Rooma (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine

mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes. Kujunesid katoliku kiriku organisatsioonid ja vaimulikkonnad. Tekkis katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamine ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus ja tekkis Paavstririik. 3. Küsimuste vastused: 1) Kuidas kinnistus ristiusk Rooma aladel? V: Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad.

Ajalugu

7

doc

Ristiusukiriku tekkimine, katoliku kirik ja paavstivõim kesk

Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad.

Ajalugu

2

odt

Feodaalsuhted ja ristiusk

mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti. · Feodaali seisukohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, neid püüti kõigest väest maa küljes kinni hoida. · Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnimaisteks. Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks.  LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Ristiusu kiriku teke · Lääne-Euroopa keskaegne kirik oli katoliiklik. · Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur Milano ediktiga aastal 312. · Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. · Üks olulisemaid sündmusi frankide ristimine 5. sajandi lõpul · Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus, suurt osa etendasid ka misjonärid. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine · Kokku kestis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta.

Ajalugu

2

doc

Feodaalne killustatus ja katolik kirik

Rendihäärus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus- talupojad kasutasid ainult väiksest lappi, millest toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks, ta tasus feodaalile maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Nõukogu- suurvasallidest koosnev, kuninga ümber, mis andis talle soovitusi poliitilistes küimustes. Turniir- treening ja ettevalmistus sõjaks(meelelahutus) Ristiusu levimine: 1 saj. Rooma riigis keiser Constantinus Suur tunnistast Milano ediktiga ristiusu aastal 313. Lähis- Ida, Euroopa. Linnad> maapiirkonnad, valitseja <>rahvas. misjonärid kandsid edasi ristiusku.Ristiusustamine kestisi üle 1000 aasta. Kiriklik hierarhia: Rooma paavst/Katoliku kiriku pea, peapiiskop, kardinal/piiskop, preester Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük.

Ajalugu

7

docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned ­ katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed ­ impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt ­ 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol ­ Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused ­ soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küsimus!!! Peatükk 4 Frangi riik ­ tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele (tänapäeva Prantsusmaa alad). Selle

Ajalugu

6

doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus (algse nimega Saulus – kuulus kristlaste tagakiusajate hulka, oli Rooma kodanik, haritud mees, kes püüdis Jeesuse õpetust hävitada, Kristus ilmutas talle, temast sai kirglik kristlane) tegi tööd Väike Aasias ja Kreeka suurlinnades – ka tema hukkus Nero ajal. Pühakirja kujunemine 3. saj. e.Kr. tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt. 2. saj. kujunes

Ajalugu

5

doc

Katoliku kiriku kt väga vaja

Katoliku kirik. Haridus ja kultuur 1. Varakeskaja kirik: ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik. RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks. 381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht. Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht. Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus. Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu.

Ajalugu

7

doc

Kordamine 10.klassile

Asustuse tekke !!!aastatuhandel eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indeoroopa päritolu rahvaste esivanemad ja tõid kaasa loomakasvatus- ja algelise maaviljeluskultuuuri. Kohalikust rahvastikust kujunesid hõimud, kelle seast olid tuntumad piktid. Keldid Keldid saabusid Britanniasse 10 saj eKr. Nende algkoduks on peetud I-Prantsusmaad, P- Sveitsi ja L-Saksamaad. Keldid tungisid üle Alpide ka Itaaliasse, kus vallutasid etruskide linnu ja rajasid oma asulaid. Osaleti ka Rooma ja etruskide sõdades. Ida poole liikuvad keldid jõudsid L-Poolasse ja Musta mere rannikule Keldi asustus levis ka Prantsusmaa aladele, kus neid hakati nim gallialasteks. Niisiis olid keldid enda kätte haaranud suure osa Kesk- ja Lõuna- Euroopat. Keltide majanduselu Edukus rajanes suurelt jaolt rauatootmisel ja keldi seppade osavusel. Nende valmistatud relvad, rauast tööriistad jm esemed olid hinnatud kaup isegi roomlaste juures. Rauasepise

Ajalugu

Kommentaarid (1)