Madakaskar (1)

1. Riigi nimetused (pilt 1)
Republic of Madagascar
Repoblikan'i Madagasikara
République de Madagascar
2. Asukoht ja pindala (pilt)
Madagaskarit nimetatakse ka kuuendaks mandriks, kuid seda mitte niivõrd saare suuruse tõttu kui selle tõttu, et ta on kaua isoleeritult arenenud, nii et on välja kujunenud omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt)
Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit.
Saare pindala on 590 000 km².
3. Lipp vapp,hümn, riigikeel (pilt)
Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007.(pilt)
4. Elanike arv,rahvastiku koosseis (pilt)
Elanike arv riigis on 20042552 (2008/07)
Elanike arv linnades Juuli, 2001 seisuga
Pealinn Antananarivo 4,580,788 in.
Antsiranana 1,188,425 in.
Fianarantsoa 3,366,291 in.
Mahajanga 1,733,917 in.
Toamasina 2,593,063 in.
Toliara 2,229,550 in.
Rahvastiku koosseis : malagassid (99%) muud (1%)
Malagassid jagunevad 18. etniliseks (mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olevat) rühmaks (nimetatakse ka hõimudeks), millel on erinev kultuuriline ja religioosne pärand. Nad on Madagaskarile rännanud eri aegadel . Kõik nad kõnelevad malagassi keelt, kuid igaühel on oma murre.Suuremad rühmad on merinad, betsileod, betsimisarakad, tsimihetid ja sakalavad.
Nimekiri on pikk: (kaks pilti)
Antaifasy ("Liiva inimesed")
Põhja- Madagaskaril: Diego -Suarez-i läheduses.
Antaimoro ("Ranna inimesed")
Lõuna- Madagaskaril: Vohipeno ja Manakara läheduses.
Antaisaka (Sakalava alamrühm)
Lõuna- Madagaskaril: Farafangana läheduses.
Antankarana ("Need kividega")
Põhja- Madagaskaril: Diego-Suarez-i läheduses.
Antambahoaka ("Nood inimesed")
Lõuna- Madagaskaril: Mananjary läheduses.
Antrandroy ("Okka inimesed")
Lõuna- Madagaskaril: Ambovombe läheduses.
Antanosy ("Saare inimesed")
Lõuna-Madagaskaril: Taolagnaro läheduses.
Bara
Kesk-lõuna Madagaskaril: Isalo, Ihosy ja Betroka läheduses
Betsileo ("Palju võitmatuid")
Kesk platool Madagaskaril: Fianarantsoa läheduses.
Betsimisaraka ("Palju võitmatuid")
Ida- Madagaskaril: Toamasinast Antalaha-ni
Bezanozano ("Palju väikeseid palmikuid")
Kesk platool ja Ida- Madagaskaril: alal Betsimisaraka madalmaa ja Merina kõrgmaa vahel
Mahafaly ("Need kes teevad tabu")
Kagu- Madagaskaril: kõrbes ümber Ampanihy ja Ejeda
Makoa või Mikea
Lääne- Madagaskaril.
Merina ("Kõrgmaa inimesed")
Kesk- Madagaskaril.
St. Marians
Ile Ste Marie (Nosy Boraha)
Sakalava ("Suurte väljade inimesed")
Lääne-Madagaskaril; laiali üle piirkonna.
Sihanaka ("Soo inimesed")
Põhja-Madagaskaril: Lake Alaotra ümber.
Tanala: Ikongo ja Menabe ("Metsa inimesed")
Ida-Madagaskaril: Manakara läheduses.
Tsimihety ("Need, kes ei lõika oma juukseid ")
Põhja-Madagaskaril.
Vezo [Sakalava alarühm]
Loode-Madagaskaril: rannikul
Zafimaniry
Kesk Lõuna-Madagaskaril: kõrgmaal Ambositras
5. Riigipea (pilt)
President Andry Rajoelina
6.Rahaühik ja suhe eesti krooni (kaks pilt)
Augustini 2003 oli rahaühikuks Madagaskari frank (FMG). Siis võeti kasutusele Madagaskari ariary (MGA), kusjuures viis franki vahetati ühe ariary vastu. 1 MGA = 0,006395 EEK (27.01.2009)
7.Religioon (kaks pilti)
kohalikud usundid 52%, kristlasi 40%, muhameedlasi 6%, luterlasi 1% ja hinduismi 1%
8.Regioon (pilt)
Madakasgar jaguneb 6 provintsiks mis on omakorda jaotatud 22 regiooniks.

Antananarivo provints

Antsiranana provints

Fianarantsoa provints

Mahajanga provints

Toamasina provints

Toliara provints
9.Riigi kujunemine/ ajalooline omapära (pilt)
Arheoloogilised tõendid näitavad, et Madagaskar oli veel asustamata, kuni umbes 1500 või 2000 aastat tagasi, enne kui esimenesed indo-Malaialastest asukad saabusid purjekatega mis seilasid üle India ookeani. Nad tõid endaga kaasa traditsioonina riisi kasvatamise astangulistel põldudel, Kadu- Aasia toidud ja keelejuured mis viitavad poolsaartele. Asustamine kiirenes 9. sajandil, kui võimas Hindu- Sumatra impeerium Srivijaya omas palju võimu merekaubanduse üle India ookeanis.
Eurooplaste saabumine ja kolonoseerimine (pilt)
Portugali meremehed nimetasid saare Ilha de Sao Lourenço, kuid nagu hilisemad Britid, Hollandlased ja Prantsuse laevastikud ei suutnud nad siin luua endale tugipunkti. Euroopa ja Põhja-Ameerika mereröövlitel oli märkimisväärselt rohkem edu, muutes Madagaskari (ja eriti Sainte Marie) oma baasiks India ookeanis 17. sajandil.
Võimsas Madagaskari kuningriigis hakkas arenema majanduskasv tänu kaubavahetusele Euroopa kaupmeestega. Kõige võimsam neist oli Merina mis asus sisemaal , mida valitses Ramboasalama, kes omandas relvastuse, et alistada oma naaber hõimud. Tema poeg Radama sai 1810. aastal kuningaks ning haistades õnne sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritanniaga 1817 – lubades sadu kritlikke misjonääre siseneda Merina mänguväljakule. Kuid tema lesk ja pärija, Ranavalona esimene, hüüdnimega “Verejanuline”, kirglikult ei salinud kõike vahaza (valge), ta tagakiusas misjonääre ja nõudis enda kümnete tuhandete Madagaskari omaduste sundkonfiskeerimist kasutades selleks julmi ja leidlike meetodeid.
Aastal 1890 antsid Britid Madagascari üle Prantslastele ning said vastutasuks Zanzibari. Prantslased jõudsid Antananarivosse (nüüdsesse pealinna) 1895 ja muutsid 1895-ndal aastal saare ametlikus kolooniaks. Prantslased surusid küll alla kohalikku keelt Malagasy-t, aga samas ehitasid saarele teedevõrgustiku ja laiendasid haridust ja kaotasid orjuse. Pahameel Prantsuse kolooni vastu kasvas kõigil ühiskonna tasanditel ning selle vastu oli 1920 aastaks moodustunud rahvuslik liikumine. Streikide ja meeleavalduste tippuks oli 1947 aastal toimunud mäss, mille Prantslased maha surusid peale 80 000 inimese tapmist – mässu liidrid saadeti eksiili (maalt välja - pagulusse).
Rahvuslus ja sõltumatus (pilt)
1958 aastal Madagaskarlased hääletasid referendumi, et saada autonoomseks e. iseseisvaks vabariigiks Prantsuse ülemere rahvaste seas. Esimeseks presidendiks sai Philibert Tsiranana, kes andis Prantslastele loa jätkata kontrolli kaubanduse ja tööstuse üle. Tsirana sunniti tagasi astuma 1972 ning presidendiks sai maavägede ülem Gabriel Ramantsoa.
Sotsialist Ramantsoa sõbrunes Hiina ja Nõukogude Liiduga, sulges Prantsuse sõjaväebaasid ning ühendas põllumajandustootmise süsteemi, mis põhjustas Prantsuse põllumeeste väljarände. Majandus sööstis aga alla ning Ramantsoa oli sunnitud tagasi astuma. Tema järeltulija, Richard Ratsimandrava kestis vaid ühe nädala enne kui ta tapeti mässumeelsete sõjaväe ohvitseride poolt. Kes omakorda pea koheselt tõrjuti Ramantsoa pooldajate poolt ning uus valitsus tuli võimule kelle juhiks oli Didier Ratsiraka.
Ratsiraka aastaid iseloomustas veel rohkem sotsialistlike reforme, kuid võla kriis 1981 ja 1982 sundis teda loobuma reformidest ning järgima IMF-i nõuandeid (International Monetary Fund – Rahvusvaheline Raha Fond). 1989 aastal Ratsiraka “valiti” kahtlusäratavat kolmandaks seitsme aastaseks valitsusajaks – rahutustega kus hukkus 6 inimest. Inimesed jätkasid ikka nõudmist tema tagasiastumiseks kuni aastani 1991 ja sellele järgnenud meeleavalduste poolt kaasa toodud majanduse paigalseisu . Aastal 1992 hääletasid Madagaskarlased referendumil piirata presidendi volitusi. Samal aastal korraldati valimised ja professor Albert Zafy hävitas Ratsiraka 17 aastat kestnud võimuperioodi.
Aastad kommunistliku diktatuuri ja majanduse halba juhtimist tegid raskeks Zafy-l süüdata majandust ja saavutada usaldust inimestes. Teda lõpuks süüdistati oma võimu kuritarvitamises (näiteks oma peaministri koondamisest). 1996 korraldati valimised ja Ratsiraka üllatas kõiki oma võiduga.
Madagaskar täna (pilt)
2001 läksid Madakaskarlased küsitluse põhjal toimvale üldvalimistele. Esimeses voorus Marc Ravalomanana, endine jogurti müüja ja ettevõtja, väitis võitu, kuid Ratsiraka keeldus hääletusest. Ravalomanana ja tema toetajad korraldasid massimeeleavalduse 2002 aasta alguses. Kuu aega hiljem läks Ravalomanana ja kuultuas end presidendiks, mis põhjustas suuri kokkupõrkeid konkureerivate toetajatega, mis oleks pea-aegu toonud Madagaskarile kodusõja. Sildu pommitati ja Ratsiraka toetajad plokeerisid Antananarivo (pealinna), lõigates sellelt toidu ja kültte varud ära nädalateks.
Riigikohus otsustas häälte põhjal, et Ravalomana on võitja. Kui Ameerika Ühendriigid tunnustasid tema võitu. Ratsiraka põgenes Pariisi pagulusse. Ravalomana valimiskampaania “Ma armastan Madagaskarit” kindlustas tema populaarsuse parlamendivalimistel detsembris 2002. Uus president reformis riigi rikkutud majandust ja tõstis riigiametnike (eriti politsei) palku, et välja juurid korruptsiooni. Ta suutsid ära rääkida Maailma Panga mis koos Prantsusmaa ja Ameerika Ühendrikkidega kokku annetasid riigile 2,3 billionit eurot. Nad koos Madagaskarlastega loodavad, et Ravalomanana, ise hakkanud miljonäär, suudab täita Madagaskari tohutut majanduslikku potensiaali.
Ravalomanana on teatanud oma kavatsustest juurida välja Prantsuse kultuuri mõju riigile ning taastada malagassi keel ja traditsioonid. Tema ajal on riigi põhimaanteed remonditud, et see oleks nägus turistidele ja et Madagaskari sõjavägi oleks rakendatud kuudeks.
Kuigi, reisiatel tuleks olla siiski tähelepanelik kuna poliitiline olukord on kõikuv.
Ajakirjandus (pilt)
5 ajalehte,3 ajakirja, 3 raadiot ja 1 telekanal
Majandus (kaks pilt)
Riigi majanduslikult arenenuim piirkond on kõrgplatoo. Pealinn Antananarivo on poliitiline ja majanduslik pealinn Madagaskaril. Põllumajandus,sealhulgas kalandus ja metsandus , on põhialuseks majandusele. Peamine eksport toimub kohvi, vanilli (Madagaskar on maailma suurim vanilli tootja ja eksportija), suhkruroog , nelk, kakao , riis, maniokk (tapiokk), oad, banaanid , pähklid ja loomakasvatussaadused. Vanillal on olnud ajalooliselt eriline tähtsus. Ning kui aastal 1985 Coca -cola hakkas tootma uut Colat mis sisaldas vähem vanillat, siis Madagaskari majanduses toimus langus, mis lõppes ja tõusis tagasi endisele tasemele kui turule tuli tagasi Coke Classic . Impordib, aga naftat, tarbekaupu ja toitu.
SKT - $20.76 billionit USD (2008) – seega elaniku kohta teeb see 1035 ,8 USD per face 
Peamised majandusharud on turism , tekstiil , kergtööstus ja kaevandus. 21. sajandil võime näha reaalset alepõllundust, mida looduse õnnetuseks tingib saareelanike primitiivne ja vähetõhus põllundustehnika.
Energiatarbimine 750GWh (1998) (energiat toodetakse fossiilkütustest 33,33%,hüdroenergiat 66,67%,tuumaenergia 0% ja muu ka 0%. Paljudes kohtades ei ole elektrit – ainult suurtes linnades.
Peamine transport käib mööda raudteid mida on kokku 875km (kaks eraldi süsteemi) ja maanteid mida on kokku 49 837km.
Kliima ja millal minna (pilt)
Kliima
Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes.
Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27° C, lõunaosas 22-24° C. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid.
Riiki külastad on normaale pea iga aeg peale jaanuarist märtsini, kui on tugev vihmasadu ja paljud teed võivad olla kõike muud kui läbipääsmatud. Ja siis kui seal on suur risk tsüklonitel idast ja kirdest. Üldiselt on parim aeg reisimiseks enamikus valdkondades aprillis ja oktoobris -novembris. Lahedam aeg reisida kõikjal kuiva hooajal (mai-oktoober) kui sel ajal võid riigi keskosas (hauts plateaux) ka Antananarivos külm ja tuuline ning vahest koos jääkülmade vihmahoogudega.
Lääne ja edela osad võivad minna suvel väga kuumaks, kuid talve kuudel on nendes piirkondades meeldiv ja sinine taevas, jahedamate temperatuuride ja vähese vihmaga. Suurimad sademed on kirdes juulist-septembrini, sel ajal on metel liiga ohtlik liigelda veolaevadel.
Keskmine ja maksimaalne temperatuur erineks umbes 30° C rannikualadel(kõrgem suvel) ja umbes 25° C keskosas. Talvel võib keskosas temperatuur langeda kuni 10° C ja isegi madalamale öösel.
Loodus (pilt)
Pinnamood
Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo (Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.), idaosas on alluviaalne (jõesetteline) rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. Kõrgplatoo kõrgus merepinnast on 800... 1400 m, keskmine kõrgus on 1100 m. Platoo on lääne poole kaldu. Lavamaad ja mäed on maastikul sageli segamini . Ta on mitu korda kerkinud ja taas maha kulutatud. Kõrgplatoo koosneb sageli graniitidest ja kvartsiitidest. Kõrgplatoo jaotavad osadeks kolm vulkaanilist päritolu mäemassiivi: põhjas Tsaratanana mäed, keskel Ankaratra mäed ja lõunas graniidist Andringitra mäed. Ankaratra mäed on suur veelahe , mis lahutab kolm suurt jõgikonda. Andringitra mägedest lõuna poole jääb Tôlanaro linn ja Tsaratanana mägedest põhja poole Tsaratanana linn.
Kõrgplatoo ja saare kõrgeim tipp on Maromokotro (2786 m), mis asub Tsaratanana massiivis. Ankaratra kõrgeim tipp on Tsiafajavona (2643 m) ja Andringitra kõrgeim tipp on Boby (2658 m).
Platoo läheb lõunas enam-vähem laugjalt üle lõunatasandikuks. Idaosa rannikumadalikku eraldavad Kõrgplatoost kaks kõrget ja järsku astangut, kõrgem Angavo järsak ja ida pool madalam Betsimisaraka astang. Lõuna pool astangud ühinevad, moodustades Mahafaly lavamaa ja Androy lavamaa. Lääne pool madaldub platoo mitmeastmeliselt, kuigi mõnes kohas on ka läbipääsmatu astang (näiteks Bongolava järsak). Kõrgplatoo põhja serv piirneb madalate Ambohitra mägedega.
Maavarad
Maavarasid on rohkesti: grafiit , rauamaak, vilgukivi , poolvääriskivid, uraan, kroom ja titaan.
Siseveed (pilt)
Madagaskari järvede seas on Alaotra järv ja Ihotry järv.
Sofia jõgi, Mahajamba jõgi, Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Madagaskari järvede seas on Alaotra järv mis on kõige suurem(pilt),Ihotry järv(pilt) ja Tsimanampetsotsa järv(pilt).
Taimed (pilt)
Taimestik madagaskaril kaart (pilt)
Lõuna-Madagaskaril Ifty-s (pilt) kasvavad keerdus astel „kaheksajala“ puude metsad ja läänes (pilt) pudelikujulised ahvileivapuud, eriti veel Morondava läheduses.
Taimestik madagaskaril kaart (pilt)
Ette tuleb vaadata ka lihasööja kann taime eest(pilt), keda on üle 60 erineva sordi.
Saarel on palju haruldasi ja endeemseid (päriskodune, mingil maa-alal kodunenud) taimeliike. 80% taimedest on endeemsed. Mõned taimeliigid leiduvad nii Lõuna-Ameerikas kui ka Madagaskaril, kuid mitte Aafrika mandril .
Kunagi kogu saart katnud metsadest (pilt)on tänapäevaks 96% maha põletatud ja maa üles haritud. Iga päev hävib umbes hektar vihmametsa. Vihmametsi on säilinud peamiselt järskudel mäekülgedel.
Loomad (pilt)
165 miljonit aastat evolutsiooni on piisav aeg et Madagaskari taimed ja loomad võiksid areneda mõnedeks veidramateks vormideks planeedil. Mitte kuskil mujal sa ei leia 70 erinevat leemuri liiki(pilt), sealhulgas üks, kes kõlab nagu politsei sireen , maailma suurimat ja väiksemat kameeleonlast(pilt) ning viimne peatuskoht elevant linnule – suurim lind kes kunagi elanud.(pilt)
Saarel on palju haruldasi ja endeemseid loomaliike. 90% loomadest on endeemsed.
Lisaks on saarel veel palju erinevaid linde, konni , roomajaid, selgrootuid ja kalu.
Mitte miski ei vääriks rohkem kaitset kui Madagaskar
Kalad
Lisaks erinevatele kalaliikidele elab seal ka haruldane Kõhrkala (ingl.k. coelacanth fish) mis on vanima säilinud elutüvega kala maal. (kuni 365 miljonit aastat)
Linnud
Madagaskaril on umbes 293 linnuliiki(pilt), kus juures neist 105 on ainult Madagaskaril. Madagaskari saartel on ka pingviinid .(pilt)
Madagaskaril ei ole selliseid Aafrikale tüüpilisi loomi nagu elevant, ninasarvik , kaelkirjak, sebra , antiloop, lõvi ja leopard . Kõik saarel algselt elanud 66 imetajaliiki on endeemsed.
Lisaks on saarel veel palju erinevaid konni(kaks pildi slaidi), roomajaid(pilt) ja selgrootuid(pilt).
Mitte miski ei vääriks rohkem kaitset kui Madagaskar.
Vaatamisväärsused (pilt)
Looduslikud

• 800 aasta vanused Baobabi alleed(pildid 4 tükki) mis koosneb üle 1000 - 30m kõrgusest puust, asub saare lääne osas Morondava ja Mahajanga vahel.
  
• Tsingy koopaid mis asuvad......
  
• Red Tsingy või siis ka Tsingy rouge(Pilt) – on põhjas Diego Suarez-ist 70km kaugusel asuv ala kus erosiooni tõttu on moodustunud huvitavad pinnavormid
  

Suveniirid (7 pilti)
Ja siis veel pilte
Kasutatud kirjandus
http://www.postcardman.net/madagascar_ethnic.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Coelacanth
http://en.wikipedia.org/wiki/Telecommunications_in_Madagascar
http://www.abyznewslinks.com/madag.ht m
http://www.madagascar-tour-guide.com/madagascar_north_tours_guide.html
http://www.maailmavaade.ee/?d=madakaskar0408
http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Madagascar
http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee/id/184
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/madagaskar_terjeaniott.ht m
http://www.wildmadagascar.org/tana.html
http://maps.google.com/maps?hl=et&um=1&q=madagascar+map&ie=UTF-8&hq=&hnear=Madagaskar&ei=Hwa1SpaPCYqP4gaB4JF9&sa=X&oi=geocode_result&ct=image&resnum=1
http://www.bbc.co.uk/nature/ecozones/Indomalaya_ecozone
http://www.epl.ee/artikkel/415145
http://www.kalevatravel.ee/1095
http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2002n3l7.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Malagassid
http://et.wikipedia.org/wiki/Madagaskari_saar
http://et.wikipedia.org/wiki/Ida-Madagaskar
http://www.piratesinfo.com/cpi_Piratical_History_of_Madagascar_543.asp
http://conservationreport.com/2009/03/26/madagascar-as-expected-political-turmoil-in-madagascar-translates-into-environmental-turmoil/
http://en.wikipedia.org/wiki/Migratory_locust
http://www.embassy.org/madagascar/
http://www.wildmadagascar.org/
http://www.lonelyplanet.com/madagascar#photo-26124-4
http://en.wikipedia.org/wiki/Madagascar
http://et.wikipedia.org/wiki/Madagaskar