Charles Dickens (5)

Charles Dickens ( 1812 – 1870)
Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ja sotsiaalse romaani rajaja ning inglise kirjanduses varajase realismi keskne esindaja. Tema realism on soojatooniline ja tundeline .
Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ning sotsiaalse romaani rajaja. Just tema tõi kirjandusse ühiskonna alamkihtide ja heidikute maailma, mida kujutas sooja huumori ja VEIDER JA LIIALDATUD tegelaskujude varal. Teostes on ühendatud kriitiline realism ja sentimentalism .
Dickens sündis 1812. aastal Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12-aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma (seega ei saanud Dickens peaaegu mingit haridust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes , Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding , Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad , keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis).
Kahekümneselt sai Dickensist ajalehereporter, kes kirjutas kohtulugudest ja parlamendidebattidest. Ta hakkas kirjutama ka lühijuttusid ajakirjadele , pannes neile alla oma noorima venna hüüdnime „Boz”. Peagi oli Dickens tuntud nii reformaatori kui kirjanikuna ja sündis ka Dickensi esimene teos „Tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust“. Tuntuks sai Dickens aga romaaniga „Pickwick-klubi järelejäänud paberid ” (1836-37). Tema varasemad romaanid käsitlevad laste ja noorte inimeste kannatusi vaestemajades, internaatkoolides ja allmaailmas.
Tema sotsiaalne kriitika parandas olukorda koolides ja vanglates ning värvikad tegelaskujud pakkusid lugemisrõõmu kõikjal üle maailma.
Dickensi teostest on kõige armastatumad ja loetavamad „Oliver Twisti seiklused ” (1837–38) ja „David Copperfield” (1849-50). Viimane oli ka kirjaniku enda lemmik teos ning kriitikud peavad seda tema parimaks teoseks. Paljudele lugejatele tundub, et tegemist on kirjaniku autobiograafiaga, kuna ta kasutas Davidi elust jutustades palju oma lapsepõlve läbielamisi ning sündmuspaikadena kohti, kus oli ise elanud.
Peale „Oliver Twisti” ilmus samuti laste saatusest rasketes oludes rääkiv romaan „Nicholas Nickelby“ (1838–39).
Olulised on ka USA-reisi muljetel põhinevad sealset demokraatiat teravalt arvustavad „Ameerika märkmed” (1842) ja romaan „Martin Chuzzlewit” (1843–44).
Omapäraseks vahepalaks Dickensi loomingus on sentimentaalsevõitu jõulujutustuste tsükkel: „Jõululaul proosas“ (1843), „Kellahelin“ ( 1844 ); „Kilk koldel“ (1845). Need teosed võitsid lugejate poolehoiu, sest nad rõhutasid kodukolde soojuse ning perekondliku ühtsuse vajadust.
Dickensi 1840ndate aastate parimate romaanide hulka kuulub „Dombey ja poeg“ (1846–48).
Dickensi hilisem looming on rohkem satiiriline ja kunstiliselt teostuselt keeruline, käsitleb ühiskondlikke probleeme. Omased on pessimism ja sünge toon, puudub õnnelik lõpp.
Romaanis „Kõle maja“ (1852–53) ründab autor satiiriliselt Inglise kohtusüsteemi, asjaajamise aeglust ja bürokraatiat. Dickensi pehme ja lepitav huumor on täiesti kadunud romaanis „Rasked ajad“ (1854), sellest puudub ka varasematele teostele nii iseloomulik õnnelik lõpp. Järgnev teos „Väike Dorrit“ (1855–57) pühendab tähelepanu Marshalsea võlavanglale, kus Dickensi isa pidi oma karistust kandma. „Jutustus kahest linnast“ (1859) on ajalooline romaan, milles vastandatakse mässavat Pariisi ja rahulikku Londonit Suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Dickensi 1860ndate aastate tuntumad romaanid on „Suured lootused“ (1860–1861) ja „Meie ühine sõber“ (1864–65). 
didaktiline.õppetlik, paatos.võlts
Kirjanik suri Chathamis, ta kirjutas 13 romaani, suure hulga jutustusi ja artikleid, toimetas kahte ajakirja ning esines avalike loengutega nii Inglismaal kui ka Ameerikas.
Dickensi populaarsuse põhjused:

• elavad tegelased, teatraalsed, mitte realistlikud , isegi karikaturistlikud;
  
• tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav);
  
• loomingu mitmekesisus(kirjutas palju, seega on tema looming ebaühtlane)
  

Dickensi loomingut iseloomustab:

• moraliseerimine ja jutlustamine (õpetlik);
  
• melodraama (õnnetud läbielamised, tundedraama) ja haletundelisus.
  

Oli ülipopulaarne kirjanik algusest peale. Tema loomingu sentimentaalsust, paatost, kordamisi ja tegelaste mustvalget skeemi korvab rahvalikkus, põlisinglaslikkus ja kõikevõitev huumor. Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt rahvakeelseid väljendeid, kõnekäände ja dialektisme. Mõningad tegelased Dickensi loomingust on saanud üldnimedeks (tuntuim Uriah Heep).
!)Andis tõuke reformile, kunad malis nii deitsli rohke pildi vaeste ja laste kodust
1=Ladusjutustamisviis, põne süžee, apelleerimie lugeja südamele ja tunnetele ning huumor
2