Üleminek muinasajast keskaega (4)

Q: Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil?

Vastus leiad õppematerjalist: Üleminek muinasajast keskaega

Q: Kuidas talurahvas jagunes?

Vastus leiad õppematerjalist: Üleminek muinasajast keskaega

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

4 HEA

Esitatud küsimused

Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil?
Kuidas talurahvas jagunes?

Üleminek muinasajast keskaega

Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil?
Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond ( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad ) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula ) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu.

Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil.
Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam ) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus.

Linnade teke.
Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand . Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased, sakslastega konkureerida/ kohalikus kaubanduses oli aga eestlastel eeliseid .( Füüsilist jõudu nõudvad käsitööalad olid eestlastel)

Jüriöö ülestõus.
Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate tekkimine, 1315 ikaldus ja nälg, Taani kuninga soov Põhja-Eesti maha müüa, mälestused muistsest priiusest.
Sündmused:
23. aprill 1343, Saha kabel(Pandi põlema) – Tallinna lähedal,
eestlaste edu – ootamatus ,
Padise kloostri vallutamine,
ühtne tegevusplaan – neli kuningat,
10000-line sõjavägi Tallinna all,
Pööre ülestõusus-
Liivi Ordu kaasamine,
4. mai 1343 – läbirääkimised Paides –
eestlaste väepealike tapmine ,
Kanavere lahing,
14. mai 1343 – lahing Tallinna lähedal
, Põhja-Eesti valdused Liivi Ordu kaitse alla,
24. juuli 1343 – ülestõus Saaremaal – Pöide ordulinnus – kividega surnuksviskamine,
uus ülestõus Harjumaal ,
1344 talv – teine sõjakäik Saaremaale.
Tagajärg: 1346 – Taani müüs valdused ordule.

Eesti ala halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu.
Eestimaa Hertsogkond läks Saksa Ordu alla, Tartu Peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond.

Võõrvõimude omavahelised suhted.
Võõrvõimud said omavahel üsna hästi läbi, sest tehti lepinguid ja kokkuleppeid erinevate alade ja halduste jaotuseks. Kuigi mõõgavendade ordu ning piiskopi vahelised suhted ei olnud väga head.Piiskop väitis et ordu on maa kaitse kõrgeim juht kuid peab alluma piiskopile.( See viis lõpuks kodusõdadeni)

Rahvastik Eestis 14.-16. sajand.
Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Aadlikke, vaimulikke, kaupmehi ja käsitöölisi oli umbes 6-7%. Eestis elas umbes 150000-180000 inimest.

Kuidas talurahvas jagunes?
Adratalupojad (teoorjus), üksjalad (ühe päeva jalatöö), vabatalupojad ( raharent ), maavabad (üldse polnud kohustusi, pidid ise oma maad harima, Sõjaväekohustus).,vabadlikud(palgatöö) Teenjad,träälid( orjad )

Pärisorjuse kujunemine
Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, sunnismaisus , kindlaks määratud kohustused mõisa vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas – mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine.

Mõisate tekkimine
Võeti endale orje, määrati erinevaid kohustusi.

Linnade õiguskorraldus.
Linna õiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Maaisand andis linnaõiguse, linna kodanikuks sai inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Mitmed kohustused (maksude maksmine ,sõjaline kaitse,vahiteenistus,erinevad tööd), Inimsed said linnas: tegekeda käsitöö/kaubandusega, vabastatud tollimaksust, kas linna metsi, heina/karjamaid. Linna valitses raad . Raehärrade kohustused aasta kaupa kahes vahetuses. Toomemäel kehtisid omad seadused, sekkuti kodaniku isiklikku ellu( pulmade suurus,külaliste arv, ehete väärtusrõivakorraldused.), pandi piir priiskamisele.

Gildid ja vennaskonnad.
Korporatiivne , gildid kaitsesid liikmete huve, abistasid ja toetasid. Suurgild – kaugkaupmehi ühendav gild . Mustpeade Vennaskond – vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ühenduses. Käsitöögildid olid katuseorganisatsioonid – nim. Väike-Gildiks. Traditsioonid tugevdasid liikmete ühtekuuluvust.

Käsitöö ja kaubandus.
Käsitööharud(rahuldasid kohaliku elanikkonna vajadusi) Tsunftid ( õpikojad,turu kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend.

Vana- Liivimaa kirikukorraldus.
Piiskopkondade keskus oli toomkirik , seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool .

Ordud ja kloostrid .
Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid – pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud . Naisklooster – lesk või isiklik kutsumus . Dominiiklased ja frantsisklased – suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus .

Haridus Vanal-Liivimaal.
Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid , kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid.

Eesti keelse trükisõna algus.
Esimene eesti keelne raamat – 1525 – Lüübek – jumalateenistuse käsiraamat ( katekismus ) – kogu tiraaž hävitati. Esimene osaliselt säilinud raamat – 1535 – Wanradt- Koelli katekismus. Hans Susi tõlkis osaliselt Uut Testamenti – 1547.

Reformatsioon .
Reformatsioon on usu liikumine, jumalani võib jõuda ainult pühakirja kaudu. Kiriku maine langus, moraalne allakäik. Linnad vs kirik – suur vastuolu, Lutheri õpetuse põhialused.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 111 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

111 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mrek94 Õppematerjali autor

Üleminek muinasajast keskaega. Kospekt teemadel:

1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil?
2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil.
3. Linnade teke.
4. Jüriöö ülestõus.
5. Eesti ala halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu.
6. Võõrvõimude omavahelised suhted.
7. Rahvastik Eestis 14.-16. sajand.
8. Kuidas talurahvas jagunes?
9. Pärisorjuse kujunemine
10. Mõisate tekkimine
11. Linnade õiguskorraldus.
12. Gildid ja vennaskonnad.
13. Käsitöö ja kaubandus
14. Vana-Liivimaa kirikukorraldus.
15. Ordud ja kloostrid.
16. Haridus Vanal-Liivimaal.
17. Eesti keelse trükisõna algus.
18. Reformatsioon.

talurahva õiguslik seisund jüriöö ülestõus eesti ala halduslik jaotus pärast jüriöö ülestõus pärisorjuse kujunemine mõisate tekkimine muinasaeg keskaeg reformatsioon ordud kloostrid

Sarnased õppematerjalid

odt

10.klassi ajalugu õpikus 1.-6. peatükk

See avaldus selles , et looduselt tuli taotleda soosivat suhtumist põlluharides kui ka jahil käies, loodust tuli lepitada nii karu tapmise kui puu maharaiumise järel. 4)Millised ristiusu kombed olid muinasaegsetele eestlastele arusaamatud?Miks? Ohverdamisest loobumine , pühapäeva pidamine , paastumine ja patukahetsus. Nad polnud harjunud selliste tavadega http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_ajaloo_lyhikokkuv.htm Üleminek muinasajast keskaega 1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil? Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid

Ajalugu

docx

Eesti alade üleminek muinasajast keskaega

Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvaheline kandepind 1238 Stens

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu ke

Ajalugu

doc

Eestimaa keskaeg

osaline koostaja. Johann Koell Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Balthasar Russow kroonik, kirjutas ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles), mis on eesti ajaloo tähtsamaid allikaid. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut. Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants". Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik. Mis toimus? 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus 1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine. 1404 ehitati Tallinna raekoda 1421 Maapäeva teke 1492 Ivan III lasi rajada Novgorodi 1517 Reformatsiooni algus 1523 Usupuhastus: 1523 said populaarseks jutustajad oma uuendusidedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel. 1525 Pildirüüste ja M. Hoffmann Tartus. 1235 Wandadt-Koelli katekismus

Ajalugu

docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võ

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning nende omavahelin side ol

Ajalugu

doc

Eesti keskaeg

Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a

Ajalugu

doc

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või

Ajalugu

Rohkem sarnaseid