Feodaalne killustatus ja katolik kirik (1)

Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad.
Seisused : Vaimulikud , Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2) talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus , 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut
Feodaal - vasall , kuningas- feodaal, senjöör, benefiits - maavaldus ,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood - täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid - kuninga maavaldused, investituur - vasallisuhte sõlmimise akt, tulevane vasall vandus isandale ustavust ja senjöör andis lääni.Rendihäärus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus- talupojad kasutasid ainult väiksest lappi, millest toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks, ta tasus feodaalile maa eest teorenti, käies mõisas tööl.
Nõukogu- suurvasallidest koosnev, kuninga ümber, mis andis talle soovitusi poliitilistes küimustes. Turniir- treening ja ettevalmistus sõjaks(meelelahutus)
Ristiusu levimine: 1 saj. Rooma riigis keiser Constantinus Suur tunnistast Milano ediktiga ristiusu aastal 313. Lähis- Ida, Euroopa. Linnad> maapiirkonnad, valitseja rahvas. misjonärid kandsid edasi ristiusku.Ristiusustamine kestisi üle 1000 aasta.
Kiriklik hierarhia : Rooma paavst /Katoliku kiriku pea, peapiiskop , kardinal/piiskop, preester
Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük.
Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja.
Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi ( mungad , nunnad)- benediktlased , tsistertlased. 4 saj.
Kerjusmungaordud - 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit , elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu.
Ristisõjad- sõjad mille eesmärgiks oli laiendada ristiuku, kontrollida Vahemere kaubandust ja soov uute maade järgi ning haarata privileege. Toimus 11-13 saj. Osalesid Läänemaailm, Bütsants ja Islamimaailm. Tulemused: Islamimaa tihedam liitumine, Läänemaailmal ei õnnestunud sõdade eesmärk saavutada (ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud). Ida- Läänekristlus on eraldi tänapäevani. Maailmade vahel süvenes vaen.
Misjonäär- usklik , kes Euroopas pööras ristiusku paganlikke hõime ja samuti asutas nende maal omakorda kloostreid, mis said ümberkaudse rahva ristimise keskusteks. Klooster - munkade ja nunnade elupaik, kus toimuvad jumalateenistused. Apostel - koguduse liige, kes uskus, et Kristus naaseb ning toob Jumalariigi maa peale veel nende eluajal. Kirikuisa - kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Piibel - katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, patude lunastusse ja igavesse ellu. Vana- Testament - Piibli esimene põhiosa. Judaismi põha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jm. Uus- Testament- Piibli teine põhiosa. 4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, Kristuse õpilaste tegude kirjeldus ning apostlite kirjad esimestele kristlikuele kogudustele. Voorus- parimus või täius. ilu, lootus ja armastus. Sakramendid- rituaalsed toimingud , mida võib lä’bi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi asńdma Jumala armu 7 sakramenti. Missa - armulauaga jumalateenistus. Sinod - piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Ketser- kristlane , kes krituseeris vaimuliku kiriku tegevust. Inkvisitsioon - kiriku kohus ketserite vastu võitlemiseks. Kirik - organisatsioon , mida juhivad piiskopid ja mille ülesandeks on palvetamine ja lunastamine
Raad- valitses linna, eesotsas bürgermeister. Tsunft - mingi kindla käitööalaga tegelejad. Põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müüdi üle. Skraa - tsunfi põhimäärus, mis määratles ka tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas. Hansa Liit- 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.