu mitmekesisus(kirjutas palju, seega on tema looming ebaühtlane) Dickensi loomingut iseloomustab: · moraliseerimine ja jutlustamine (õpetlik); · melodraama (õnnetud läbielamised, tundedraama) ja haletundelisus. Oli ülipopulaarne kirjanik algusest peale. Tema loomingu sentimentaalsust, paatost, kordamisi ja tegelaste mustvalget skeemi korvab rahvalikkus, põlisinglaslikkus ja kõikevõitev huumor. Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt rahvakeelseid väljendeid, kõnekäände ja dialektisme
kasinuse ja kuulekuse vanne. Kuna benediktlaste eluviis muutus aja möödudes väga luksuslikus ja füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13. sajandil hakkasid tekkima kerjusmungaordud. Kerjusmunkade peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Tuntuimad kerjusmungaordud on frantsisklaste ordu ja dominiiklaste ordu. 1095. aasta Clermont`i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendade appi minema ja ,,uskumatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst lootis sellega suurendada oma mõjuvõimu kristlikus maailmas. 1. ristisõja peamine eesmärk oli vallutada Jeruusalemm, mida ka tehti 1099. aasta juulis
vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid ankrusse Tallinna ja Tartusse, ning frantsisklased Viljandisse, Trtusse, ja Rakverre. Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele. Põhitegevuseks oli neil jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Suuri maavaldusi kerjusmungaordudel ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Tsisterlaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga ja võttis oma ridadesse üksnes aadlikke, kerjusmungaordud olid aga avatud eelkõige linlastele. (naised olid keskaegses ühiskonnas isa või abikaasa eestkoste all). Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajlikku
Tsitertslased-osalesid aktiivselt misjoneerimisel,rajasid kloostrid padisele ja kärknasse,tugevalt kindlustatud,,nad elasid lihsat elu ja toitsid ennast ise,ehitasid esimesed vesiveskid,talupojad annetasid raha ja seetõttu tuli ka usuelu allakäik,aristokraatliku loomuga jaja võtis vastu üksnes aadlikke. kerjusmungaordud-dominiiklased jäid ankrusse tallinna ja tartu-frantsisklased viljandise,tartusse ja viljandisse. nad püüdlesid suuremale avastusele nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine.õpetasid rahvast ja panid sellele rõhku,avatud eelkõige linnlastele. Naiskloostrid-tehti maismatel kaalutluste tõttu,muidugi sai ka vabatahtlikuna soovist sinna minna. Reformatsioon-algatas martin luther 1517,1523 oli suur poolehoid, 1524 a ründasid ordumeistrid ja piiskopid linna kirikuid purustades kõik nii ka tartus viljandis narvas ja uus pärnus.usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525 kõigis linnades võidule.
nõudsid uuendusi riigi juhtimises, muutus kiiresti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks 20000 liikmega, nõudmised muutusid aina radikaalsemaks,esitasid 1932 lõpul oma põhiseaduse projekti, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu ja asus jõusse 01.jaan. 1934(vt.edasi). Vapsidele oli iseloomulik juhikultus, rahvusühtsuse jutlustamine, kutsekodade idee jmt. Mis teeb neid mõnevõrra sarnasteks natside, lapualaste jt. - Valitsuskriisid 1932-34: neli valitsust - 1932.a. august- Riigikogu koostatud uue põhiseadusprojekti esimene hääletus- läbikukkumine - 1933a. juuni- sama projekti (parandatud variant) teine rahvahääletus- läbikukkumine - poliitiliste vastuolude teravnemine, kokkupõrked rahvakoosolekutel, valitsuse
4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka dominiiklased). Naiskloostrid- Püha Britta ordu nunnaklooster Vastused 1186 Meinhard pühitseti piiskopiks, sai ülesandeks ristiusu toomise Liivimaale 1199 - toomhärra Albert piiskopikst pühitsemine, tema eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine Alberti poolt, piiskopkonna keskus 1202 asustati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu(Mõõgavendade Ordu)
toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15. Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16. Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati. Esimene osaliselt säilinud raamat 1535
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 252 Kogudusevaimulikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 255 Jumalateenistus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 257 Jutlustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 258 Vaimulikkonna haridus ja koolid . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 261 Vaimulikud ordud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . .
Keskaaja kaupmeeskonda iseloomustas ebapüsiv koosseis Hoogustus sisekaubandus Ordud ja kloostrid Ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitertlased, osalesid Liivimaa misjoneerimisel Rajasid kloostrid, nende ümber põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid Usuelu allakäik, kuna tsitertlased said vasallide annetuste tõttu suurmaavaldajateks Kerjusmungaordud, hea kontakt talupoegadega, avatud linnlastele Dominiiklased, fransisklased jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kloostris avarad kirikud. Dominiiklased nõudsid liikmelt kohaliku keele oskamist, tähtsustasid haridust Tsitertlaste ridades vaid aadlikud Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste rolle, kuna lesestunud naisele võis olla see ainus väärikas väljapääs Reformatsioon Eestis Usupuhatuse e reformatsiooni algatas Martin Luther Jutlustati õndsaks saamisest Jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist ainult
Igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. toomkapiitel- Kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. kerjusmungad- Katoliku mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus, elavad annetustest. Põhitegevuseks jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. reformatsioon- Ehk usupuhastus, mille algatas Martin Luther 1517.a. Eesmärgil levitada kristilikku usku. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. pildirüüste- Tallinnas 1524.a. Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Sama sündis teistes Eesti linnadeski.
14. Ristiusu kiriku teke ja levik, katoliku kiriku õpetus Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Kuna enamasti toimus piiskopi jutlustamine linnades, loogi jumalakotta katedraal. Kristlaste hingehoitööd tegi preester. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kirstuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Selle esimene osa Vana-Testament, on judaismi püha raamat. Uued Testamendis on neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. 15. Islami kultuur tekkis.. .. kui Meka kaupmees Muhamed sai 610. aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle
elukorraldust peeti allakäinuks. Kerjusmungaordud 12-13 sajandil oli kogudusekirikud jäetud sageli unarusse, vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist ja ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni, mis väljendus paljude usklike püüdes algkiriku apostelliku vaesuse poole. Selle tagajärjel tekkisid kerjusmungaorjad, mille hulgast on tuntumad frantsisklaste ja dominiiklaste ordu. Nad pidid elatuma üksnes kerjamisest ja nende ülesanne oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu lõi Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg. Ta jättis varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end jutlustamisele ja elas vaesuses. Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223 aastal. Dominiiklaste ordu rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus. Ta lõi uue ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Tegevusloa said paavstilt 1216. Aastal. Nad paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.
mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad- >usuelu allakäik.Kerjusmungaordud-kloostrid linnades, dominiiklased Tln ja Tartu, frantsisklased Viljandi, Tartu, Rakvere. Põhitegevus jutlustamine,rahva vaimulik hooldamine->avarad kirikud,et linnarahvas mahuks jum.teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku haridusele.Kerjusm.ordutel polnud suuri maavaldusi, elasid kogutud annetustest, avatud eelkõige linlastele. Nende hulgas tõenäoliselt hulga eestlasi.naiskloostrid keskajal olid naised isa või abikaasa eestkoste all, leseks või
Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585. aastal andis Tartus tegelev jesuiitide ordu välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka
Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite umber olid põllud, heinamaad, sest põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud (linnarahvas peab ka jutlust kuulata saama), kuna viimased kaks püüdlesid avatuse poole. Dominiiklased nõudsid kohaliku keele oskamist, suur rõhk haridusel. Tsistertslaste ordu (Kärkna ja Padise klooster; nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas). Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva).
Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres. Samuti tegutses Eestis veel tsistertslaste ordu, mis osales aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Ajapikku said neist suurfeodaalid ning rahvas ei sallinud neid. Nende
progressionaalse kunsti asemel. Beuysi etenduste üks teemadering oli seotud tema isikliku elu väidetava dramaatilise sündmusega. Ta oli noor Saksa sõjaväelendur, kes olevat alla tulistatud Krimmi kohal, kuid imepäraselt pääsenud. Tema külmunud keha olevad elustatud viltvaipade, loomarasva ja meega ning neid aineid kasutas Beuys mitme oma etenduse käigus. 1970. aastail oli etenduste peateema poliitiline nn. otsese demokraatia jutlustamine ja sümboolsed aktsioonid, näiteks puude istutamise organiseerimine. 1974 veetis ta ühe nädala ühes New Yorgi galeriis koos metsiku koiotiga, loomaga , keda indiaanlased olid pühaks pidanud, valged aga jälitanud. Teose nimi oli "Mina armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind" Beuysi isik oli lummav ja teda on võrreldud samaaniga, kes tegutseb suurlinna tingimustes. Tema loomingu hulgas pole teoseid traditsioonilise kunsti mõttes, vaid ainult
sajandi Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis Eestisse rajatud kirikutes ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi Eestisse nii ladinakeelne Gregori koraal kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ehitama ka oreleid. Juba 1329. Aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati oreleid Paistu ja Helme kirikutes. Aktiivselt tegutses Eestimaal Dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ristiusk välja ei tõrjunud, vaid need kultuurid hakkasid segunema – seda näeme näiteks Eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude puhul. Euroopa muusikakultuur elas alates 13. sajandist ka siinsetes orudulossides ja linnades. Linnamuusikud, kes koondusid oma tsunfidesse, tegutsesid Eesti linnades alates 15. sajandist. Nad töötasid linna teenistuses ja neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sealhulgas
valgekirju koera, kes hakkab tõrvikuga maailma valgustama. Sealt ka dominikaanide hüüdnimi - "domini canes", Issanda koerad. Frantsisklaste ordu. Franciscus sündis 1182. aastal Assisi linnas. Tema pärisnimi oli Giovanni Bernardone. Teda kutsuti Francescoks. Nii hakati kutsuma tema ümber tekkinud kogukonda frantsisklased. Teise nimetusega Väiksemate Vendade ordu. Ordu eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesematele inimestele. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades ennast almustest või lihtsat tööd tehes. Fransisklaste näoli oligi tegemist kerjusmungaorduga. Franciscus kirjutas lihtsa ordureegli, mille paavst Honorius III bullaga kinnitas aastal 1223. Piduriks munkluse edasisele laienemisele sai religioosse ja ilmaliku elu ideoloogiline ja praktiline erinevus. Kõige suuremad lõhed tulenesid kloostrisüsteemi soovist kehastada täiuslikkust
· Valge rüü · Elada tuli enda tööst kloostritel suured majapidamised, eraldatud paikades · 12. Sajand · Clairvaux Bernhard · Kloostreid rajati organiseeritult Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased · Assisi Franciscus (1182-1226) · Pruun rüü · Rändjutlustajad · Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud Ketserid (Katarid) o albilased · Kõrgkeskajal levis Lääne-Euroopas ka usuvoole, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hukka mõistis
- lapsetasand o loomulik laps (boheemlaslik, majanduslikult mittearvestav o kohanenud laps (teab kuidas ühes või teises olukorras käituda) - täiskasvanutasand (ennastkehtestav) Erinevaid suhtlemistõkkeid - süüdistamine (kritiseerimine, vaidlemine) - paikapanemine (nimepanemine, üldistamine) - analüüsimine (tõlgendamine) - kiitmine (nõustumine) - kamandamine - hoiatamine (ähvardamine) - moraliseerimine (targutamine, jutlustamine) - ülekuulamine (urgitsemine) - nõuandmine (teise eest probleemi lahendamine) - jutu kõrvale juhtimine (sarkasm, iroonia, naljatamine) - loogikale keskendumine (tunnete ignoreerimine) - rahustamine Suhtlemisel on oluline raporti (usaldusuhte) loomine. Raport on see, et teine inimene tunneb, et olen temaga ühel lainel. Oluline on sobituda teise inimese hingamise, kehakeele ja sõnadega. Mitte mingil juhul ei tohi teist inimest ahvida.
Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kes osalesid aktiivselt misjoniseerimisel. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Kärknasse. Nende vahendusel jõudis rahvani nii mõnigi uus põllukultuur, käsitööoskus jne. Küllap ka ehitasid nad esimesed vesiveskid. Vasallide annetustest said peagi suurmaavaldajateks. Õige pea saabusid ka kerjusmungaordud, dominiiklased jäid Tallinna ja Tartusse ning frantsisklased Viljandisse, tartusse ja Rakvere. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, suur rõhk haridusele. Kui tsitserslased oli aristokraatlik ja aadlikelembe, siis kerjusmungaordud olid aga eelkõige mõeldud tavalisee rahvale. Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele. Kronoloogia · 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse. · 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele.
Keskajal Liivimaal mitu vaimulikku ordut. Eesti mungad rajasid oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Eraldatud ning kindlustatud. Nende ümber põllud, heina-ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete kohaselt pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Õige pea kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Viljandis, Tartus ja Rakveres. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungakloostritel maavaldusi ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Keskaegses ühiskonnas olid naised üldiselt isa või abikaasa eestkoste all. Naiskloostrid täitsid vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Naisklooster Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Reformatsioon ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a Wittenbergis. Tuldi jutlustusi pidama, leidi poolehoidjaid, jutlustati evangeeliumiusku, s.t lutheri usk- jumal
tõid uusi põlluharimistehnoloogiaid kalakasvatused paiksus vs liikumine kerjusmungad dominiiklased - 1216 mungad liiguvad ringi (kerjusmungad) Linnades (palju inimesi, kellele jutustada jumalast) tallinnas ja tartus Domingo Guzman (ordu saab tema järgi nime) püüdlesid suuremale avatusele Dominikaani vabariik saanud nime selle järgi kiriklik inkoisiatsioon põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine kirikud avarad, et rahvas ära mahuks dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamit ja panid suurt rõhku hairdusele frantsisklased - 1223 Franciscus Assisist Laiemalt liivimaal alles 15. saj lõpp tartu, rakvere, viljandi vaeste ja viletsate eest hoolitsemine liikusid ringi sarnased põhimõtted dominiiklastega naisklooster - hoolekanne püha birgitta ordu 15. saj
vastavalt traditsioonile; nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, kel puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankr vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks (tuntuim neist oli Indias Nland). Mungad on ilmikutest eraldatud. Sotsiaalseid piiranguid mungakssaamiseks ei ole. Munga ülesandeks on askeetlikud harjutused, meditatsioon, õpetamine ja jutlustamine. Ta ainsaks omandiks peale kolmeosalise kollase rüü ja toidukausi onõmblusnõel ja sõel. Mungal on kõikide olendite hulgas eriline asend, kuna üksnes temal on väljavaade valgustatuks saada. Munk heidetakse ordust välja, kui ta sugulisse vahekorda astub, midagi mittekingitut, st varastatud asja vastu võtab, inimese tapab või selle surma võimaldab või tõevastaselt kinnitab end üliinimlikke võimeid omavat. 2.Budismi voolud
Asukohad Eestis Tallinn, Tartu, Lihula Tallinn, Tartu, Narva Tartu, Rakvere, Viljandi Riietus Hall mungarüü Valge rüü, must Hall mungarüü kapuutsiga mantel Tegevused, eesmärgid Kloostrielu reformimine, Inkvisitsiooni teostamine, Ristiusu tõdede õpetamine Püha Benedictuse aegsete teoloogia ja filosoofia ja jutlustamine vaesemate põhiväärtuste juurde edendamine. inimeste seas. tagasipöördumine. Liikmed Aadlipäritolu daamid Jõukate ja haritud Vaesed ja väheharitud (lesed või vanatüdrukud). perekondade liikmed. inimesed. Positiivne Harisid ise kloostripõlde, Rääkisid hästi eesti keelt, Lihtrahva seas
Munkadeks saamisele eelnes novootsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Tsisterlased 1098.a tekkis loode-prantsusmaal ordu mis lähtus küll benedictuse reeglitest, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekilat füüsilist tööd. Selle ordu esimene klooster asus Citeaux'is. Kerjusmungaordud tuntuimad olid frantsisklaste ja dominiiklaste ordud. Tekkisid 12.saj lõpus.nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu rajas Franciskus Assist, jõuka kaupmehe poeg kes jättis oma varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end täielikult jutlustamisele ja elas vaesuses. Nad kandsid jämedat pruunikat v halli kuube mis oli vöötatud kareda vööga. Dominiiklaste ordu rajas hispaania vaimulik Dominicus. Lõi uue ordu, et pöörata paganad ja ketserid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Kloostrite elukorraldus
Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui kapolüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Juba 1329. aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati orelid Paistu jaHelme kirikutes. Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema - seda näeme näiteks eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude puhul. Euroopa muusikakultuur elas alates 13. sajandist ka siinsetes ordulossides ja linnades. Linnamuusikud, kes koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid eesti linnades hiljemalt 15. sajandist alates. Nad töötasid linna teenistuses ja neil oli ainuõigus musitseerida linna piires
Pildid 70–71). Piiblis ei ole selle kohta mingeid viiteid. 2.1. Ristija Johannese kujutamine Hans Memlingi triptühhonil Ristija Johannest kujutatakse tihti Neitsi Maarja kõrval, nagu Hans Memlingi (1440 – 1494) Püha Ristija Johannese ja Püha Evangelist Johannese triptühhonil. Sellel Memlingi teosel on vasak pool (vaataja poolt) tervenisti pühendatud Ristija Johannesele. Triptühhoni keskosas seisab ta Neitsi Maarjast vasakul, üleval on stseenid Johannese elust – tema jutlustamine kõrbes, arreteerimine ja peata keha põletamine. Viimane stseen on samuti väljamõeldud. Piibli järgi maeti Johannes hauakambrisse20. Vasak tiib triptühhonist on stseen Johannese hukkamisest – Heroodiase tütar saab endale kandikul Johannese pead. Vasakul nurgas üleval stseen, kus tütarlaps esitab kuningale oma soovi. Heroodia istub kuningast paremalt poolt ja ilmselt annab nõu selles osas. Triptühhon tagapoolel (kui see on kinni) Ristija Johannes on kujutatud valges rüüs. (Vt
tunneks end täielikult heaks kiidetuna. Kui vanemad lapsele vastavad, lausuvad nad sageli midagi ka lapse enda kohta. Seepärast avaldabki suhtlemine lapsele kui isiksusele ja kokkuvõttes ka teie suhtele nii suurt mõju. Iga teie sõnum ütleb lapsele midagi selle kohta, mis te temast arvate. Järk-järgult paneb ta kokku pildi, kuidas te teda kui inimest tajute. Suhtlemistõkked: 1. Käskimine, suunamine, juhtimine 2. Hoiatamine, manitsemine, ähvardamine 3. Moraali lugemine, jutlustamine 4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine 5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7. Kiitmine, kõigega nõustumine 8. Sildistamine, naeruvääristamine, häbistamine 9. Tõlgendamine, analüüsimine 10. Rahustamine, lohutamine 11. Uurimine, küsitlemine, ülekuulamine 12. Teema vahetamine, naljatlemine Ukseavajad Ukseavajad julgustavad teist inimest juttu alustama või jätkama. Selliseid sõnumeid kasutades ei haara te jutuotsa
Milline mungaordu mõjutas rohkem usuelu, millised majandust? Too näiteid. Naiskloostrite roll. Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud. Tsitertslaste oma mõjutas rohkem majandust,sest nende vahendusel jõudis maarahvani uued põlluharimisviisid , käsitööoskused jne. Tänu vasallide annetustele kujunesid tsitertslased suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes usuelu allakäik. Dominiiklaste ja frantsisklaste põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, ehitati kloostrid avarad, et linnarahvas mahuks jumalateenistusele . Keskaegses ühiskonnas olid naised isa või abikaasa eestkoste all. Tavaliselt leseks või vallaliseks jäänud liitus kloostrikogukonnaga , sest see võis olla ainus väärikas väljapääs. Nunnaks võidi saada ka isikliku kutsumuse ajel, kuid tihti tehti seda hoopis maisematel kaalutlustel.
valima kahte tüüpi naiste vahel. Dickens Charles Dickens, 1812-1870, Inglismaa. Dickens oli pärit agulist. Pidi lapsena ränka tööd vabrikus tegema. Ei saanud peaaegu mingit kooliharidust. Dickensi populaarsuse põhjused: * elavad tegelased, teatraalsed, mitte realistlikud, isegi karikaturistlikud; * tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav); * loomingu mitmekesisus. Dickens kirjutas palju, seega on tema looming ebaühtlane. Dickensi loomingut iseloomustab: * moraliseerimine ja jutlustamine (õpetlik); * melodraama (õnnetud läbielamised, tundedraama) ja haletundelisus. Dickensi loomingus oli 2 perioodi: * varasem; * hilisem. Varasem Dickens on rohkem tuntum ja tõlgitum. Kahe perioodi loomingus ei ole suurt erinevust, aga esimene pool on rohkem humoorikas. Esimese perioodi looming käsitleb laste ja noorte inimeste kannatusi vaestemajadest, internaatkoolides ja allilmas. Samuti on traditsiooniline õnnelik lõpp. Dickens tõi esimesena kirjandusse allilma. See
* kohaliku keele oskamine * suur rõhk haridusel * võitlus ketserite vastu Frantsisklased Viljandis, Tartus ja Rakveres * ristiusu tõdede jutlustamine ja õpetamine vaesemate inimeste seas * ordu liige pidi elama vaesuses Naiskloostrid: tsistertslastel Tallinnas, Tartus ja Lihulas, frantsisklastel Tartus 15.saj algul rajati Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster.
toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15.Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16.Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati. Esimene osaliselt
saavutanud. (Lawrence 2001: 180) Bernard uskus, et pühadust näitavad imed ning ta oli veendunud, et Jumal oli talle kinkinud imettegeva väe. Ka rahvas oli veendunud tema imettegevas väes. Bernardi imed olid enamasti tervendamised ning enamasti avalikud. (Prinz 2006: 194-197) Kolmkümmend aastat oli Bernard kõige kõneosavam ja mõjukam hääl Lääne kirikus. Ta oli paavstide mentor, kuningate ja kardinalide nõuandja. Tema jutlustamine tõukas Prantsusmaa ja Saksamaa aadli ette võtma Teist Ristisõda. (Lawrence 2001: 180- 181) Bernardi karisma oli selline, et reisidel sai ta pidevalt uusi liikmeid oma kloostritesse ning pidevalt pakuti talle maad, et ta ehitaks uusi kloostreid (Tobin 1995: 57). Bernard rajas üksinda 69 kloostrit, lisaks sellele ühinesid Bernardi eluajal veel 166 konventi tsistertslaste uue ja rangema distsipliiniga nii, et peagi kujunes tsistertslaste
Kerjusmungaordud tegutsesid keset linna, kuulutasid jumalasõna, kutsusid patukahetsusele, tegeleti hariduse andmisega ja vaimne töö. Benediktlased: benetictusest 6. saj Riided: must kuub Tegel: tütarlastekloostrid, füüsiline töö oli oluline Tsistertslased: citeaux 11.saj Riided: valgepuhtus ja rikkumatus Tegel: füüsiline töö, harisid maad, ehitasid kloostreid, kaub. Puuvilju, marju, jne aiandus Dominiiklased: dominicus 13.saj Riided: must kuub Tegel: jutlustamine Frantsisklased: franciscus 13.saj Riided:pruun, hall kuub Tegel: hariduse levitamine Ordude peamine tegutsemiskoht: klooster hoonete kompleks, eluruumid munkadele/nunnadele, majapidamisruumid. Tuli läbida prooviaeg, siis said noviitsiks, pärast seda munk/nunn. Vaesusvanne Elada kasinuses tsölibaat, süüa vähe, paastumine Kuulekusvanne, tuli kuulata kloostriülemat Kloostrisse mindi, et: Et pühendada oma elu Jumalale ja et leida lunastus
pühendatud tsunftiskraade ärakirjadele. Skraaköites on muude linnaelu reguleerivate määruste hulgas ära toodud Lange, Hasse ja Marsowi 13 punktiline ettepanek Tallinna kirikuelu uuendamiseks, pärit tõenäoliselt ajavahemikust 13.18. september 1524. Ettepanekud hõlmasid järgmisi teemasid: valida evangeelne ülempastor, luua kogudusekirikute juurde vaeste ühislaegas, tuleb lõpetada katoliku vaimulikele tasu maksmine, tuleb trahvida prostituute, keelata dominiiklastele jutlustamine ja ning keelata inimestel Toompeal peetavatel katoliiklikel jutlustel käimine. 19. septembril 1524 kogunesidki raad ja gildide esindajad raekotta, et valida evangeelne ülempastor, kelleks sai Lange. Otsustati, et kogudusekirikute juurde tuleb ka valida evangeelsed vaimulikud, kes lisaks muudele ülesannetele korraldaks vaeste ja haigete eest hoolitsemist ning valiti ühislaeka eestseisjad. (Kala 2007: 13-17.) 1525. aastal teeb Lange Tallinna raele veel rida ettepanekuid kirikuelu
Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul.
lääneosas orel. Ida traditsioonis on kirik tsentraalse põhiplaaniga, ilma istmeteta ja rohkete tornide või kuplitega. Vanades ja katoliiklikes kirikutes toimetab jumalateenistust preester (koguduse ja Jumala ordineeritud vahendaja). Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed. Jumalateenistusse kuuluvad palvetamine, pühakirja lugemine, jutlustamine, laul ja õnnistamine. Vanades kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames. Pühad toimingud on sakramendid. Eri konfessioonides on nende arv erinev. Ristimine, mille läbi saadakse kristlaseks, ja armulaud (kr k euharistia), mille kaudu saadakse osadus Jeesus Kristusest, on kõikides kirikutes. Patukahtsus koos pattude andeksandmisega salvimine abielu surmaeelne võidmine ja
Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsalt elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslased ehitasid siinmail esimesed vesiveskid. Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungakloostrid kelle kloostrid pidid paiknema linnades:dominiiklased ja frantsisklased. Erinevalt tsistertslastest püüdlesid nad suuremale avarusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud et linnarahvas mahuks jumalateenistust kuulama. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskust ja panid suurt rõhku haridusele. Tsistertslaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga võttes oma ridadesse ainult aadleid. Aadlisoost naisel oli enamasti väga raske iseseisvalt end elatada. Leseks või vallaliseks jäänul võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine ainsaks väärikaks väljapääsuks
HARIDUSE PROPAGEERIMINE! Mustad rüüd. Augustiinlaste ordu: segaklooster Pirital (1407) pühendatud Pühale Birgitale ja Neitsi Maarjale. Tolleaegne keskus asus Rootsis. Must rüü valgega. Tegutseb tänapäeval: 11 nunna, neist 1 Pärnu päritoluga. Omavahel suheldakse ladina ja itaalia keeles. Frantsisklaste ordu: hallid vennad. Kloostrid asusid Tartus, Viljandis ja Rakveres. Rüüd hallist või pruunist kotiriidest. Püüdlesid suuremale avatusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Mõlemate kerjusordude loojateks olid väga rikkad Itaalia kaupmehed. Bert Notke ,,Surmatants" B. Notke Lüübeki meister. Maalis kappaltarile Pähavaimu kirikule . Säilinud 7.5 meetri pikkune osa. ,,Surmatants" elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal. Surmatants (danse macabre) oli ühiskonna demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Arsti tunneb maalil ära käes oleva uriinipurgi järgi. (iseloomulik kõigile tolleagsetele maalidele)
Ida traditsioonis on kirik tsentraalse põhiplaaniga, ilma istmeteta ja rohkete tornide või kuplitega. Vanades ja katoliiklikes kirikutes toimetab jumalateenistust preester (koguduse ja Jumala ordineeritud vahendaja). Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed. Jumalateenistusse kuuluvad palvetamine, pühakirja lugemine, jutlustamine, laul ja õnnistamine. Vanades kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames. Pühad toimingud on sakramendid ehk ka salasused ((ld sakrmentum `armuvahend') Kristlikes kirikutes püha talitus, mille kaudu vaimulik vahendab kogudusele Jumala pattelunastavat armu ja milles Püha Vaim on erilisel viisil mõjutamas. Kreekakatoliku kirikutes on 7 s-i (ristimine, võidmine, laulatus,
Maapäevadest võtavad osa kõrged vaimulikud, ordumeister ja tähtsamad ordukäsknikud, piiskopi-ja orduvasallide ning Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Frantsiskaanlased Eestis on mainitud frantsisklasi esmakordselt 1241. aaastal. Frantsiskaanidel rajasid oma kloostrid Viljandis (1472), Tartus (1514) ja Rakveres (1503). Nagu dominiiklased olid ka frantsiskaanid rändmungad ning nende eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu ning kandma halli mungarüüd (,,hallid vennad"). Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Nad olid lihtrahva seas väga populaarsed, kuna selgitasid usutõdesid lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Väikevasall Eestlastest ülikud või nende järeltulijad keskajal, kes said väikemaid
Augustiinlased olid ka. Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid. Aga vastas samas Liivimaa majandusele ja rahvaarvule. 15saj usuelu langus – vagadusjanu, soov kindlustada hauatagast elu > indulgentsid jms. Levima hakkab kirikukriitika. 1517 Lutheri asi jõudis üsna ruttu Liivimaale. Siin oli varemgi katseid olukorda parandada. Tehti konsiiliume ja kõrgemaid koole, aga vastuseisu tõttu jäi tulemata. 1522 jõudis siia uudne jutlustamine: Andreas Knoppen, Silvester Gegenmeier. Rüütelkonnad asusid liikumist toetama. Nende huvides kontrollida paremini kirikut. Nõue, et piiskopi valiks rüütelkond. Ei olnud esialgu mingeid lõhestamiskatseid, üritati olemasolevat uuendada. Loodeti, et paavst teeb konsiili ja kõik saab korda. Pildirüüste pigem kirikurüüste. Riias 1523/4, Tallinnas 1524, Tartus 1525. Mungad aeti linnast välja – kerjusordud, mitte traditsioonilisemad
tööga toitma. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi põlluharimisviis või käsitööoskus. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased (on religioosne ordu katoliku kirikus) jäid Tallinnasse ja Tartusse, frantsisklased (Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmeid) jäid Viljandisse, Tartusse ja Rakverre. Dominiiklased ja frantsisklased püüdlesid suuremale avatusele, põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Keskaegses ühiskonnas olid naised oma isa või abikaasa eestkoste all. Leseks või vallaliseks jäänud naisel võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine ainsaks väärikaks väljapääsuks, nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Maarahvas ja katolik usk-eestlaste kujutelmi mõjutas tõsiasi, et muistses vabadusvõitluses oli nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Arvatakse, et kõigepealt loobusidki
annaabi.ee 
