Tallinna Polütehnikum Ivan Julm Koostaja: Fred Ehand PA-09B Ivan IV ehk Ivan Julm ( vene keeles ( Ivan Groznõi )) 25. August 1530 18. Marts 1584 Moskva. Ivan oli Venemaa suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg. Venemaa on tuntud oma tagurluse poolest, kuid mitte ainult tagurlus ei ole teinud venemaad kuulsaks, vaid ka tsaarid oma reformide ja omakasupüüdlike tegudega. Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm. Oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsar alates 1547 kuni surmani.
KUUSALU KESKKOOL 10.A KLASS Merily Rool Ivan Julm Referaat Kuusalu 2014 SISUKORD: 1. Sissejuhatus...............................................................................lk. 3 2. Ivan Julma noorus.....................................................................lk. 3 3. Ivan Julma valitsusaeg ja abiellumine...................................lk. 4 4. Ivan Julma Reformid................................................................lk. 4 5. Ivan Julm- sõda ja kaubandus.................................................lk. 6 6. Ivan julm- isiklikku....................................................................lk. 6 7. Ivan Julma surm ning troonipärimine.................
--kättemaks tervjaanidele 965 Svjatoslav 4 972 langes petseenidega sõdides 980-1015 valitses Vladimir Svjatoslavits (4lugu) = lugu dünastia võimuletulekust. Korduv kolme venna lugu, mis ikka ja jälle kordub. Taani viikingipealik Rörik on mõningate Vene ajaloolaste meelest Rjurik kuid me isegi ei tea kas Rjurik olemas. Vene nimede süsteem (Fjodor Uspenski) : Ivan Ivanovits- auväärne Ivanov- ametlik Ivan- semude vahel Vanja- pereringis ; Selle traditsiooni juured tagasi Rjuriku aega (Skandinaavia traditsioon kasutada isanime). Isanimi kinnistus eliidile. (nt lihtaadlik Ivan Ivantsõn, lihtinimene Ivanska). Vanavene vürstidel 2-3 nime. 1 Jaroslav Javtoslav Vladimir Ristinimeks saab olla vaid Piibli nimi/pühaku nimi. Sageli oli neil ka kolmas nimi- skandinaavia nimi, millega esinevad saagades. Vanav
Tahtsid enda võimu alla saada Läänemerd. Toimub ülemvõitlus võimu üle Läänemerel. Ülejõu elamine tol ajal. Venemaa 16 saj keskpaigas Esile hakkab kerkima Moskva vürstiriik. Moskvast saab Vene õigeusu keskus. 14 saj alguses on see selgelt nähtav. Vene alasid hakatakse koguma Moskva vürsti võimu alla. Võitlus tatarlastega. Moskva vürstiriik hakkab koguma alasid, mis enne olid tatarlastel. Ivan III 1562-1565 ajal eriti agressiivne. Seda pol jätkab tema poeg Vassili III. Viib Venemaa kogumise lõpuni. Venemaa=Moskva. Liikumine Läänemere suunas. Pihkva ja Novgorod ei tahtnud Venemaale alluda. 1471 tungitakse Novgrodi. 1479 ametlikult Novgorod Moskva koosseisus. 1492 jõutakse Soome lahe kaldale. 1494 suletakse Novgorodis Hansa kaubakontor. 1510. 1514 Smolensk. Pihkva ja Novgrodi asemel on tulnud Venmaa. Liivimaalased hakkavad takistama läänemaalaste kontakte Venemaaga
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Põhiteos = utoopia Utoopia on unistus heaolu ühiskonnast *uus maailmapilt* Keskaja lõpul võeti omaks, et maailm on kerakujuline Maade avastused Teised planeedid tiirlevad ümber maa - mis asendus hiljem arusaamaga, et universum on heljotsentriline 3.Absolutism Venemaal varauusajal Moskva kolmas Rooma. Vm Kiievi riigi pärija 1). Kiievi Venemaa 2). Vladimiri pealinn 3). Moskva 4). Peeter I 1708 Peterburgi 1703 PS Narva lahing 1700 1710 vallutab Eesti alad Ivan Julm (1533 1584 ), vallutati tatari khaaniriigid Volga ääres ( 1558 1583 ) Liivi sõda: saavutada väljapääs Läänemerele 156 kujunes Venemaal välja opritsnina, pandi alus opritsnikute malevale 1570 sõjakäik Novgorodi Boriss Godunov 1598-1605 Segaduste aeg smutnoje vremja Grigori Otrpjev, tsareevits Dimitri oli saanud surma või tapeti 1591 Vale-Dimitr krooniti Vm valitsejaks 1605, V-Dimitri tapeti ja hukati Uueks tsaariks sai Vaissili Suiski (1606-1610 )
Selle tõttu pommitati just kirikuid ja kloostreid. Sellega hävis ka suur osa Kiievi kultuurist. 14. saj tekkis Igori sõjaretke koopia, mis tugines sellele eeposele. See kirjeldab Kulikovo lahingut 1380. Arenes agiograafia Aleksander Nevski elulugu. 14. saj üks tähtsamaid tegelasi oli Radonezi Sergius asutas Sergia kloostri Moskva läheduses. 16. saj liitub kirjandusse uus zanr kirjavahetus. 16. saj on Vene riik juba tsaaririik. Esimene tsaar oli Ivan Julm, kes oli õudne poliitik, aga kahjuks väga andekas kirjanik. Ilmalik kirjandus hakkab üha enam arenema. Isegi agiograafiline zanr muutub ilmalikuks. Seda zanri on nüüd kasutatud inimese eluloo kirjeldamiseks. ,,Preester Avvakumi elulugu" 1673. oli ühe kirikulõhe tegelase autobiograafia. See oli väga oluline pöördemoment. Inimene väärtustab oma elu samale tasemele pühakute eluga. Enne salati individuaalsust. Inimesel on kõige tähtsam tema hingeelu.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Kõik kommentaarid