50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
randel1234567
Õppematerjali autor
Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad.
Kristlase (olgu mistahes seisusest) oli kasvatuses olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga, kuhu jumal on ta loonud, alandlikkus. Ta oli sünnist saati seotud kirikuga, sakramentidega. Vaimulik oli talle vajalik. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Teda kasvatas konkreetne eeskuju – isa-ema, isand-meister, vaimulik. §1.1.Ristiusu kiriku ja õpetuse kujunemine 1. saj. tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks olid siiras usk ning jumala ja ligemesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p
püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital. GREGORIUSE REFORMID By Oll©®TM 2004 Gregoriuse reformide eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle
sajand, kui tekkis renessanssi ajastu. · Aasta 1517, kui toimus reformatsioon. KESKAJA PIIRID 1. Varakeskaeg · 1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Frangi riigi tekkimine. · 2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur. 2. Vahekeskaeg · 11.saj algusest 14.saj teise pooleni. Õitsenguperiood võrreldes varasema ja hilisema epohhiga. Tõuseb esile 13.saj- kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. 3. Hiliskeskaeg · Kliima halvenemine, Saja- aastase sõja puhkemine ja 1347-1369 Euroopat laastanud katk
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu
Eristati kahte süsteemi: presbüterlikku ja piiskoplikku. Presbüter tähendab kreeka keeles vanemat, algkogudustes tekkisid karismaatilised juhtkujud teistest autoriteetsemad, vanemad ja jõukamad usklikud. Karismat hinnati kõrgelt montanistide seas ning see ei ole tänaseni usumaailmast kuhugi kadunud. Teine ja tuntum ametite süsteem on piiskoplik kord. Esile tõuseb episkopos ehk koguduse ülevaataja, tema kõrval teenis diakonos, kes tegutses kiriku rahaasjade ja hoolekandega. Erinevalt rooma süsteemist valiti piiskop terveks eluks, mitte tähtajaliseks perioodiks, piiskop on koguduse teenija, aga mitte roomalik äss. Teisel sajandil tekib ka rangem eristus õigest õpetusest ehk ortodoksiast ja valeõpetustest ehk hereesiatest. Üheks suureks valeõpetuste suunaks oli gnostitsism. Gnostitsism on varakristlik müstiline usulis-filosoofiline vool, mis püüdis ühendada
germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased. 506 lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania. Ripuaarifrangid-elimineerisvastased-RAJAJA-roomakatolik-saaliõigus-Akvitaania vallutus Merovingid ja Frangi riik. Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna kuningas pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751. Majordoomused. Algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud. Hiljem suurmaapidaja aj oma piirkonna ülikkonna juht. Võim kuningate üle koondus nende kätte. 687 sai Pippin Herstalist ainsaks majordoomuseks kogu Frangi riigis, isegi kui kuningaid oli rohkem. Karolingid oli frankide dünastia, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse – keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine – Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid