SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Remi Valtna Kuldre Kool 7.klass SKANDINAAVIA VARASEL KESKAJAL • Skandinaavia maad olid: Norra, Taani ja Rootsi. Nad moodustasid ühtse kultuuri piirkonna • Räägiti vanapõhja keelt. • Kummardati jumalaid umbes 1000. aastani. Need jumalad olid: Odini, Thori, Feryri ja plajud teised. • Neid teati kui põhjast pärit julmi sõdalasi. SKANDINAAVIA MAADE KAART Norra Rootsi Taani SKANDINAAVIA ÜHISKOND • Kõik inimesed polnud võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondadel. Neile kuulusid tihti suured maavaldused ja rikkused. • Siiski oli viikingikuningate võim ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks mõne viikingiretke juhti. • Ülikud elasid oma perede, sõdalaste, sulaste, teenijate ja
Eelarvamused - vabasuhtluse takistajad Koolis ja edasises elus on paljud saanud ebaausa kohtlemise osaliseks. Küll eelistatakse pikk, küll peenikesi ja tihitpeale isegi naistele mehi. Kas ühiskond peaks toimima eelarvamuste ja eelistuste alusel või on kõik kõigi ees võrdsed? Eelarvamused on tekkinud tänu vähesele informatsioonile, ning need kujundavad negatiivset eelhoiakut. Tänapäeval saavad kõik ühiskonna osapooled sallimatuid pilke. Eriti julmi ja karmi hinnanguid annavad teismelised, kes arvustavad inimesi nende riiete ja välimuse põhjal. Minu arust on väga kurb, kui mõnda tegelikult toredat tüdrukut/poissi arvustatakse ainult tema riiete või välimuse pärast. Paljudel tekib eelarvamus, et ta on kole ja sellepärast ei soovita temaga ka nii palju suhelda, sama on riiete kohapealt, nimelt mida vähem inimene ,,moega" kaasas käib, seda vaesamast perest ta väidetavalt pärit on. Leian, et
Aga siis tuli talle meelde risti, mille ta leidis. Ta pesi selle puhtaks ja uuris seda. Ta märkas selle peal erinevaid kirjeid, need tähed meenutasid talle kooli ajal õpitud inglise keelt, kuid lugeda ta seda ei osanud. Seega pidi Muhamed võtma ette pika reisi prohvet Rolfi juurde. Prohvet Rolf oli tuntud oma õige tugeva stiilitaju pärast. Tema oli see, kes iga aastased prohveti stiilivõistlused kinni pani. Kuid teekond Prohvet Rolfi juurde saab olema raske ning täis äärmiselt julmi katsumusi. Muhamed asuski teele. Esimeseks katsumuseks oli tal vaja ületada meeliülendav Monstercock Mountain, mis ulatus pilvedeni. Teiseks, veel raskemaks katsumuseks on pääseda läbi Homolicious Külast, mis pakub
4. METSIKUD JA KODUSTATUD KAAMELID 7 5. KASUTUSALAD 7 6. KAAMELID TALLINNA LOOMAAIAS 8 7. KLOONIMINE 8 8. KOKKUVÕTE 9 9. KASUTATUD KIRJANDUS 10 SISSEJUHATUS Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Ta kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamel elab 30-40 aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus ,,Valgus"). Ta on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad
Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitleja riietus: • Näo ees kanti puust või lõuendist maske, mis meenutasid karikatuure. • Selleks, et näitleja teatris ka kõige tagumistesse ridadesse paistaks pani ta jalga kuni poole meetri kõrgused, seest õõnsad jalatsid(koturne) • Keha moonutamiseks topiti riietuse alla padjad. Vana kreeka laval ei kujutatud kunagi julmi tseene, tapmist, või enesetapmist. Kõik see pidi toimuma lavateha ning publikule näidati ainult „surnukeha” Teatrisse võeti kaasa Dionysose pühale vahest ka koduorjad. Vaesematele ateenlastele andis polis(valitsus) raha sissepääsu jaoks. Oli juhtumeid, kus publik ei jäänud näidendiga rahule ning näitlejad loobiti kividega lavalt minema. Kreeka suurimad näitekirjanikud on:
Mitmed sõjad on ajaloo vältel purustanud erinevaid ühiskonnastruktuure eesmärgiga neid muuta jättes inimeste mälestustesse, südametesse ja maailma ajalookirjutusse maha suure märgi. Säärane sõjakas käitumismall on meil vististi loomuses ning võimuvõitlust näeb ka loomariigis, kuid mida rohkem areneb tehnika ja laieneb teadmistepagas, seda ebaausamaks lähevad võtted lahingus. Inimkond on omandanud julmi viise, kuidas maailma ja elu lõpetada ning on tõestanud sihikindlust saavutada eesmärgid olenemata tagajärgedest, millel on võivad olla laastavad tagajärjed inimeste olemusele- inimlikkusele. Romaanis ,,Läänerindel muutuseta'' käsitleb Remarque eelkõige just inimlikkuse küsimust esitades lugejale võikaid pilte lahinguväljadelt ning jõudes mõtetega alatihti sõja destruktiivse mõjuni inimlikkusele. Ta ei ole kindlasti leebe kirjanik, kes ilustaks võikaid sündmusi, vaid
väga-väga keerukaks ja ma ei näe sellel mingit mõtet, kuid see oli ole minu otsutada ning teha. Kokkuvõte Eesti õigussüsteemi on küllaltki hea tasemel. Muidugi leidub nendest nii häid kuid ka halbu pooli. Peamisteks vigadeks on liiga leebed karistused kuna ma arvan, et meie ühiskonnas pannakse toime väga palju ja raskeid kuritegusid, siis võibolla karmimate karistustega suudaksime seda kuidagi ohjeldada. Ehk on hirm karmi karistuse ees see, mis hoiab inimesi julmi tegusid tegemast tagasi. Peamisteks headeks asjadeks on, et Eesti õigussüsteem on korrektne, inimestele arusaadavaks tehtud, 3-astmeline kohtusüsteem ja üks põhiseadus. Üldjoontes on mulle Eesti õigussüsteem siiski hea mulje jätnud. .
Teosest võib veel välja lugeda, et vabadusel on suur tähtsus ning sõprus on vajalik. Carmenil puudub iseloomust naise õrnus, mis on tihti romantilise tegelase omaduseks. Carmen on ennasttäis ning saadab korda seda, mida soovib. Armastab ka seinast seina, kord üht kord teist, kuid pikalt sama inimesega ei suuda koos olla. Välimus on tal lummav ning seega on tal lihtne panna mehi endasse armuma. Ajast aega on suhetes ja armastuses olnud palju armukadedust, tülisid ja tehtud julmi veretöid. Victor Huga teoses ,,Jumalaema kirik Pariisis" kaunitar Esmeralda on tänavatantsijatar, kellesse on armunud neli meest. Üheks neist on Quasimodo, kelle pihta visatakse halbu pilke, tema küüru ja koleda väljanägemise tõttu, siiski ta hoolib rohkem Esmeraldast, kui iseenda elust. Quasimodo on sisimas vapper ja õilas mees, kuid naiste ja armastusega on tal raskusi. Teised armunud on, aga omakasupüüdlikud. Raamatu lõpus on näha südamlikku armastust, kui Quasimodo Esmeralda
et alaealine) on juba piisavalt vana, et teda täielikult vastutusele võtta. Ma arvan, et eluaegset vanglakaristust võiks rakendada ka alaealiste puhul. (Seda juhul kui on tegemist tahtliku tapmisega, mis ei tulene näiteks enesekaitsest.) Võib-olla olen ma liiga karm, aga kuna meie ühiskonnas pannakse toime väga palju ja raskeid kuritegusid, siis võib-olla karmimate karistustega suudaksime seda kuidagi ohjeldada. Ehk on hirm karmi karistuse ees see, mis hoiab inimesi julmi tegusid tegemast tagasi. Eesti riik on väike ja veel noor, arenguruumi seaduste muutmise osas veel on.
nagu muuseas ja võrdlemisi alatult ninapidi, temaga arvestamata ja teda omaks võtmata. Nii see unenägudes ongi: karjud, aga keegi ei kuule, tahad ära joosta, ent jalad ei kuule sõna. Kuigi Alice teeb läbi kõik unenägudele iseloomulikud vaevad, ei lase ta end ära hirmutada. Ta meenutab ikka ja jälle tegelikkuse loogikat, otsib väljapääsuteid, et vabastada end fantastiliste loomade küünte vahelt ja tõrjuda nende mõnikord julmi rünnakuid. Alice puhkes nutma ainult alguses, kui talle sai selgeks: ma olen vangis. Siis aga ajab ta end jälle jalule ja küsib nõu. Tal veab ja ta pääseb kokkuvõttes üpriski ebameeldivalt Imedemaalt terve nahaga. Et mõista Alice´i maagilist mõju, võib seda tõlgendada ka teistmoodi. Alice on peagi lapseeast väljas. Ta aimab, et täiskasvanute maailmas kehtivad teistsugused reeglid kui lapsepõlvemaal, kus kuninganna on tema. Ta asub ühtaegu hirmunult ja uudishimulikult
Lisandus võimalus kanda isiklikku relva ja tal tuli harjutada ning selgeks õppida erinevaid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. Tema kohustus oli aidata isandale raudrüü selga ja kontrollida relvade korrasolekut. Lahingus hoidis siiski kannupoiss tahapoole. Kui noormees oli saanud 18-21 aastaseks ja tõestanud oma valmisolekut, pühitseti ta rüütliks. Rüütellikus ei olnud keskaial just kuigi õilis. Palju oli ka vägivaldseid julmi sõjamehi. Siiski muutus kõik paremaks ning rüütlid andsid oma isandale usaldusvande ja olid nõus lahinguväljal tema eest surema. Ustavus oligi põhiline asi mida aadliku puhul hinnati. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindustas aadel endale ja oma perekonnale hea nime. Teisteks peamisteks asjadeks olid julgus julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõik need omadused kokku moodustasid rüütellikkuse. Halvima omadusena, mis olid kujunenud
Kbarsepp, Mrtsijnes, Tuk, Irvik Kass kik nad veavad Aliceit nagu muuseas ja vrdlemisi alatult ninapidi, temaga arvestamata ja teda omaks vtmata. Nii see unengudes ongi: karjud, aga keegi ei kuule, tahad ra joosta, ent jalad ei kuule sna. Kuigi Alice teeb lbi kik unengudele iseloomulikud vaevad, ei lase ta end ra hirmutada. Ta meenutab ikka ja jlle tegelikkuse loogikat, otsib vljapsuteid, et vabastada end fantastiliste loomade knte vahelt ja trjuda nende mnikord julmi rnnakuid. Alice puhkes nutma ainult alguses, kui talle sai selgeks: ma olen vangis. Siis aga ajab ta end jlle jalule ja ksib nu. Tal veab ja ta pseb kokkuvttes priski ebameeldivalt Imedemaalt terve nahaga. Et mista Alicei maagilist mju, vib seda tlgendada ka teistmoodi. Alice on peagi lapseeast vljas. Ta aimab, et tiskasvanute maailmas kehtivad teistsugused reeglid kui lapseplvemaal, kus kuninganna on tema. Ta asub htaegu hirmunult ja uudishimulikult teele uurimaks, mida tulevikul talle
5 aastat hiljem sureb ka Jelena ja arvatavasti ta mürgitatakse. Tekib suur poliitiline kriis, sest kõik bojaarid tahavad valitsejaks saada, kuid kui Ivan saab täisealiseks, on ta ainuvalitseja. Ivani ja tema venna eest hoolitsevad Suiski ja Belski bojaariperekonnad, kes teda sageli alandasid ja solvasid. Põhjuseks oli, et valitseja tuleks karm. Ivani julmus tuleb välja juba lapsepõleves. Ivan ei saa kelleltki hellust ja armastust nagu lapsed vajavad. Tema päevad mööduvad julmi mänge mängides- lõhkudes, laamendades ja loomi piinates. Sellised asjad pakuvad talle lõbu juba varases eas. Ivan ei tunne ennast piisavalt võimsalt olles suurvürst ning ta laseb ennast ametlikult tsaariks kroonida. Kroonimistseremoonia toimub Moskvas 16.jaanuaril 1547. aastal. Ivan nimetatakse oma alamate juuresolekul pühaks tsaariks, kes on kroonitud Jumala poolt, kõikide Venemaade isevalitsejaks. 3.veebruaril 1547 abiellub Ivan Anastassia Romanovaga Uspenski katedraalis.
Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskonnad võtsid hukatavailt ära kõik väärisesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäänutele tätoveeriti käsivarrele number, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel orjatööl, nende kallal saadeti korda julmi meditsiinilise katseid. Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele. Ainuüksi Auschwitzis mõrvati alates 1942. aastast erinevatel hinnangutel 1,25-2 miljonit inimest. 1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Poolat ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutusalevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades
rahvusvähemuste olukord halvenes; f naiste iseseisvumine ja meestega võrdsete õiguste saamine. 7 Igapäevaelu sõja ajal: a piirati toiduainete tarbimist, kellegil polnud piisavalt varusid; b hakati tootma ersatskaupu, algas nälg ja epideemiad; c sõja populaarsus vähenes kiiresti, ainult USAs polnud olukord nii hull. 8 vägivallailmingud: a eriti karmi okupatsioonireziimi kehtestasid sakslased okupeeritud Belgias, sealse vastupanuliikumise mahasurumiseks kasutati eriti julmi meetodeid- võeti pantvange ja hukati neid; b Vene vägede edasitungi A-U territooriumile saatsid verised juudipogrommid e arveteõiendamised; c kõige süngem episood 1915 Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, tapeti 1,5 milj inimest. Kadunud sugupõlv: sõjas osalenud põlvkonda on nim kadunud põlvkonnaks. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. 9 Veebruarirevolutsioon:
Üliharuldast ulukkaamelit (Camelus bactrianus ferus, maailma Punases Raamatus) kirjeldas esimesena 1883.a. N.Przevalski. Arvatakse, et praegu elab ainult kaks ulukkaamelikarja Mongoolias ja Hiinas. (ENE 4.kd.). Lõuna-Ameerika laama on kaameliga lähedases suguluses, aga tal ei ole küüru. Mõhnjaliste hulka kuuluvad ka alpaka, guanako ja vikunja, kes elavad samuti Lõuna-Ameerikas. Kaamel elab30-40aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus ,,Valgus"). Kaamel on kuni 3 m pikkune, harilikult 2-2,1 m kõrged, suurimad kaaluvad üle 800 kg. Neil on üks või kaks varurasvu sisaldavat küüru. Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Magu on kaamelil kolmeosaline; vatsa seintes on põiekesed vee säilitamiseks. Ta võib kanda kuni
eesti rahvasse täie tõsiduse ning armastusega. Midagi taolist nii naljalt sellise reziimi all puhtalt kunsti nimel või lõbu pärast ei kirjutata. Tunnetasin autori kaastunnet, eriti tantsude lõpus, kui keegi jälle lahkus kuskile, kust ta eales tagasi ei tulnud. Kindlasti näitab teos, et eestlased on visad ja töökad ning niisama meid siit maalt välja ei juurita, ükskõik kui julmi meetmeid kasutada. Algul häirisid mind teose juures autori kommentaarid, mida tavaliselt raamatutesse ei kiputa kirjutama. Aga sarnaselt ,,Tõele ja õigusele" oli see raamat nii muserdav ja nukker. Toon näiteks paar kohta: Autori kommentaare enne Taaveti koju jõudmist: ,, Sest seal eemal, künka otsas, on ainult valusate mälestuste kodu, ja ehk ongi parem, kui ta sinna eriti ei rutta."
õudused. Tolle aja inimestele oli omane julmus ning egoism, mis olid otseselt sõdadest põhjustatud iseloomuomadused. Hemingway romaanis on need mõlemad tunnused ka välja toodud. Toimub ju tegevustik otse Hispaania kodusõja südames, vaenlase tagalas, kus vaid kolme päeva vältel kavandatakse kohaliku silla õhkimist täpselt rünnaku alguses. Selle raske ülesande eest vastutajaks on noor välismaalane Robert Jordan. Tal tuli vastu võtta mitmeid julmi otsuseid, millest üheks julmemaks oli otsus lasta maha oma meeste hulgast ebausaldusväärseks muutunud Pablo. Kuigi ta võttis vastu selle julma otsuse, ei suudetud seda siiski täide viia. Nimelt õnnestus Pablol mesijuttu ajades panna teda meelt muutma. Robert Jordani näol oli tegemist küll usaldusväärse ja kartmatu sõjamehena, kuid ometi leidus temas ka inimlikkust, ilusaid tundeid ning ja hirmu. Kui tema liitlase
saavutamine. Tööle asusid tehastesse ja kaevandustesse 7. Kuidas puudutas sõda tsiviilisikuid (too näiteid)? Suurem osa meestest olid sõjas ning selle tõttu pidid naised asuma töökohtadele, mida varem tegid mehed. Näiteks pidid naised tööle asuma tehastes ja kaevandustes, et suurendada sõja tehnika tootmist, lisaks tööle pidid nad ka pere eest hoolitsema kuna olid ainsad sissetuleku allikad. Sakslased kasutasid Belgias vastupanuliikumise mahasurumiseks julmi meetodeid: võeti hulgaliselt pant- vange ning hukates neid kättemaksuks Saksa sõdurite ründamise eest. Austria-Ungari territooriumil korraldasid Vene väed arveteõiendamist kohaliku juudi elanikkonnaga, keda Süüdistati spioneerimises vastaste kasuks. Armeenias vallandasid Türgi väed etnilise puhastuse, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese.
Kuni umbes 1000. aastani kummardusid skandinaavlased omi jumalaid Odinit, Thori, Freyri ja paljusid teisi -, see eristas neid kristlikest Lääne-Euroopa elanikest. 2 1 Mägi, M. (2011). Käsmu Meremuuseum. [13.mai 2012] http://www.kasmu.ee/kesolidviikingid%3F 2 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26. Tollased lääneeurooplased tundsid skandinaavlasi kui põhjast pärit julmi sõdalasi, keda nimetati kas normannideks või viikingiteks. Sageli kasutatakse nimetust viiking üldistavalt kõigi tolleaegsete skandinaavlaste kohta. 3 Väga pikka aega arvasid ajaloolased keskaegsete kroonikatele tuginedes, et viikingaegsed skandinaavlased olid eelkõige röövlid ja sõjamehed ning nende kultuur oli olnud vaene ja vähe arenenud. Praeguseks on selge, et enamik neist elas rahumeelset elu, haris põldu või tegeles kaubandusega ning nende omanäoline kultuur ei jäänud
tavalisem kontekst, kus see esile kerkib, on isikute kohtlemine, kellelt on võetud nende vabadus. Selle tulemusena peavad politsei ja teised kinnipeetute eest vastutavad isikud olema eriti ettevaatlikud, et vältida selle artikli rikkumisi. Tark on teha väärkohtlemise riski varasem hindamine, eriti haavatavates kategooriates nagu kahtlustatavad pedofiilid, vähemusrühmad jne. Piinamist defineeritakse kui tahtlikku ebainimlikku kohtlemist, mis põhjustab väga tõsiseid ja julmi kannatusi. Kannatuste määr on peamine erinevus piinamise ja ebainimliku kohtlemise vahel, kuid see peab olema ka tahtlik, nt informatsiooni väljapressimiseks või hirmutamiseks. Asjaolu, et informatsioon võib säästa süütuid elusid, ei õigusta piinamist. Näited tegude kohta, mille Kohus on leidnud küündivat piinamiseni, hõlmavad vägistamist, ähvardusi kahjustada perekonda, silmasidemetes hoidmist ja hukkamise teesklemist. Kannatused võivad olla nii vaimsed kui füüsilised
Ja selle tugipunkti nimi oli Jurjev, kuid selle iga ei kujunenud pikaks. Sõjakäike oli teisigi, kuid eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks, et venelaste vallutuskatsed tagasi lüüa. 3) SUHTED BALTIHÕIMUDEGA Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt. latgalid, semgalid, kursid, seelid) ja mitmed Leedu hõimud. Keerulised olid suhted latgalitega pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikeks vaenlasteks olid leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike kõigi ümberkaudsete rahvaste vastu. 4) SUHTED SOOMEUGRILASTEGA Soomeugri hõimudest olid eestlaste naabrid soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased ja kurelased. Nendega olid suhted rahumeelsed. TV lk 9 ül 2 EESTLASED Läänenaabrid Lõunanaabrid Idanaabrid
Maali ja reljeefi kasutati hoonete dekoreerimiseks. Enamasti paigutati maal ülespoole, reljeef allapoole. Võrreldes Egiptusega oli kunst ühekülgsem, algelisem. Sarnane: vormireeglid. Kuningat kujutai vaid rituaalsetes ja tseremoniaalsetes toimingutes, lahingus ja jahil; välistati perekonnaelu. Kunsti eesmärk oli ülistada jõudu, tekitada hirmu ja aukartust kuninga ning jumalate ees. Sageli tiivad ja kotkapea, metsikud kiskjad. Kajastati ilmekalt rahva õudseid ettekujutusi ja julmi legende. Skulptuur.Reljeef: Madal. Kaanonid sarnanesid egiptusele: ruumilisese puudumine; mida tähtsam inimene, seda suuremalt kujutati. Erinevus: eespoolne õlg oli külgvaates. Kange riietus: välja jäeti vaid käsivarred ja üks säär. Hammurapi seaduste steel (saab päikesejumalalt võimu sümbolid: saua ja rõngasse keritud nööri) viitab seaduste jumalike päritolule. Loomi kujutati erakordse loomutruudusega (haavatud emalõvi).
Venelased nimetasid eestlasi tsuudideks. b) 11.sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada, 1030.aastal korraldan J.Tark sõjakäigu Eestisse ja rajas lühikeseks ajaks sinna oma tugipunkti Jurjevi. c) 12.sajandil algas Venemaal feodaalne killustatus, eestlaste oht nõrgenes. 2) Balti hõimud: keerulised olid suhted latgalitega, pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikuks vaenlasteks olid Leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike naaberrahvaste vastu. 3) Skandinaavlased: suhted vaenulikud: a) 900.aastal tegid Norra kuningapojad Halfdan Valge ja Halfdan Must sõjakäigu Eestisse ja lahingu käigus tapsid eestlased H.Valge. b) Eesti mereröövlid (968) ründasid Norra kaupmeeste laevu, mis olid teel Novgorodi pardal Norra valitseja abikaasa Astrid ja poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse perekondadesse orjadeks.
Tema meelest on paljusid ajaloolasi mõjutanud Trotski eitav suhtumine Stalinisse. Tegelikult võis ju Stalinil puudusi olla, kuid tal oli ka ´´tähelepanuväärne ja kõrgelt arenenud mõistus ´´ ühes ´´põikpäise sihikindluse ´´ ja ´´ halastamatu tahtejõuga´´. Ta oli täielikult pühendunud kahele asjale ´´Venemaale ja marksismile leninismile ´´, mida teenides ´´ei olnud ükski ohver liiga suur ´´. Seega kasutas ta julmi vahendeid kõrgema eesmärgi nimel. Kõigi puhastuste ajal säilitas Stalin ´´ erakordse enesevalitsemise ega lasknud silmis kaugemat eesmärki ´´. Lõppkokkuvõttes võib Stalini teeneks pidada, et ´´ tänu tema suurejoonelisele industrialiseerimisele, kollektiviseerimisele ja ühiskonna ümberkujundamisele oli Nõukogude Venemaa tugevnenud´´. Kuni 1991. aastani oli enamiku lääne ajaloolaste seisukoht kaunis ambivalentne. Nad
vajalik ökoloogiline tegur – mõttmängud/ kahjurõõu tundev teise õnnetuse üle/ ebaviisakas – astub bussis meelega teistele jala peale/ oli rõõmus, et sai telekast jälgida Maureri nais. elas samas majas Eeroga, armastas vahel jalutada linnast välja,vaadata puid,armastas värsket õhku. Ta ei tahtnud ka lapsi saada, kuna ta ei tahtnud neist kauem elada, ta oli üksik inimene, kõige uue vastu skeptiline (näiteks ei salli ta pikkade juuste moodi meestel) jälgib laste julmi mänge hoovil. Elu on muutunud Augusti inimese suhtes skeptiliseks, ta ootab neilt pigem halba kui head. Teda ei lohutanud väline heaolu – palgatud korrastajad, iga päev viidi rämps minema, manööverdasid prügiautod – tema teadis, mis inimesed tegelikult teevad. * Maurer – arhitekt, teadis linnast palju, oli linnaosa arhitektuurist osa võtnud algusest peale tundis ajalugu – aastaarve puistas une
Tema poeg Radama sai 1810. aastal kuningaks ning haistades õnne sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritanniaga 1817 lubades sadu kritlikke misjonääre siseneda Merina mänguväljakule. Kuid tema lesk ja pärija, Ranavalona esimene, hüüdnimega "Verejanuline", kirglikult ei salinud kõike vahaza (valge), ta tagakiusas misjonääre ja nõudis enda kümnete tuhandete Madagaskari omaduste sundkonfiskeerimist kasutades selleks julmi ja leidlike meetodeid. Aastal 1890 antsid Britid Madagascari üle Prantslastele ning said vastutasuks Zanzibari. Prantslased jõudsid Antananarivosse (nüüdsesse pealinna) 1895 ja muutsid 1895-ndal aastal saare ametlikus kolooniaks. Prantslased surusid küll alla kohalikku keelt Malagasy- t, aga samas ehitasid saarele teedevõrgustiku ja laiendasid haridust ja kaotasid orjuse. Pahameel Prantsuse kolooni vastu kasvas kõigil ühiskonna tasanditel ning selle vastu oli
Talumees jälgis preestri käitumist, osales kiriku ja selle sisustuse heakorra eest hoolitsemises. Valitsevad klassid mõjutasid vaimset elu. Nad püüdsid talupoegade teadvuses kinnistada saatusega ning neile osaks saanud rolliga alandlikult leppimise mõtet. Lihtrahvale sisendati, et kõrgemad jõud hoolitsevad nende eest ja nende enda huvides ka karistavad; hingede päästmiseks saadavad nad haigusi, loodusõnnetusi ja lubavad ebaõiglasi ning julmi valitsejaid. Keskaaja inimese kohus oli püsida seal, kuhu Jumal oli ta määranud. Kõrgemale tõusmises nähti upsakust, madalamale langemises häbiväärset pattu. Inimesi kummitas keskajal patt. 12. sajandil loendati seitset surmapattu: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Talurahva raske elu tekitas lootuse imepärasele abile kõrgemalt. Usuti mitte ainult viimsesse kohtusse, mis tuleb aegade lõpul ja tasub vastavalt igaühe tegudele, vaid ka
c. Etenduse korraldus: · Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. · Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) · Sealsamas söödi-joodi. · Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. · Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). · Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). · Zürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. d. Dramaturgid näitekirjanikud: Tragöödiad Kurva sisuga näitemängud (kr.k. Komöödia lõbusad sokulaulud, mis kanti ette sokunahas) näitemängud. Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud"
keltide saagad ja laulud 2.-7.sajandist. LAULIKUD: Filid – laulikud-jutuvestjad, hõimupealike/kuningate nõuandjad. Jäädvustasid sugukonna ajalugu, müüte ja uskumusi. Bardid – ülistuslaulude esitajad valitsejaile või sangareile. Filide ja bardide looming levis suuliselt kuni 7.sajandini, kui seda hakkasid kirja panema iiri mungad (säilinud üleskirjutused 11.-12.sajand). USK: Ristiusu oli Iirimaale toonud apostel Patrick. Usk mõjutas pisut üleskirjutuste sisu, sest julmi sündmusi võidi pehmendada, kuid müütide rikas maailm on siiski säilinud. SAAGAD: Proosa vorm, kuid vahele põimitud värsse Poeetiline rütm Emotsionaalne kujundlikkus Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja Cuchlinn. Cuchlinni sangariteod ilmnesid võitluses kuninganna Medbi vägede vastu, kes olid ulaadide maale tunginud, et ilus härg varastada. Ulaade oli tabanud maagiline unehaigus ning 17a Cuchlinn sai võitu üksi kõigist Medbi sõdalastest.
saata, vaid inimesi armastada. Et selleni jõuda, tuleb õppida iga üksikut inimest mõistma. Kui hakkame suuri arve taga ajama, kaotame endid neis arvudes." Ta tegevusväljaks sai Kalkuta slumm nimega Moti Jheel, kus elas üle miljoni kodutu. Sel ajal, kui Teresa oma tööd alustas, võitis India parajasti kätte sõltumatuse Inglise koloniaalvõimust ja sattus seejuures kodusõja keerisesse, mis hoolimata Gandhi üleskutsest vägivallata hakkama saada põhjustas julmi ekstesse hindude ja moslemite vahel. Hulk inimesi eksles kodutuna suurte linnade tänavatel; nende kodu oli maha põletatud, omaksed tapetud ning nad ise viletsusest ja haigustest kurnatud. Tihti ootas neid ainult surm lageda taeva all; sellal kui teised põgenikud neist lihtsalt üle astusid, kõngesid vigastatud ja nälgijad rentslis. Seda kõike nähes mõistis Teresa, mida Jumal oli mõelnud, kui nõudis temalt väetimatest väetimate aitamist (Sichtermann, 2004).
õõnsaid jalatseid koturne. Mask ja koturnid olid vajalikud teatri suuruse pärast -- nendeta oleks tagumistest ridadest näitlejat halvasti nähtud. Komöödiamaskid meenutasid karikatuure. Lõbusa meeleolu loomiseks kinnitasid komöödianäitlejad riietuse alla kõhule ja istmikule padjad, mis moonutasid keha. Koor koosnes 12 -- 24 inimesest. Tema ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat, väljendada avalikku arvamust. Kreeka teatris ei kujutatud julmi stseene ega tapmist või enesetapmist. Kõik see pidi toimuma lava taga ja vaatajatele näidati vaid toimunu tulemust, st surnukeha. 9 Kuna teatrietendused toimusid ainult Dionysose pühadel (dinüüsiatel), siis jäeti neil päevil kõik muud töödtegemised kõrvale. Kogu polise elanikkond, pidulikes riietes mehed, naised ja lapsed (teinekord ka koduorjad) läksid teatrisse. Sissepääsu eest tuli tasuda väikest maksu. Vaesematele
meele : `meeli, inimene : inimese : inimesi. Kui tüvevokaaliks on a, võib tüvemitmuses esineda u, e või i, olenevalt esimese silbi vokaali(de)st. Kui esimeses silbis on a, aa, i, ii, õ, õõ või diftongid ae, ai, ei, äi, õi, au, iu, õu, toimub asendus a u, nt kala : kalu, `vaal : vaala : `vaalu, `kaer : kaera : `kaeru. Kui esimene silp on lühike ja selle vokaaliks on u, toimub asendus a e, nt tuba : tube. Muudel juhtudel asendub a alati i-ga, nt pesa : pesi, `julm : julma : `julmi. ue ie ei a u kui esisilbis a, aa, i, ii, õ, õõ, ae, ai, ei, äi, õi, au, iu, õu a e kui lühikeses esisilbis u a i mujal Tüvemitmust saab moodustada ainult astmevahelduseta sõnadest (seminar-, pesa-, oluline-, jõuline-tüüp) või nõrgeneva astmevaheldusega sõnadest (VI käändkond). Astmevahelduse korral võib ka mitmusetüvi esineda erinevas astmes, nt `jalg : `jalgu : jalu/l, õnne`lik : õnne`likke, õnnelike/l.
hetkel ei tunta head ja kurja, ei nimetatud tahtmatuteks, vaid pahelisteks. See, et inimesed ei tunne oma kohust ja kohustusi, ega tea, mida tuleb vältida muudab inimesed kurjadeks ja lodevateks. Aristoteles mõistis selle hukka, aga just selle õigustamist pidasid jesuiidid oma ülesandeks. Pascal kaitses suure filosoofi moraaliõpetust jesuiitide võltsingute eest.tõe nimel avalikustas Pascal jesuiitide moraalisüsteemi pahelisust, nähes jesuiitides julmi ja alatuid tõe tagakiusajaid. Pascal mõistis, et võitlus jesuiitidega ei saa piirduda ,,Kirjadega Provintslastele". See oli kõigest sõja algus. Ta kirjutas: ,,See mida ma tegin, on ainult mäng tõelise lahingu eel. Ma pigem näitasin, milliseid haavu saab teile lüüa, kui et lõin neid." Sellegipoolest sai jesuitism tugeva löögi, Pascali mõjul muutus sõna ,,jesuiit" kahemõttelise, silmakirjaliku ja kõlbeliselt rikutud inimese võrdkujuks
paavst. Kreekas kreeka õigeusu kirik, teenistus emakeeles, kirikupeaks patriarh. · Bütsants oli väga tugev, kuid türklased vallutasid siiski nad. Oli suur ja rikas, aga oli ka nii väike, et keiser nägi aknast piiri ja nii vaene, sest maksid teistele riikidele, et ei rünnataks riiki. Valitseja keiser. Kuulsaim kirik ...(?). Kõik keisrid olid kirikus ristitud, ilma ei saanud. On valitsetud targasti, kuid seda ei hinnatud, on ka lolle valitsejaid, keda hinnati, oli ka julmi valitsejaid. Ristisõdade ajal taheti Bütsantsi röövima minna. Islami usk on sama, mis ristiusk, aga ei tunnista Uut Testamenti. · Kreeka õigeusk keelab skulptuurid, sest jumal on loonud skulptuurid, seega inimene ei saa seda teha. · Kuigi islami usk ei luba pilte, siis kreeka õigeusus ja Rooma-katoliku kirikus on pildid. Kreeka õigeusus minnakse ka liiale. Ikoonide ehk pühapiltide ralli, tahetakse
Kirjutas praktiliselt kõigest. Võttis kokku Kreeka filosoofia ja teaduse. 18) Hellenismiajajärk Aleksander Makedoonia kuningas. Aristotelese kasvandik. Peetakse üheks parimaks Suur väejuhiks üldse. Demetrios Makedoonia kuningas, kes sai endale hüüdnimeks ,,linnapiiraja", peale Poliorketes Küprose vallutamist. Agathokles Madalat päritolu väepealik, kes kukutas Sürakuusas oligarhia ja haaras türannivõimu. Kasutas rikaste vastu julmi repressioone. Pyrrhos Epeirose kuningas, konkureeris valitsusajal endiste Aleksander Suure alade ülemvõimu pärast. Abistas Itaalias kreeka linnu võitluses Rooma vastu ja Sitsiiliast kartaagolasi välja ajada. Kallisthenes Kreeka ajaloolane. Saatis Alexandrit tema ekspeditsioonil Aasiasse. Alguses jumalikustas A-d, hiljem oli suurim aasia kommete kriitik. Apollonios Kreeka poeet, kes kirjutas eepilise poeemi ,,Argonautika"
Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskond võttis hukatavailt ära kõik väärtesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära kõik juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäetutele tätoveeriti käevarrele numbri, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel orjatööl, nende kallal saadeti korda julmi meditsiinilisi katseid. Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele. 1940.-1945. aastal hukati Saksa koonduslaagrites kuni 11 miljonit inimest, neist umbes 5-6 miljonit juuti. Natsid püüdsid miljonite inimeste tapmist läbi viia võimalikult salaja ja see neil ka õnnestus - kõige suuremate julmuste võimalikke tunnistajaid ei jäänud palju järele. Kõik tõendid püüti hävitada, eriti agaralt sõja viimastel kuudel, kui Saksamaa kaotus oli päevaselge. 5 5http://www.hmk
Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos kõige otsustavamaks, kunas see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riifi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. KARL SUUR, TEMA RIIK JA SÕJAD; SEADUSANDLUS SÕJAD: 774 langobardie vastu, kellelt võttis Itaalia krooni 795 avaaride vastu, kelle ring’i ta väed purustasid 774-799 sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike 778 bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga muhameedike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. KEISRIRIIK: Taastati 800. Aastal kui paavst Leo III kroonis ta Rooma keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga ning ta taotles Konstantinoopopli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist.
kodanike jultumusega, siis Rooma keisritel oli veel kolmas raskus: neil tuli taluda sõdurite julmust ja saamahimu. Nimetatud asjaolu oli sedavõrd ebamugav, et sai paljude keisrite huku põhjuseks, sest on keeruline olla ühtaegu meele järele nii sõduritele kui kodanikele: kodanikud tunnevad rõõmu rahulikust elust ja eelistavad seetõttu mõõdukaid valitsejaid; sõdurid ent armastavad sõjameheliku meelelaadiga, jõhkraid, julmi ja aplaid valitsejaid ning tahavad, et nad kõike seda kodanike peal ka rakendaksid - saamaks võimalust oma sissetuleku kahekordistamiseks ning oma saamahimu ja julmuse rahuldamiseks. 14. Nimetatud asjaolud põhjustasid alati nende keisrite huku, kellel polnud kas iseloomust või oskustest tulenevalt {nii tugevat} reputatsiooni, mis võimaldanuks neil hoida ohjes nii sõdureid kui kodanikke.
korpus (tollal: Poliitharidusmaja).
Pasted from
perekondlike interaktsioonide statistilise analüüsi tulemustega. Tema poolt uuritud valimis ligikaudu vaid ühel juhul seitsmest normaalsed lapsed reageerisid oma vanemate punitiivsetele toimingutele mõningase agressiivsusega. Noorukite puhul aga, kellele on omane asotsiaalne käitumine, agressiivse reageerimise tõenäosus oli tunduvalt kõrgem (ligi 35%), ning moodustas üle 50% antisotsiaalsete laste valimis, kelle suhtes nende vanemad kasutasid julmi karistusi. 34 Tähtis on ka see, et probleemsete noorukite agressiivne käitumine mitte ainult ei muutu nende jaoks harjumuspäraseks, vaid ka tasub end ära, s.o. osutub tasustatavaks. Sest reeglina suure tõenäosusega saavad nad seda, mida soovivad. Nende agressioon saab tasustatud, mis viib agressiivsete toimingute kordumisele ja agressiivse käitumise kinnistumisele. Kuigi praegused seadused on andnud lastele märksa suuremaid õigusi ja vanemate võimu
Paavst kroonis ta isiklikult Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Karl Suur Sündis 742/743. Pippin Lühikese poeg, frankide kuningas koos oma venna Karlmanniga 768. aastast ja pärast tema surma 771. aastal ainus valitseja. Suri 814. aastal. 1) sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774) avaaride vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795) sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799) bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788) muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi 2) Keisririik: Taastati 800. aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga, ja ta taotles Konstantinoopoli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist.
Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Zürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid näitekirjanikud: Tragöödiad Kurva sisuga näitemängud (kr.k. sokulaulud, mis Komöödia lõbusad näitemängud. kanti ette sokunahas) Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest
Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Zürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid näitekirjanikud: Tragöödiad Kurva sisuga näitemängud (kr.k. Komöödia lõbusad sokulaulud, mis kanti ette sokunahas) näitemängud. Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest
Orkestra (kr.k. tantsuplats) – ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Žürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid – näitekirjanikud: Tragöödiad – Kurva sisuga näitemängud (kr.k. Komöödia – lõbusad sokulaulud, mis kanti ette sokunahas) näitemängud. Aischylos – “Orestia” Aristophanes – “Linnud” Sophokles – “Kuningas Oidipus” Teemad sageli müütidest
Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Tema sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774); avaaride; vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795); sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799); bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788); muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. Karolingide keisririik, selle algusaeg põhineb Karl Suure kroonimisel ning see lõpeb Karl Paksu surmaga. Keisritiitel Euroopa riikides on "keiser" olnud kõrgeim monarhitiitel. Ta tuleneb Vana-Rooma keisrite tiitlitest Caesar ja Imperator. Tiitel Caesar tuleneb Julius Caesari nimest. Keiser oli Rooma keiser, mitte
’ Riigi kohustus on pakkuda arstiabi, kui isikul endal selleks vahendid puuduvad ning tema elu on otseses ohus. 6.1.2 Piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Piinamine on ebainimlik kohtlemine, mis põhjustab väga tõsiseid ja julmi kannatusi. Väärikust alandav kohtlemine ja karistamine on vähem intensiivsem kui piinamine või ebainimlik kohtlemine ja karistamine. Igasugune riigi tegevus , mis põhjustab eeltoodud kannatusi, kvalifitseerub põhiõiguste piiranguks, mis on seotud järgmiste valdkondadega: 1. Ülekuulamistehnikad. Oluline on ülekuulamisel menetlusreeglite järgimine ning järelevalvefunktsioonide aktiivne tegevus. 2. Kinnipeetavate tingimused. 3. Väljasaatmine
279 toimus ka galaatide (keltide) suur sissetung Balkani poolsaarele ja Väike-Aasiasse. Antigonos Gonatas tõrjus nad välja Kreekast ja Makedooniast ning Antiochos asustas osa neist Anatoolia sisealadel (Galaatiasse). Kreeklased Itaalias ja Sitsiilias Agathoklese türannia 316 398 Agathokles oli madalat päritolu, kuid abielu teel rikastunud väepealik, kes palgasõdurite ja lihtrahva toel kukutas Sürakuusas kehtinud oligarhia ja haaras türannivõimu. Kasutas rikaste vastu julmi repressioone. Vallutas kiiresti muud kreeka linnad Sitsiilias, ühendades seega suure osa saarest ühtseks riigiks. Järgnenud sõjas Kartaagoga sai algul lüüa, kuid tungis 310 ootamatult Aafrikasse, kus laastas halastamatult Kartaago maid. 306 sõlmiti rahu, mille kohaselt Kartaago maksis kontributsiooni ja Agathokles lahkus Aafrikast. Järgnevalt tungis Agathokles Lõuna-Itaaliasse, kuid suri sõjaretke ajal. Peagi pärast Agathoklese surma lõid Sitsiilia linnad taas Sürakuusast lahku.
8. Hälbekäitumise kontrolli meetodite ja objekti muutumise ajalooline areng (Foucault, Cohen). Inglise kriminoloog Stanley Cohen jaotab hälbiva käitumise kolme põhiperioodi: Esimene periood (enne 18.saj lõppu) hälbiva käitumise eest sai osaks kehaline karistus. Kasutati mitmesuguseid kehalise karistuse vorme. Tüüpilisemad kuriteod, mis tingisid surmanuhtluse olid nt isikuvastased kuriteod, röövimine, usust taganemine, seksuaalkuriteod. Kasutati eriti julmi surmanuhtluse vorme, nt ihuliikmete maharaiumist Karistus viidi täide avalikult (dramaatiline etendus, suur teater). Riigi osa suht nõrk ja meelevaldne. Rahvusriigile rajatud keskset ja tugevat õigussüsteemi ega ametivõimu ei olnud. Teine periood (18. saj lõpp-19saj algus). Kontrolli ja karistuse objekt inimese loomus, tema sisemine seisund ehk "hing". Loobuti kehalisest karistusest. Nuhtluse täideviimine toimus selleks ehitatud hoonetes või asutuses. "Suur asutuste tekkimine", s.t
Üestõs uputatakse verre. Sepp Villu aga heidetakse elusalt mäanema lossikeldrisse, kus ta vaevleb pikki aastaid kuni oma surmani. Viljandi toomapäva-südmused ei ole ilmsesti ajaloolised; kuigi kroonikad sellest kõelevad, on nende andmed ebamä arased ja mitmeti üsteisele vasturä akivad. Seepäast ollakse arvamusel, et siin on tegemist poliitilistel kaalutlustel ajaraamatuisse põmitud rädmuistendiga, millega saksa kroonikud pü udsid õgustada Ordu julmi veretöd päast 1343. a. südmusi. See asjaolu muidugi ei väenda kuidagi Bornhöe jutustuse kui kirjandusteose tätsust, kuna selles käitletakse oletatavaid ajaloolisi südmusi nagu «Tasujaski» rõutud rahva seisukohalt. (Jutustuse alusel tekkinud rahvatraditsioon aga teab Viljandi lossivaremeis isegi otseselt käte nädata nn. Villu keldri.) «Villu võtlustel» on kaasakiskuv südmustik ja terav kujude karakteristika, teos on terviklik ja ka stiililt võdlemisi ütlane
annaabi.ee 
