50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ellunsss
Õppematerjali autor
Sündmused ja etendused happening'id ja performance'id Häppening ing k to happen - toimuma, aset leidma on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm kujunes 1960. aastatel eesmärgiks likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel olulised tunnused on mängulisus ja keskkondlikkus üldjuhul ei proovita enne läbi ja tavaliselt toimub mingiteemaline häppening vaid ühe korra toimuvad vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena
Sõnaline osa kunstnike etendustes on enamasti väike või puudub hoopis. Mitte igal kunstnikul pole annet, julgust või soovi esineda näitlejana, aga mõnede arvates annab just kunstniku amatöörlik näitlejatöö etendustele erilise väärtuse. On etendusi, mis on humoristlikud, iroonilised või lihtsalt jantlikud, on aga ka tõsiseid, süngeid või isegi õudseid etendusi. Performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri. Etendus e. performance on siiski happening'iga võrreldes plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud. Mõned etendused on hiljem siiski püsivama vormiga teostele ainet andnud. 23) ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST Ameerikas loobus Robert Morris stabiilsetest geomeetriliselt täiuslikest vormidest ja tõi oma näituseeksponaatide hulka mulda ja muud koredat materjali. Hiljem kasutas
mitmeti mõista. 6 „Sinine revolutsioon“ ja „roheline revolutsioon“. Keha- ja maakunst. Yves Klein – sinine revolutsioon (näitus, 11 maali ainult sininstes toonides, maalis üldse sinistes toonides, leiutas oma sinise tooni). Joseph Beuys – roheline revolutsioon (ühendas looduse ja kunsti, kasutas enamasti vaid looduslikke vahendeid, istutas 7000 tamme). Kehakunst - Moodsa kunsti vorm, ideede väljendamiseks kasutatakse keha. Tekkis konseptualismi ja happening arendamse aastail. Teose teemaks muudeti keha ja selle füsioloogilised talitused. 1960-1970. aastail peamiselt euroameerika kultuuriruumis levinud kunstiliik. Puudub selge piir Performance’I ja kehakunsti vahel. Kehakunst sünnib ilma suurema publikuta, levib fotode ja filmidena. Edu oluliseks kindlustajaks on ajakirjandus. Vito Acconci (astus oma ateljees süstemaatiliselt taburetile ning laskis seda pildistada).
naeruväärne või lausa vastutustundetu, kui arvestada näljast "kolmandat maailma" või maakera ressursside piiratust. 2. Kuidas reageerisid vasakpoolsete seisukohtadega kunstnikud avangardismi riiklikule tunnustamisele ja müügiedule? Millist toimimisviisi pidasid nad endale õigeimaks? See muutus neile vastumeelseks. Nad ei tahtnud enam luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupu. 3. Mis vahe on performanceil ja happeningil? Nende vahel pole teravat piiri. Etendus ehk performance on siiski happeningiga võrreldes plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle aja rohkem eraldatud. 4. Millega tegeles rühmitus "Fluxus"? Millised olid selle eesmärgid? See rühmitus korraldas happeningide taolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed. 5. Mida tead saksa kunstnikust Joseph Beuysist? Milliseid omapäraseid materjale ta kasutas ja mis põhjusel? Ta oli seotud lühiajaliselt "Fluxusega"
5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida
7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid