põhiseaduslikku esindust. Lisaks sellele, on kohtute haldamises tõusetunud probleemide seas kaks uut laadi probleemi. Esiteks, kohtunikele on teatatud, et nende palgatõus saabub pärast uue kohtute seaduse vastuvõtmist, mis teadagi võib teatud määral kammitseda kohtunikke seda eelnõu kritiseerimast. Teiseks, nimetatud palgatõus hakkab sõltuma kvalifikatsioonieksami tulemustest, mis seaduseelnõu kohaselt viiakse läbi justiitsministri poolt vastu võetud reeglite järgi.3 Sellegipoolest on kohtute sõltumatuse garantiid üldjoontes olemas põhiseaduse §-i 146 kohaselt, sätestades, et "kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega." Problemaatiline on aga olukord, kus ei ole ühtset ühismeelt 1 Kohtute sõltumatus Eestis. Lk 8. http://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/v2ljaanded/Kohtute %20soltumatus%20Eestis.doc (19.05.2015) 2 Ibid. Lk 4. 3 Ibid.
kohtunike enamus. Kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimene ametisse nimetamise ja vabastamise kohta, annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes ja täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. · Kohtunike täiskogu kuuluvad kõik EV kohtunikud, juhib Riigikohtu esimees. Kord aastas toimuvale korralisele koosolekule võib lisanduda erakorraline koosolek justiitsministri või Riigikohtu esimehe kokku kutsumisel. Kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust, arutab õigusemõistmise probleeme ja muid kohtutega seotud küsimusi, valib kohute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, distsiplinaarkolleegiumi, kohtuniku eksamikomisjoni, koolitusnõukogu kohtunikest liikmed, advokatuuri kutsesobivuskomisjoni, kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.
notariaadiseadust. 1999. aastal võeti vastu uus notariaaltoimingute tegemise kord, mis oli keerulisem ja konkreetsem kui eelnev. Uus kord sätestas notariaaltoimingute tegemise üldised alused nagu osaleja tuvastamine, toimingu keele ja toimingu sisu selgitamine kohustuse, dokumendi koostamise formaalsed nõuded, tehingute tõestamiseks ja muude tõestamistoimingute tegemiseks vajalikud instruktsioonid.32 30 Notariaadi seadus. §2. 31 Notariaaltoimingute tegemise korra kehtestamine, Justiitsministri määrus 3. novembrist 1993. Nr. 6. Arvutivõrgus, kättesaadav: https://www. riigiteataja. ee/ert/act. jsp?id=27919 . 32 Notariaaltoimingute tegemise kord, Justiitsministri määrus nr 46, 21. septembril 1999. a. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://trip. rk. ee/cgi-bin/thw?$%7BBASE%7D=akt&$%7BOOHTML %7D=rtd&TO=5&TA=1999&AN=1914 . 16
Hanno Pevkur on Eesti Vabariigi siseminister alates 26. märtsist 2014. Ta kuulub Eesti Reformierakonda. Aastatel 2012–2014 oli Hanno Pevkur Eesti Vabariigi justiitsminister. Aastatel 2009–2012 oli Pevkur sotsiaalminister (vastutav töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkondade eest). Aastatel 2007–2009 oli Pevkur Riigikogu XI koosseisu liige ning kuulus ka Nõmme linnaosa Halduskogusse. Aastatel 2005 – 2007 oli Pevkur Tallinna Linnavolikogu liige ja Nõmme Halduskogu esimees ning justiitsministri nõunik. Aastatel 2000–2005 oli Pevkur tegev Nõmme linnaosavalitsuses, esmalt haldussekretärina, hiljem linnaosa vanemana SISEMINISTER HANNO PEVKUR Marina Kaljurand on Eesti Vabariigi välisminister alates 16. juulist 2015. Ta on erakondliku kuuluvuseta. VÄLISMINISTER MARINA KALJURAND Marko Pomerants on Eesti Vabariigi keskkonnaminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Aastatel 2011-2015 kuulus Marko Pomerants Riigikogu XII koosseisu.
sõlmitud kliendilepingust tulenevaid vaidlusi; 3) arutab muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Kutsesobivuskomisjon eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning annab juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele. Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati, kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministri määratud Justiisministeeriumi esindaja. https://www.advokatuur.ee/est/avaleht https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016023 KOHTUSÜSTEEM Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit kommertspandiregistrit 9 laevakinnistusraamatut Kriminaalhooldusosakond kus: kriminaalhooldusametnikud ja muud kohtuteenistujad valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise ja neile pandud kohustuste täitmise üle teostavad elektroonilist järelvalvet 1.5 Kohtute infosüsteem Kohtute infosüsteem on justiitsministri asatatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärgiks on kohtute töö korraldamine, statistika kogunemine, kohtulahendiste kogumine, selle süstematsiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Andmekogu töötlejaks on Justiitsministeerium ja vabariigi kohtud. (Kiris 2009) 2 KOHTUNIKE OMAVALITSUS JA KOHTUHALDUS Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud ja mis on
õigusemõistmist. KS § 41 määrab kohtute haldamise nõukoja pädevusse teiste seas õiguse anda nõusolek kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel ning kohtumaja juhile lisatasu määramisel. Samuti annab nõukoda eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta, arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta ja arutab Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel välja käidud teisi, seaduses otseselt sätestamata küsimusi. Kohtute haldamise nõukoja eksisteerimise vajaduse tingib asjaolu, et õigusmõistmise süsteemis oluliste otsuste vastuvõtmine ei tohiks oleneda vaid ühe isiku otsustusest ja äranägemisest. Seda kontrollfunktsiooni täidabki kohtute haldamise nõukoda omapoolse seaduses sätestatud tegevusega. Kohtute haldamise nõukoda on ühest küljest õigussüsteemi välistest jõududest
vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina. Prokuröri abi õppeteenistuses või katseajal olemise aega ei arvata prokurörina töötamise aja hulka. Juhtivaks riigiprokuröriks ja riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal. Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Prokuröriks nimetamine Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul. Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning prokuröri abi nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursi ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul.
dustega ei piisa selleks, et teda eksekutiivvõimust üldse välja arvata, kuna põhiseadus ei näe ette võimalust, et initsiatiiviotsust tohiks hoolimata organisatsiooni tugevast seotusest seadustega vastu võtta väljaspool täitevvõimu. Vastupidi, vastavalt põhiseaduse § 87 lõigetele 3 ja 6 ei ole täitevvõimu seotus seaduste ja õigusega mitte erand, vaid reegel ning kohustus. Legaliteediprintsiip ei saa seetõttu olla põhjuseks, et vabastada prokuröre justiitsministri korralduste täitmisest. Seega ei tohi judikatiivvõim vajaliku demokraatliku legitimatsiooni puudumise tõttu omada kriminaalme- netluslikku initsiatiivikompetentsi, kuna seda on pädevad teostama vaid eksekutiivvõimuga seotud ameti- kandjad. Seetõttu tuleb prokuratuur vastavalt põhiseaduslikule funktsioonaal-organisatoorsele korraldusele siduda eksekutiivvõimu struktuuriga ja prokuratuuri ametikandjate, nagu ka ülejäänud initsiatiivikompe-
rahvusvahelisest aspektist vaadates see nii ei ole. Täna toimub paljudes Euroopa riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides nii teaduslik kui ka aktiivne poliitiline diskussioon prokuratuurisüsteemi ülesehituse üle ja see ei näi vaibuvat. Selle tõestuseks võiks mainida vaid kahte viimase aja silmatorkavamat prokura- tuuriga seotud institutsionaalset konflikti Euroopas. Poolas oli justiitsministri ja peaprokuröri amet ühendatud ühes inimeses. Praktika tõestas aga seda, et selline süsteem ei ole parim lahendus prokuratuuri ülesannete objektiivseks ja erapooletuks täitmiseks.*4 See tõi kaasa erinevaid konflikte, mis kulmineerusid 2007. aastal, kui Poola toonane justiitsminister ja pea- prokurör alustas kriminaalmenetlust Poola Prokuröride Assotsiatsiooni juhi vastu, sest ühing üritas seista
Liikmesriikidel on aga vabadus valida eesmärkide saavutamise vorm ja viisid. So vajalik on siseriiklik ülevõtmisakt või rakendusmeede) Triin Roosve SKA lektor Sise- või välisõigus? • SKA üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend • Tartu Vangla kodukord (kinnitatud Tartu Vangla direktori käskkirjaga) • Vangla sisekorraeeskiri (kinnitatud justiitsministri määrusega) • Maksukorralduse seadus • Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri • Justiitsministeeriumi asjaajamiskord • Tartu linna põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/422022013004?leiaKehtiv ) • Kihnu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Materiaalne ja formaalne õigus MATERIAALNE FORMAALNE •sisuline •menetlusõigus •õigussuhtes osalevate •pädeva riigiorgani õigused
Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu struktuuris on kokku neli kohtumaja. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Kohtunike täiskogu - kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. 1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust; 2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi; 3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; 5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
ametipidajaga, kes nimetatakse ametisse eluaegsena. Oma ametitegevuse eest vastutab notar isiklikult, kahju tekitamisest tulenevate nõuete tagamiseks on ette nähtud kohustuslik ametikindlustus. Ladina notariaadis kehtiv printsiip näeb ette kindlaks- määratud notarite arvu elanikkonna suhtes. Konkreetse arvu määrab õiguskäibe vajadus ning vastavalt sellele on Eestis taasiseseisvusaastate jooksul notarite arvu justiitsministri poolt jätkuvalt suurendatud. Sellest perioodist said alguse ka Eesti notarite kontaktid välisriikide notaritega. Eraldi tuleks välja tuua suhteid Saksa notaritega ning rõhutada nende panust notariaalreformi läbiviimiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisel. 2 17. juunil 1993. aastal vastuvõetud notariaadiseadusega taastati vaba ja sõltumatu notarite
Nimetage reaalkoormatiste liigid? Reaalkoormatis võib olla: - avalik-õiguslik, kui ta on seatud kohaliku omavalitsuse, riigi või mõne muu avalik- õigusliku isiku kasuks - eraõiguslik, kui ta on seatud eraõigusliku isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Mis on maaregister? Maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsministri määrusega võib kinnistuspiirkonna jaotada omakorda kinnistusjaoskondadeks, kus peetakse eraldi kinnistusraamatuid. Kui kinnistu asub mitmes kinnistuspiirkonnas, peetakse selle kohta kinnistusraamatut ainult ühes kinnistusosakonnas, mille suhtes teeb valiku omanik 3 kinnistusregistriosa avamisel. Kellele kuuluvad piiril kasvavad puud ja põõsad? Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. Mis on katastripiirkond?
&" JURIDICA III/2006 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Gea Suumann soovituse nr R (94) 12 kuuenda põhimõtte punktiga 3 on kooskõlas distsiplinaarkaristuste määramine vaid kohtuorgani poolt.*12 Iseenesest võib ka väita, et justiitsministri algatusõigus ei ole nii määrav ja et praegune süsteem on liialt kohtukeskne tekib ringkaitse oht. Selle välistab siiski õiguskantsleri järelevalveõigus. Menetluse algatajast tuleb pikemalt juttu allpool punktis 2.2. Justiitsministri teenistuslik järelevalve kohtunike ametikohustuste täitmise üle küll kaotati, ent see säilis madalama astme kohtute esimeeste ning kohtuametnike suhtes (KS § 45 lg-d 2 ja 3). Ka mada-
toimepandud kuriteod ja nende eest kohaldatud karistused) ja materiaalseteks (arvestades süüdimõistetu isikut, sealhulgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi samalaadseid kuritegusid.). Otsus on üldjuhul edasikaevatav. 5 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 JUSTIITSMINISTRI SEISUKOHT6 Justiitsminister leiab, et süüdimõistva kohtuotsuse alusel on KarS § 87 2 järgi määratav karistusjärgne kinnipidamine kooskõlas PS §-ga 20 ja konventsiooni artikli 5 lõike 1 punktiga a. Ministri sõnul ei ole samuti põhjendatud väide, et karistusjärgne kinnipidamine oleks tähtajatu/määramata (nagu leidis Riigikogu põhiseaduskomisjon) KarS § 87 2 lg 2 p 1 nimetatud kuriteos on ettenähtud karistuse ülemmäär vähemalt kümneaastane või eluaegne vangistus
..................................................................................................... 56 LISAD......................................................................................................................................61 LISA 1 Õiguskantsleri 1.06.2012 kiri nr 6-8/120785/1202671 ,,Justiitsminister_teabe küsimine".............................................................................................................................. 61 LISA 2 Justiitsministri 30. novembri 2000.a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" muutmise määruse seletuskiri...............................................................................................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment
Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta. Nõukoda: 1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta 2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta 3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta 4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel. 20. Õiguskantsler (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Õiguskantsleri ülesanded. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta
Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta. Nõukoda: 1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta 2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta 3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta 4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel. 20. Õiguskantsler (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Õiguskantsleri ülesanded. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta
ebaseaduslik vabadusevõtmine. Enne kohtusse pördumist tuleb ära kasutada kõik siseriiklikud võimalused. Samuti võib pöörduda teise riigi vastu. Võib pöörduda Inimõiguste kohtusse ka riigikohtu kohtulahendiga, mida edasi kaevatakse, aga see kaebus peab olema eesti vabariigi õigussüsteemi vea peale, mis eksisteerib ja mida tegelikult olla ei tohiks. 16.Justiitsministeeriumi roll Eesti õigusloomes?-(justiitsministri kodulehelt põhimääruses 3-4 iseloomulikku funktsiooni) *Justiitsminister on Urmas Reinsalu. *Justiitsministeeriumi haldusalas on Patendiamet. Patendiamet tegeleb leiutiste, kasulike mudelite, kaubamärkide ehk intellektuaalse omandiga ja selle registreerimisega. *Justiitsministeeriumi haldusalas on ka Andmekaitse inspektsioon, mis tegeleb andmete kaitsmisega.
kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud edasilükkamatuid menetlustoiminguid; korraldada vanglas jälitustegevust; koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid; majandada vanglale vallata antud riigivara; täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid.8 2.3. Viru vangla töökorraldus Viru vangla põhiline tööd reguleeriv dokument on ,,Viru vangla kodukord", mille eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vanglas. Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid. Kodukorda on kohustatud täitma kinnipeetavad, vahistatud, vangla teenistujad ja vanglas käivad isikud.9 Lisaks Viru vangla kodukorrale reguleerib Vangla teenistuajate tööd ka üksuse
Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise ja vabastamise kohta jne. Täiskogu kõik Eesti kohtunikud kuuluvad täiskogusse. Kohtunike täiskogu juhib Riigikohtu esimees. Täiskogu korraline koosolek toimub 1 kord aastas, erakorralise koosoleku kutsub kokku justiitsminister või Riigikohtu esimees. Kohtunike täiskogu kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust, arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtutega seotud küsimusi. Kohtute haldamise nõukoda moodustatakse kohtunike, Riigikogu, advokatuuri, prokuratuuri esindajatest ning õiguskantsleri või tema esindajast. Nõukoda juhib Riigikohtu esimees. Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Kohtute haldamise nõukoda annab nõusoleku: kohtu tööpiirkonna, struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha,
äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus äriregistrile, missugusel viisil on üldkoosolek/osanikud otsustanud kahjumi katta. Registripidajale esitatavad dokumendid Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid, samuti andmed kasumi jaotamise või kahjumi katmise kohta ning volitus eespool nimetatud dokumentide ja andmete esitamiseks esitatakse äriregistrile justiitsministri määrusega kehtestatud korra kohaselt elektrooniliselt. Vastavat sätet kohaldatakse majandusaasta aruannetele, mis koostatakse 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta. 9 Kasumi jaotamise otsus Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek/osanike koosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Emaettevõtja, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, võtab kasumi jaotamise otsuse vastu konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel.
[…] (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega. § 1051. Vanglateenistus (2) Vanglateenistusse kuuluvad: 1) Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad; 2) vanglad. § 106. Vangla direktor Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid. Vangla sisekorraeeskiri (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72) § 17. Inspektori-kontaktisiku otsustuspädevus (1) Inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 63 lõike 4, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 651 lõike 4 ning § 93 lõigete 3 ja 7 alusel. 5 C
§ 199 – võõras, vallasasi, ära võetud – asjaolud. Tuleb vaadata, kas raha, vallasasi on ära võetud. Tõepoolest oleme paigutanud selle teo seaduses ette nähtud tunnuste alla. Asjaolud ja tunnused on vastavuses – seda paigutamist nimetatakse subsumeerimiseks. Praktikas kasutatakse üldiselt kvalifitseerimist (tegelikult kvalifikatsioon on raskendav asjaolu, mistõttu ei tasuks seda mõistet subsumeerimise asemel kasutada). Subsumeerimisjuhend (kvalifitseerimisjuhend) – justiitsministri määrus RT lisa 2002/95 1480. Juhendi mõte – lahendab küsimuse, millistele üldosa paragrahvidele tuleb viidata, kui vastutusele võetakse. Reeglina vastutab isik, kui tegu on tahtlik (§ 116). Kui võtame isiku vastutusele varguse eest, siis peab kindlaks tegema, kas on tahtlik. Reeglina üldosa paragrahvidele ei viidata. Kui tuleb, siis on need juhendis kirjas (katse, tegevusetus, osavõtt). 3.4. Süütegude kogum – kaasuse lahendamisel alati kirjutada, kas on tegemist kogumiga.
Halduri kohustused (haldur - 55 lg 3; ajutine haldur - 22 lg 3) valitseb vara (muuhulgas müüb) juhib juriidilist isikut selgitab nõuded esitab kohtule jaotusettepaneku ja lõpparuande Haldur peab halduri toimikut (vt 60). Haldur peab järgima võlausaldajate huve; järgima hea kutse tava (loe ise läbi!). Halduri peab ka läbima täiendõppe (need kes ei ole haldurid staatuse kaudu; justiitsministri määrus). Halduri tasu Vt. 65, 65 Peamiseks tasustamise aluseks on sissetoodud raha (mitte rohkem kui 1% sisse toodud rahast). Ajutise halduri tasustamine on tunnitasu põhine ( 23) Halduri kulutused - 66. Kui kulutused on liiga suured, saab tasu vähendada. Juhul kui kulutused on tehtud pankrotitoimkonna liikmete nõusolekul, võib pankrotihaldur esitada re-
piiratakse on demokraatia tugevdamise jaoks, on kasutatav meede ebaefektiivne, sellega kaasnev riive intensiivne. Sellest tulenevalt asus õiguskantsler seisukohale, et poliitilise välireklaami keelustamine ei ole mõõdukas meede ning sellest tulenevalt ei ole põhiseaduse riive õigustatud ning piirangud on põhiseadusega vastuolus. 1.3. Riigikohtu seisukoht Olles analüüsinud õiguskantsleri taotlust ning asjast huvitatud isikute, Riigikogu põhiseaduskomisjoni, justiitsministri ja Vabariigi Valimikomisjoni, seisukohti, asus Riigikohus seisukohale, et õiguskantsleri taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna selles nimetatud sätted ei ole põhiseadusega vastuolus. 9 Otsuse juures tuleb panna tähele, et otsus ei kaugeltki mitte üksmeelselt, mis on nähtav sellest, et riigikohtunikud Jüri Põld, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu ning Julia Laffranque esitasid otsusega seoses ka oma eriarvamuse.
2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses; 3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus; 4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös; 5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded. Prokuratuuriseadus §16. Prokuröri ametisse nimetamine (1) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. (2) Juhtiva riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. (3) Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul. (4) Riigiprokuröri nimetab ametisse justiitsminister prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. (5) Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning prokuröri abi nimetab ametisse riigi peaprokurör
Täitmisavaldusele lisatakse täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Seega tuleb täitmisavalduse esitamisel ühtlasi ka otsustada, millistel tingimustel täitemenetluse läbiviimist taotletakse (st – millisele varale sissenõude pööramist soovitakse). Täitmisavalduse vormistamisel on aluseks Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ lisa 5. 1.1.1 TÄITMISAVALDUS TÄITEMENETLUSE LÄBIVIIJA Kohtutäitur _____________________________________________________________ SISSENÕUDJA _______________________________________________________________________ Nimi Isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood ________________________________________________________________________
1. Õiguskantsleri pädevus normikontrolli teostamisel. Normikontroll on põhiseadusest alamalseisvate õigusnormide põhiseaduspärasuse kontroll. Õiguskantsleril on abstraktne eelkontrolli algatamise õigus. Erinevalt Vabariigi Presidendist võib õiguskantsler algatada seaduse abstraktse normikontrolli pärast seaduse väljakuulutamist Õiguskantsleri pädevuses teostada järelevalvet täidesaatva riigivõimu õigustloovate aktide üle ning algatada normikontroll justiitsministri määruse üle 2. Õiguskantsleri pädevus põhiõiguste tagamisel Õiguskantsler teostab kontrolli riigi- ja teiste avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute kontrolli isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamise ning hea haldustava järgimise üle. 3. Õiguskantsleri lepitusmenetluse olemus ja tulemused Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või
Kas allub põhiseaduslikkuse järelevalvele? Õiguskantsleri põhjendus: Eesti õiguspraktikas sisaldab riigieelarve seadus üldnorme, järelikult on see seadus, millel on dualistlik iseloom. Seadus «1999.aasta riigieelarve» sisaldab nii üldnorme kui ka individuaalseid ettekirjutusi. Õiguskantsleri seaduse kohaselt kuulub õiguskantsleri pädevusse igasuguste seaduste Põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimine. Justiitsministri arvamuse kohaselt tuleb õiguskantsleri taotlus jätta rahuldamata, sest õiguskantsler ei ole pädev teostama järelevalvet seaduse «Riigi 1999.aasta lisaeelarve» üle. Õiguskantsleri poolt põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustatud lisaeelarve kirjeid ja nimetatud seaduse § 4 tuleb mõista kui seadust üksnes formaalses mõttes. Õiguskantsleril ei ole pädevust
äärmiselt oluliseks, et advokatuuril kui omavalitsuslikel põhimõtetel baseeruval organisatsioonil, aga ka teistel sarnastel organisatsioonidel oleks jätkuvalt endal kutsesobivus- või kvalifikatsioonikomisjon liikme- kandidaatide eksamineerimiseks.*38 Seda enam, et advokatuuri kutsesobivuskomisjoni koosseisu kuulu- vad advokatuuri juhatuse nimetatud kuue vandeadvokaadi kõrval seaduse järgi kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku, justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja, prokuröride üldkogu valitud riigiprokurör ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane, mis advokatuuri hinnangul tagab otsuste sõltumatuse ning välistab kitsaste tsunftihuvide realiseerimise. Advokatuur on õiguskutsete vahel vaba liikumise põhimõtet toetanud ka advokatuuriseaduses viimasel ajal tehtud muu- datustega. Nimelt 24
Lääne-Viru Maavalitsuse looduskaitse talituse juhataja 19901994 Rakvere Looduskaitse Valitsuse juhataja asetäitja 19891990 Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit 12. Hanno Pevkur - Sotsiaalminister Sotsiaalministeerium Teenistuskäik Alates 23. veebruarist 2009 sotsiaalminister 2007 aprill 2009 veebruar XI Riigikogu liige 2005 oktoober 2007 aprill Nõmme Halduskogu esimees, Tallinna Linnavolikogu liige (õiguskomisjoni aseesimees) 20052007 justiitsministri nõunik 2005 Tallinna abilinnapea (hariduse-, kultuuri- ja spordi valdkond) 20032005 Nõmme linnaosavanem 20002003 Nõmme linnaosa haldussekretär 2000 Nõmme linnaosa õigusnõunik 1999 2000 Õigusbüroo Aleksis jurist 1998 1999 Järva-Jaani Vallavalitsuse õigusnõunik, Koeru ja Kareda Vallavalitsuse jurist-konsultant Võõrkeeled: vene, inglise, saksa, soome Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 13. Urmas Paet - Välisminister Välisministeerium Teenistuskäik 04
Peaprokurör (Lavly Perling): Juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid. Esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse kohta aruande. Esitab igal aastal Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuur Ringkonnaprokuratuuri prokurörid: tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse esindavad riiklikku süüdistust kohtus täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Ringkonnaprokuratuuri prokurörid on: juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid,
Tööjaotus tööjaotusplaani järgi jaotatakse kõik asjad määratud alustel lähtudes juhuslikkuse põhimõttest, tagada ühtlane töökoormus, näha ette koosseisude moodustamise, asendamiste kord. 1 aastaks, erandjuhul muudetakse. KHN võib anda TJP koostamise põhimõtted. Kohtunike täiskogu kõik kohtunikud. Valib omavalitusorganite, sh KHN kohtunikest liikmed. Kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. Kuulab Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust. http://www.riigikohus.ee/?id=63 Riigikohus haldab end ise. Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja (KHN) ja Justiitsministeeriumi koostöös. I ja II astme kohtute eelarve kinnitab JM arvestades KHN seisukohta. Kohtudirektor JM nimetab ametisse, JM võib tema vastutusvaldkonnas anda kk. Korraldab kohtuasutuse asjaajamist, rmtpidamist, vara kasutamist, eelarve
tõlgendades lõpliku tõena kasvõi retsidivistist kurjategija tunnistusi ja jättes kõrvale teistsugused tunnistused, kui niimoodi sobib kavandatud kohtustsenaariumiks (või juurdluse lõpetamiseks). See tähendab, et riik oma õiguskaitseorganite kehastuses võib ettekavatsetult rikkuda printsiipi, mis nõuab kõigi kodanike võrdset kohtlemist. Alla Raudsepp räägib, mida tähendab õiguskaitseorganite ringkaitse: kui vaja, siis korraldatakse jõuga, kasvõi justiitsministri (Urmas Reinsalu) surve abil, süsteemi korruptiivsust, erapoolikust ja mõjutatavust paljastava advokaadi n-ö näidispoomine. Alla Raudsepp visati advokatuurist välja, et kellelgi ei tuleks enam pähe mõtet süsteemi ebakohtade vastu välja astuda. Õnneks vilksatab intervjuus ka juristide nimesid, kes ei olnud nõus niisugustest näidispoomistest osa võtma. See võiks anda lootust. Advokatuuri osa
Muus osas kohaldatakse protokolli väljavõtte sisule, allkirjastamisele ja väljavõttele lisatavatele dokumentidele vastava organi koosoleku protokolli kohta sätestatut. (3) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid, samuti käesolevas seadustikus sätestatud andmed kasumi jaotamise või kahjumi katmise kohta ning volitus eespool nimetatud dokumentide ja andmete esitamiseks esitatakse äriregistrile käesoleva seadustiku § 67 4. lõike punkti 1 alusel justiitsministri määrusega kehtestatud korra kohaselt elektrooniliselt. § 33. Äriregistri kanne (1) Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema. (11) Kui jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendiga on registripidajale avalduse esitamiseks õigustatud või
hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates avalduse saabumisest · Uue FIE, TÜ, UÜ või OÜ registrisse kandmiseks · FIE, TÜ, UÜ või OÜ, AS, TulÜ registriandmete muutmiseks · Kanne 1 tööpäeva jooksul, praktikas 2 tunni jooksul. Kui avalduses on puudusi, mille kõrvaldamiseks antakse täiendav tähtaeg, muutub kiirmenetlus tavamenetluseks (ÄS § 53 lg 2); · Riigilõiv 2900 krooni. · Vt ka: Ekanded.eer.ee · Justiitsministri 28.12.2005 määrus nr 59 "Kohtule dokumentide esitamise kord". · E-kannete portaali kaudu tüüppõhikirja koostamine. Asendab asutamislepingut (ÄS § 1391 lg 1-3); · E-kannete portaalis kandeavalduse ja kandeväliste andmete täitmine, muud dokumendid salvestatakse manustena; · Põhikirja, kandeavalduse ja kõigi lisatavate dokumentide digitaalne allkirjastamine (ÄS §
Selline määratlus annab aega toetuse arvestamiseks. Punkt kaks samas paragrahvis paneb arvestuse pidamise ja jagamise kohustuse valla sotsiaaltöötajatele. Viimane punkt on eemaldatud, kuna on sätestatud üldklausel § 1 lg 3. 7) § 3 lg 4 käsitles vanas määruses kinnipidamiskohast vabanenu toetust. Uues määruses käsitleb seda § 7 lg 4. Täpsemalt on määratud toetuse saamiseks vajalikud alusdokumendid. Uus dokumendinõue tuleneb justiitsministri 32 määrusest „Kinnipeetava vanglast vabastamise korrast“ § 11-st. Viimane punkt on eemaldatud, kuna on sätestatud üldklausel § 1 lg 3. 8) § 3 lg 5-s muudetakse vana määruse sõnastust punktis 2 järgmiselt: „Tšernobõli katastroofis osalenu toetuse saamiseks esitab isik tõendi katastroofis osalemise kohta ja avalduse (lisa nr.1)
järgneva 15 päeva jooksul. Äriregistri kannete avalikustamine toimub läbi nende avalikuks muutmise internetis. Äriregister on Eestis käesoleval ajal kohturegister analoogiliselt kinnistusregistriga. Äriregistrite pidamine anti algselt kinnistusametitele, et hõlbustada registri töölerakendamist ja tagada registri . Praegu peavad äriregistrit maa- või linnakohtu registriosakond, mille tegevus on täpsemalt reguleeritud kohtute seaduses. Registriosakonna töökorraldus on reguleeritud justiitsministri 28.08.2002 määrusega kinnitatud Kohtu registriosakonna kodukorras (RTL 2002, 103, 1558). Teistes riikides on registripidaja osas kolm põhimõtteliselt lahendust. Enamuses Mandri- Euroopa riikides on samaselt Eestiga kohturegistrid (nt Saksamaal, Prantsusmaal ja enamikes Ida-Euroopa riikides). Mõnedes riikides peab registrit haldusasutus (nt Suurbritannia, Soome, Rootsi, ka Eesti enne 1927 aastat). Samuti on mõnedes
Riigilõiv - rahasumma, mis makstakse riigituludesse avalik-õiguslikes asutustes sooritatavate toimingute või sealt väljastatavate dokumentide eest. Apellatsioon - esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus, kus tehakse uus otsus. Kassatsioon - jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtu poolt. See on kohtuotsuse vormilise külje kontrollimine. Prokuratuur - täitevvõimu asutus, mis kuulub iseseisva ametina justiitsministri alluvusse, kes määrab prokurörid viieks aastaks. Advokaadid - tegelevad poolte esindamisega tsiviilprotsessis, kohtualuse kaitsmisega kriminaalprotsessis ning üldise õigusabi andmisega väljaspool kohtuasju. Advokatuur - advokaatide kutseomavalitsus. Notar - ametiisik, kes sooritab notariaal tehinguid, tõestab lepinguid, volikirju ja testamente, annab pärimisõigustunnistusi, tõestab dokumentide ärakirjade õigust, allkirjade ehtsust ja muud sarnast.
2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses; 3) riikliku süüdistuse esindamine kohtus; 4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine, osalemine Eurojusti töös; 5) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded. Prokuratuuriseadus §16. Prokuröri ametisse nimetamine (1) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. (2) Juhtiva riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. (3) Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul. (4) Riigiprokuröri nimetab ametisse justiitsminister prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul.
- vastavalt vajadusele N kohe peale istungit või kell 14:00 - põhimõttelised küsimused ja erimeelsused - vajadus pikemaks ja põhjalikumaks aruteluks - põhimõttelised otsused -> ei tule haldusaktid, ei ole midagi, mille üle kohtus otsustada Veel korraldusest: Päevakorra kinnitab PM; sõnaõigusega osaleb riigisekretär ning võivad osaleda ka õiguskantsler ja riigikontrolör; otsused PM või asjaomase ministri ettepanekul; PM või asjaomase ministri justiitsministri või rahandusministri põhjendatud toatlusel lükatakse küsimuse otsustamine edasi; kui ükski VV liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt PS § 96 : VV istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti Istungid protokollitakse ja salvetatakse VV õigusaktid antakse elektrooniliselt VV istungi kulg: - vajadusel päevakorra täiendamine - päevakorrapunktide läbivaatamine - A punktide otsuste vastuvõtmine
vabastatuks, kuna pärast vabastamist ei saa ta lõplikult vabaks, vaid allub alati sarnaselt nö tavakaristusest tingimisi vabastamisega käitumiskontrolli nõuetele. Sellest tulenevalt on kõik karistusjärgsest kinnipidamisest vabastatud isikud vabastamise hetkest tingimisi vabastatu staatuses. 20 Vangistusseadus 14.06.2000.-RT I 2000, 58, 376; RT I 2009, 39, 262. 21 Eelnõu seletuskiri, lk 19. 22 Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri". RTL 2000, 134, 2139; 2009, 59, 869. 10 asukohajärgne täitmiskohtunik ja mille teostamisel lähtutakse KarS-i §-s 87² toodud kriteeriumitest, milleks on süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja tingimused ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Esimene kontroll toimub kohe peale karistuse lõppu, vahetult enne meetme rakendamist
[…] (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega. VangS § 1051 . Vanglateenistus (2) Vanglateenistusse kuuluvad: 1) Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad; 2) vanglad. VangS § 106. Vangla direktor Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid. Vangla sisekorraeeskiri (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72) § 17 . Inspektori-kontaktisiku otsustuspädevus (1) Inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 63 lõike 4, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 65 1 lõike 4 ning § 93 lõigete 3 ja 7 alusel. LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) PPA on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1)
- tutvumisaja tagamine aktsionäridele vähemalt 2 nädalat enne üldkoosolekut - üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande - juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande Äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada ka üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omanike nimekiri. Majandusaasta aruande võib esitada elektrooniliselt või paberkandjal (07.02.2002 justiitsministri määrus). 28 KASUTATUD ALLIKAD 1. Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn, Deebet 2004 2. Alver, J., Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, Deebet 2002 3. Järve, V. Finantsarvestus I, II Tartu Ülikooli Kirjastus 1999 4. Järve, V. Käibevara ja selle arvestus. Tallinn, Folio 1998 5. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn 2002 6. Kallas, K. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline kooskõlastamine
on maksnud riigimakse vähemalt kolme tööpäeva ulatuses aastas. Eraomand kuulutati puutumatuks. 19 Danton [da(n)´to(n)] Georges Jacques (1759 1794) advokaat; 1790.a. asutas Kordeljääride Klubi; samal aastal valiti Pariisi linnavalitsusse (Pariisi Kommuun); nov. 1791 linnavalitsuse prokurör; 9. aug. 1792 viis läbi linnavalitsuse erakorralise koosoleku; varahommikul andis käsu alustada Tuilereis' palee vallutamist; selle eest pälvis justiitsministri portfelli zirondiinide valitsuses; 2. sept. tapatalgutele vaatas läbi sõrmede, kuigi saanuks neid justiitsministrina peatada; Konvendis istus koos montanjaaridega (justiitsministrina oodati tema liitumist zirondiinidega); peale kindral Dumouriez reetmist oli ainus minister, kes säilitas oma portfelli ka jakobiinlikus valitsuses; alguses pooldas Terrorit kui ajutist abinõu, kuid ajapikku
digitaalallkirja seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse teatud sätete rakendamise kord; „Arhiivieeskiri”, milles esitatakse juhiseid arhiiviseaduses ette nähtud dokumendi- ja arhiivihalduse ülesannete täitmiseks. 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad Ministri määrus või käskkiri võib reguleerida: teatud valitsemisala asutuste dokumentide haldamist NÄITEKS justiitsministri 25.01.2002. a määrus nr 5 „Notariaadimäärustik”; valitsemisala kõigi asutuste dokumentide haldamist NÄITEKS siseministri 17.01.2007. a käskkiri nr 7 „Siseministeeriumi valitse- misala dokumentide näidisloetelu”; sotsiaalministri 18.09.2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilita- mise tingimused ja kord”. 4.3.5 Standardid
Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise ja vabastamise kohta jne. Täiskogu kõik Eesti kohtunikud kuuluvad täiskogusse.Kohtunike täiskogu kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust, arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtutega seotud küsimusi. Kohtute haldamise nõukoda moodustatakse kohtunike, Riigikogu, advokatuuri, prokuratuuri esindajatest ning õiguskantsleri või tema esindajast. Nõukoda juhib Riigikohtu esimees. 6. Kohtute juures asuvad üksused. Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: · kinnistusraamatut; · abieluvararegistrit;
on maksnud riigimakse vähemalt kolme tööpäeva ulatuses aastas. Eraomand kuulutati puutumatuks. 19 Danton [da(n)´to(n)] Georges Jacques (1759 – 1794) – advokaat; 1790.a. asutas Kordeljääride Klubi; samal aastal valiti Pariisi linnavalitsusse (Pariisi Kommuun); nov. 1791 linnavalitsuse prokurör; 9. aug. 1792 viis läbi linnavalitsuse erakorralise koosoleku; varahommikul andis käsu alustada Tuilereis’ palee vallutamist; selle eest pälvis justiitsministri portfelli žirondiinide valitsuses; 2. sept. tapatalgutele vaatas läbi sõrmede, kuigi saanuks neid justiitsministrina peatada; Konvendis istus koos montanjaaridega (justiitsministrina oodati tema liitumist žirondiinidega); peale kindral Dumouriez reetmist oli ainus minister, kes säilitas oma portfelli ka jakobiinlikus valitsuses; alguses pooldas Terrorit kui ajutist abinõu, kuid ajapikku
annaabi.ee 
