Ivan julm (2)

Ivan Julm
Esimene Vene tsaar
Mina lugesin raamatut Ivan IV’st (25. august 1530 – 18. märts 1584), tuntud ka kui Ivan Julm, kes on ajalukku läinud kui üks verisemaid Venemaa valitsejaid.
Ivani isa Vassili III oli juba üks väga karm valitseja, kes lasi oma naise, kellega ta oli olnud 20 aastat abielus, viia kloostrisse , sest see ei suutnud talle last sünnitada. Ta võtab ruttu uue naise Jelena, kes sünnitab talle kaks poega . Kuid Vassili sureb varsti pärast seda mädapaise tõttu ning Jelenast saab valitsejanna. 5 aastat hiljem sureb ka Jelena ja arvatavasti ta mürgitatakse. Tekib suur poliitiline kriis, sest kõik bojaarid tahavad valitsejaks saada, kuid kui Ivan saab täisealiseks, on ta ainuvalitseja.
Ivani ja tema venna eest hoolitsevad Šuiski ja Belski bojaariperekonnad, kes teda sageli alandasid ja solvasid. Põhjuseks oli, et valitseja tuleks karm. Ivani julmus tuleb välja juba lapsepõleves. Ivan ei saa kelleltki hellust ja armastust nagu lapsed vajavad. Tema päevad mööduvad julmi mänge mängides- lõhkudes, laamendades ja loomi piinates. Sellised asjad pakuvad talle lõbu juba varases eas.
Ivan ei tunne ennast piisavalt võimsalt olles suurvürst ning ta laseb ennast ametlikult tsaariks kroonida. Kroonimistseremoonia toimub Moskvas 16.jaanuaril 1547 . aastal. Ivan nimetatakse oma alamate juuresolekul pühaks tsaariks, kes on kroonitud Jumala poolt, kõikide Venemaade isevalitsejaks.
3.veebruaril 1547 abiellub Ivan Anastassia Romanovaga Uspenski katedraalis. Esimesest silmapilgust peale tundis Ivan Anastassiaga rääkides midagi sellist, mida polnud enne tundnud ning ta otsustas ta omale naiseks võtta.
Ivanil oli kokku kirikust hoolimata kaheksa naist. Paljud neist surid kahtlasel moel või katku kätte. Üks tema naistest- Marfa sureb juba umbes kaks nädalat pärast Ivaniga abiellumist.Selle peale Ivan raevub ning kahtlustab mürgitamist. Ta laseb tappa Marfa lähedased. Seal hulgas ka Ivan Saburovi, sest Ivan arvab , et see on minia isa, kuid eksib. Neil ei ole tegelikult mingit seost.
Ivan uskus ka ise, et on Jumala asemik maa peal ning seetõttu oli talle kõik lubatud, keegi ei tohtinud talle vastu vaielda ning ta ei eksinud kunagi milleski . Ta ütles, et tsaaril, Jumala poolt valitul on piiramatu võin, mille vastu mässutõstmine või isegi kriitika on jumalavallatu. Tema kõige järelemõtlematuid, kõige julmemid, kõige ülekohtusemaid otuseid peavad alamad respekteerima, kui otsuseid, mis tema kaudu tulevad Jumalalt.
1565.aastal kehtestas Ivan opritšnina-süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks- opritšninaks ja žemštinaks.Viimases osas valitsesid Ivani väljavalitud, kes võisid trahve määrata, piinata mehi, vägistada naisi, torgata lastel silmi peast , rüüstada maju, põletada metsi jpm. Seda kõike ilma, et keegi midagi ütleks. Vastupidi tsaar just õhutas nende vägivaldsust ja pärast iga kangelastegu tasus heldelt. Selle kohta öeldi, et seal oleks nagu kuus tuhat väikest Ivani. Opritšninas oli tsaari piiramatu isevalitsus ning seal toimusid täiesti valimatult suured tapmised. Ivanile meeldis pärast väikest uinakut külastada vanglaid, et viibida kinnipeetavate piinamise juures. Jälgides nende aeglasi kannatusi keset purskavat verd, kontide praksumist, karjumist ja korinat verevahus suudest tundis ta naudingut. Selle paiga lõhn, mis lehkas mädanemise, väljaheidete, higi ja kõrbenud liha järele paitas ta sõõrmeid. Õhtuti läks ta oma rahvaga jumalateenistusele ja pärast seda oli ühine söömaaeg , mis lõppes padujoomaga. Siis näidati õpetatud karusid ning vägistati ja piitsutati naisi.
Hoolimata kõigest sellest oli Ivan pidevalt kinnismõtte võimuses, et tema vastu sepitsetakse vandenõu ning see muutis teda koguaeg veel raevukamaks. Ta tahtis ühe enam näidata oma kõikvõimuga ning ta ei saanud piirduda vaid üksikisikute karistamisega , tuli karistada linnu ning ta alustas Suur-Novgorodist ja Pihkvast. Sõdurid asusid linna ümber ehitama kõrgeid palissaade, et ükski inimene välja ei pääseks. Kirikud pandi lukku, mungad pidid lahkuma kloostrist, ülikud ja kaupmehed pandi oma majadesse aresti. Linna rahvas tsaari pandud karistuse põhjust ei teadnud .
Igat sorti ohjeldamatus, joomingus, söömingud, seksuaalsed liialdused jätsid Ivani näole sügavad jäljed ning 40-aastaselt oli ta tugevalt rasvunud .
Ivani Naised sünnitasid Ivanile palju lapsi, kuid väga paljud neist surid juba varases eas. Suureks kasvavad vaid kolm ja neist kaks tema vanimalt naiselt Anastassia Zahharjina-Jurjevalt. 1581 . aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust , ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. See oli ka ainus mõrv, mida Ivan üldse kahetses. Suri ka tema viimase naise Maria Nagaja poeg Dmitri Ivanovitš, kes arvatavasti lasti tappa. Pärast Ivani surma asus vastutahtmist troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor, kes oli nõrga kehaehituse ja ebakindla vaimuga ning masendunud vastutusest, mis tema peale langes.
Arstid rääkisid 1584.aasta alguses Ivanile tema vere lagunemisest ja rikutud sisikonnast. Tema ihu läks paiste , nahk tuli maha levitades kohutavat lehka. Astroloogid ennustasid Ivanile surma 18.märtsiks. Sel samal päeval ta surigi Bogdan Belskiga malet mängides. Enne surma arvas ta ise, et on hästi oma isamaad teeninud ,sest idas vallutas ta Kaasani, Astrahani ja Siberi. Vene rahvale, keda Ivan oli kohutanud umbes nelikümmend aastat, oli ta hoolimata oma kuritegudest ja eksisammudest Jumala esindaja maa peal. Põhiliselt langesid tema hoobid bojaaride, reeturite, aristrokraatide, kõlvatute munkade vastu, harva tabas ta tavainimesi. See ongi põhjus, miks rahvas halas ja langes põlvili ka pärast kõige julmemat ja kardetumat valitsejat.