Nimetu (0)

„Kellele lüüakse hingekella “ Janika Hiiuväin, 12B
Ernest Hemingway
1.Uuri, mida tähendab Hemingway loomingu puhul mõiste kadunud põlvkond. Kuidas selle mõiste valguses põhjendate Hemingway tegelaste käitumist: julm ja egoistlik või humanistlik? Põhjenda arvamust.
20. sajandi esimesel poolel toimunud maailmasõjad vapustasid tervet maailma, ning sellel ajal elanud põlvkonda nimetataksegi kadunud põlvkonnaks. Ernest Hemingway oli üks selle aja juhtivaid kirjanikke. Ta oli ja läbi elanud nii mõlemad maailmasõjad, kui ka Hispaania kodusõja õudused.
Tolle aja inimestele oli omane julmus ning egoism, mis olid otseselt sõdadest põhjustatud iseloomuomadused. Hemingway romaanis on need mõlemad tunnused ka välja toodud. Toimub ju tegevustik otse Hispaania kodusõja südames, vaenlase tagalas, kus vaid kolme päeva vältel kavandatakse kohaliku silla õhkimist täpselt rünnaku alguses. Selle raske ülesande eest vastutajaks on noor välismaalane Robert Jordan. Tal tuli vastu võtta mitmeid julmi otsuseid, millest üheks julmemaks oli otsus lasta maha oma meeste hulgast ebausaldusväärseks muutunud Pablo. Kuigi ta võttis vastu selle julma otsuse, ei suudetud seda siiski täide viia. Nimelt õnnestus Pablol mesijuttu ajades panna teda meelt muutma . Robert Jordani näol oli tegemist küll usaldusväärse ja kartmatu sõjamehena, kuid ometi leidus temas ka inimlikkust, ilusaid tundeid ning ja hirmu. Kui tema liitlase El Sordo saavad veidi aega enne rünnaku algust surma vastase hävituslennukite tõttu, teab ta, et missiooni õnnestumine ning ellujäämine on peaaegu võimatu. Ta võttis vastu järjekordse raske ja julma otsuse mitte minna liitlastele appi. Kui aga tema saadetud kulleril ei õnnestunud viia teadet rünnaku katkestamisest, astub ta vapralt surmale vastu. Jordanil õnnestus sild õhku lasta, kuid selle käigus sai ta ka raskesti haavata. Teose lõpus sihtis ta ootas ta surma ning sihtis fašistiohvitseri, kes oli vastutav tema liitlase El Sordo hävitamise eest. Robert Jordan teadis, et ta sureb, kuid enne surma otsustas ta teha nii palju, kui vähegi suudab. Mina usun, et selles karakteris oli rohkem inimlikkust, kui tollele ajastule omast julmust ja egoismi. Seda tõestab ka asjaolu, et vaid kolme päeva jooksul armus ta salga noorde kasvandikku Mariasse ning need üürikesed kolm päeva olid nad koos õnnelikud. Ka oma viimase teo, vastaste ohvitseri tulistamise enne surma tegi ta eelkõige selleks, et natukenegi kaasa aidata Maria põgenemisele. Samas ei suutnud ta aga lõpetada armastuse nimel oma sõdurielu ja püüda elada enam-vähem normaalset elu koos oma armastatud neiuga.
Ka Robert Jordani salga hulgas oli mitmeid värvikaid karaktereid. Esiteks muidugi Maria, kes, vaatamata läbielatud õudustele, oli siiski suuteline lihtsaks ja siiraks inimlikuks armastuseks. Temas ei olnud julmust, ning kuigi ta oli sõda näinud, ei suutnud ta kuni viimase hetkeni uskuda, et sõda võib võtta temalt ta suure armastuse. Samuti tooksin siinkohal välja Pilari, kes küll nägi seda ette, et välismaalane saab surma, kuid sellegipoolest tegi kõik endast oleneva, et Maria ja Robert Jordan saaksid need kolm päeva olla õnnelikud. Inimlikku hirmu ja sellest tingitud valesid otsuseid esindab teose karakteritest vast kõige rohkem Pablo. Ta kartis surra ning ei tahtnud enam sõdida. Arvatavasti oli sellest hirmust ka kingitud tema reeturlik käitumine lõhkeainet varastades.
Hemingway on oma teoses kujutanud põhiliselt karakterite inimlikke jooni. Inimloomusele on tihti omased ka negatiivsed jooned, antud teoses on kujutatud ka neid. Inimene ei ole masin, mis mõtlemata ja tundetult täidab antud käske. Antud teoses ongi kirjeldatud asjaosaliste tundeid, omavahelisi konflikte, eksimusi ja õnnestumisi enne rasket ning eluoshtlikku missiooni.
2. Milline on Sinu arvates Hemingway´ elufilosoofia? Püüa seda loetud teose põhjal lakooniliselt kirja panna.
Hemingway elufilosoofiat iseloomustab minu arvates kõige enam Robert Jordani tegelaskuju käitumine ja saatus. Ta astus surmale vastu vapralt ning suri teades, et ta on võidelnud õigel poolel. Ta teadis, et sureb nagunii , kuid ta ei lõpetanud ise oma elu. Selle asemel märkas ta leitnant Berrendot ning asus teda sihtima.
Kõik inimesed surevad ühel hetkel, kes varem, kes hiljem. Mõni inimene on sunnitud teadlikult surmale vastu astuma , mõnele hiilib surm ligi salaja ja vaikselt . Tähtis on aga surma mitte karta , ning niikaua , kui inimene veel vähegi elab, tuleb elust võtta viimast. Tuleb enne surma ära teha, nii palju, kui vähegi võimalik. Vaid nii on võimalik jätta endast märk maha ja olla kasulik ka neile, kes elavad edasi. Seega sõnastaksin Hemingway elufilosoofia järgmiselt: „Tuleb teha kõik, mis suudad, ning mitte alla anda sellepärast, et pääsu nagunii ei ole.“ Võidelda elu lõpuni, võidelda kuni hetkeni, mil süda lakkab tuksumast.
Robert Jordan sai küll surma, kuid ta viis lõpule oma missiooni, ning sai tunda ka armastust. Ta elast oma viimased päevad täiel rinnal, ning see ongi kõige olulisem.
3.Hemingway´ teoseid iseloomustab nn jäämäe pritnsiip – olulisem on see, mille kirjanik ütlemata jätab, kui see, mida ta ütleb (pearõhk on alltekstil). Too välja vähemalt üks filosoofiline probleem, millele lihtsad dialoogid ja kirjeldused vihjavad. Kirjata, kuidas sina probleemist aru saad?
Hemingway teose sündmustik ja tegelaskujud on lihtsad ja kergesti mõistetavad. Ometi peitub teoses väga sügavaid ja mõtlemistnõudvaid probleeme. Hemingway on kujutanud lihtsaid inimlikke probleeme, taustaks sõja julmus ning halastamatus.
Arvan, et üks sellistest pealtnäha lihtsatest, kuid tegelikkues palju sügavamatest probleemides on peategelase Robert Jordani sisemine võitlus. Ta on saadetud missioonile, mis võib lõppeda suure tõenäosusega tema surmaga. Ometi kohtab ta oma suurt armastust Mariat. Tema peas keerlevad mõtted sõdurielu lõpetamisest ja Mariaga elama asumisest, kuid lõpuks otsustab ta siiski ennasthävitava missiooni kasuks. Kuni lõpuni ei kustu temas täielikult lootus eluga pääseda kuid kaine mõistusega mõeldes teab ta, et need šansid on imetillukesed. Ta unistas elust Mariaga ning oma viimasel koosolemise tunnil palus teda naiseks. Nad olid üksteist alles leidnud, kõrvuni armunud, kuid samas teadsid, et nende õnn on lühike. Kumbki aga ei tahtnud seda teineteisele tunnistada, ning see teeb olukorra veelgi keerulisemaks. Robert Jordanist üks osa soovis viia lõpule oma missiooni, hävitada niipalju vastaseid, kui vähegi võimalik. Tema teine, inimlikum pool aga kiskus teda mujale, elama Mariaga rahulikku abielu. Minu arvates iseloomustab Jordani sisekonflikti hästi järgmine lause, mida ta ütles Mariale: „ Ma armastan sind, nagu ma armastan vabadust ja inimväärikust ja igaühe õigust töötaa ja mitte nälga kannatada. Ma armastan sind, nagu ma armastan Madriidi, mida me kaitsesime, ja nagu ma armastan neid oma seltsimehi, kes on surma saanud.“ Ühelt poolt on Robert Jordanile tähtsad tema unistused ühisest tulevikust Mariaga, teisalt aga ei suuda ta nii kegelt jätta sinnapaika kõike, mille eest ta siiamaani võidelnud on.
Sõda paneb õik selle keskel olevad inimesed raskesse olukorda, kus tihti tuleb teha raskeid valikuid . Antud juhul valis Robert Jordan oma elu eesmärgi, võitlemise üle oma elu armastuse. See oli raske otsus, kuid vaid nii sai ta surra rahus , teades, et on võidelnud viimse hingetõmbeni.