50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bassbass
Õppematerjali autor
Eesti muusika Referaat Tegija: Indrek Tisler Õpetaja: Anneli Jõgioja Luunja Keskkool 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Varased teated muusikakultuurist Eestis....................................................................................3 Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni............................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus........
Muusika õpetamise ajalugu Eesti koolis Referaat 1.Sissejuhatus Eestlased on laulurahvas me oleme ennast kaks korda võõrvõimu alt vabaks laulnud. Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi
võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul. 3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? V: Rändmuusikud olid lindpriid. Linnamuusikud aga olid palgatöölised. Neil oli kindel aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute sisekord oli tsunftilik: peamuusikul oli tavaliselt 4-5 selli ja kuni 3 õpipoissi. Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus
kirjandust, sh põhja-eesti keelne lauluraamat. 1764 andis Vene keisrinna Katariina II loa vennasteseltside tegevuseks, See luba kehtis vaid välismaalastele, ehk siis sisserännanud vendadele. Liikumine elavnes siiski, kuigi suurem populaarsus tuli alles 19. sajandil kui Aleksander I andis 1817. a loa vennaste täieulatuslikuks tegevuseks. 1 Hernhuutlaste tegevus Eestis Hernhuutlased rõhutasid alandlikkust ja kõlblust, aga ka võrdsust ja vendlust. Ametlikult nad kirikust lahku ei löönud, ent iga kogudus valis endale jutlustaja. Kirikuõpetajad suhtusid liikumisse positiivselt, kuna niimoodi sai usk rahvale omasemaks ja arusaadavamaks. Reeglina saadi kokku lageda taeva all. Suurematel kogudustel oli siiski võimalus ehitada endale palvemaja. Vennaksed olid populaarsed kõikjal Eestis, ent omamoodi keskuseks kujunes Saaremaa.
· Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus · Esikohal sõnad
a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest? Oli ametlik ja üldkehtiv koraaliraamat, muusikaliselt ühtne. Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja?
Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades Kantor tähtsaim kooli muusikaõpetaja, sageli ka kogu linna muusikajuht. Kantoril oli ka oma valikkoor e Kantorei. Johann Valentin Meder motetid jm teosed, vähe säilinud. Mederi 1680. ,,Kindlameelne Argenia" (,,Die beständige Argenia"), osalesid gümn.õpilased. Muusika 18saj Eestis Pietistlik õpetus seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. Hernhuutlased olid käsitlöölised-jutlustajad kes levitasid väga tundelist, müstikasse kalduvat usku. Üldlaulupeod 1869 I laulupidu. Zanr oratoorium pärit 17.saj E. De 'Cavalieri ,,Hinge ja keha etendus." Lavastamata ooper. Pärit Itaaliast. Passion oratooriumi erikuju, räägib Kristuse kannatustest (Bach ja Händel). Valga Cimze seminar.
Kelch kirjutas oma kroonikale lisa "Continaution" (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja- aegseid olusid aastani 1707. · Keskaegne luule vaimulik luule (nt. Marienlied) 15. saj; ilmalik luule: minnelaulud, Spruchdichtung (sentensid) (Meister Stephan'i Schachgedicht, 14. Saj) 1431 luulekogu "Livländische Handschrift", autor Johannes in Livonia (nt. "Studentenglück") . · Esimesed teated teatrietendustest esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse ladinakeelse komöödia "Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suuremas osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust. Näidendite esitamine võeti mitmes koolides õppeprogrammi ja see kujunes omamoodi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid