"Sügisball" Mati Unt (0)

Sügisbal  Mati Unt
* Eero  – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha,  kes  tunnistas  end armastavat Eero 
sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga 
alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kel ele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei  puuduta  kedagi ja see muserdab 
Eero hinge ja ta tunneb, et ta on si nses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid,  kartis , et ta luulet ei 
loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– 
kartlik/ moodne asjadevastasus oli tal e võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis pi nlikkust oma töö ees/ maal 
sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus  blankett / ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma  luulest
vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne, oli koos naisega elanud pisikeses
äärelinna  toakeses, kuid nüüd otsisid uut  korterit , mõtles et on kogu oma maailmaelu luulesse kirja suutnud panna, 
juurdleb ka luule kui sellise olemuse üle ja kahetseb väljendusvahendite piiratust luules.
Eero ei põlastanud linna. Ta leidis sel es oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav  rütm , ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad
võlud. Eerole meeldis, et  pood  oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trol ipeatus. Eero  ehmus , kui  Mustamäe  oli udus ning tundus nagu 
Mustamäed enam ei ole.
* August  Kask  –  vana ja kibestunud  armastab  täpsust- tegi statistikat sel e kohta, mis tal e aknast  paistis , inimeste sündivuse kohta 
ka, teretamise kohta,  joomise  kohta/  luges  tihti/ meestejuuksur –  armastas  oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – 
realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta peab paljunema ja oma 
lastes  edasi elama/ erutub kõpskingade klõbinale/ vanapoiss – tegi putru endale mitmeks päevaks ette, keegi ei seganud teda/ 
vaatas  naisi läbi puuri või klaasi, sest kartis, et mehed kleepuvad nagu kärbsepaber – pi lus oma pikksilmaga öösiti vastasmaja 
aknaid,leevendas temas üksildust/ tundis huvi grupiseksi ja loomaorgia vastu/ polnud näinud ühtegi imikut/  kolmkümmend  aastat 
olnud ilma juusteta/ ei usaldanud linnaloomi peale tõukoerte/ ei armasta inimesi, kes tal avad muru ega kasuta kõnniteed/  skeptik  
inimeste suhtes/ usub, et terve inimtõug on kõlbatu/ põlgas joodikuid – ei pea neid inimesteks – tuleks Kuule ära saata/ nagu huntki 
vajalik ökoloogiline tegur – mõttmängud/ kahjurõõu tundev teise õnnetuse üle/ ebavi sakas –  astub  bussis meelega teistele jala peale/
oli  rõõmus , et sai telekast jälgida Maureri nais. elas samas  majas  Eeroga,  armastas vahel jalutada linnast välja,vaadata 
puid,armastas värsket õhku. Ta ei tahtnud ka lapsi saada, kuna ta ei tahtnud neist kauem elada, ta oli üksik inimene, kõige 
uue vastu skeptiline (näiteks ei salli ta pikkade juuste moodi meestel) jälgib laste julmi mänge  hoovil . Elu on 
muutunud Augusti inimese suhtes skeptiliseks, ta ootab  neilt  pigem halba kui head.
Teda ei lohutanud väline heaolu – palgatud korrastajad, iga päev vi di  rämps  minema, manööverdasid prügiautod – tema teadis, mis 
inimesed tegelikult teevad.
*  Maurer  –  arhitekt , teadis linnast palju, oli  linnaosa  arhitektuurist osa  võtnud  algusest peale tundis ajalugu – aastaarve puistas une 
pealt/ tundis demograafiat/ ei söönud kala – tema veidrus/ neljakümneaastane – heldinult mõtles sõjajärgsetele noorusaastatele/ elas
naisega/ varem tegeles mõttetute hobidega- kalapüüd(kättemaksuks) ja laevade pudelisse panekuga, nüüd otsib kõiges täiust/ 
uskus, et elu tuleb paljundada ni  palju kui võimalik – iga sündimata laps on mõrv/ tundis rõõmu pisiasjadest – et trol ibussid oma 
li nidel li kusid, hambaarstid hambaid ravisid, lehmad pi ma andsid/  sõbraga  arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma 
mõtlemises ajast eest – pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservati vsust vana linna suhtes/ ei hina inti msust ja 
individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata  ettepoole / ei sal inud tuulelippe/ heroism esindaja- tahtis anda teistele 
elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, šampoone, lõhnaõlisid,  ööd / ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei sal inud 
ekshibitsioniste, fetišiste/ homoseksualiste ja onaniste/ lühikest kasvu, heledate juustega, naeratava näoga/  armukade / ei salli 
pinnapealsust – tema naine/ usub, et inimeses pole täiust/ kartis  kurbust  – vältis kõike, mis võiks teda kurvaks teha, 
eelistas näha head., inimkonna heaolu on temale südamelähedane. Aga oma naise jaoks ei jää tal aega. Vahel käitub
ta justkui poleks tal naist olemaski. Naine on üksi, Maurer on üksi. 
Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike 
viisakusest.   Imetleb  mustamäe funktsionaalsust elukeskkonnana ja imestab uue põlvkonna arhitektide 
minevikuihaluse üle, mida ta ei mõista. Tunnetab, et tühjal  ristteel  funktsioneeriv  valgusfoor  on märk inimeste 
hoolivusest.meeldib uudsus ja modernsus vastupidiselt Augustile
* Laura – töötab telefonivõrgus – aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika – telekafanatt/ 
komekümneaastane/ kartis harva – maavärinat kartis/ ei mõelnud üldse maailma peale, ei tea sel est õieti – ei pea ennast 
otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ 
ei tüdi  televisioonist  – armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta – nad ei tee
nalja  ega poes, ei võta last kukile/ elab koos oma pojaga ja vaatas pidevalt seriaale, ta elas neile kaasa rohkem kui oma elule, 
kaotanud usalduse meeste vastu ning seetõttu sukeldub ta oma seriaalimaailma, mis tundub olevat kindel. Istub 
oma diivanil, joob šerrit ja sööb kompvekke, oma hinge kurbust likööriklaasi uputab Oma lapsest ei tee ta välja.
Ja kõik meeste lähenemiskatsed tõrjub ta tagasi. Laura on tegelikult üksik – televiisor tekitab temas illusioone 
sõpradest ja kaaslastest. Kaaslasteks on aga väljamõeldud tegelased seriaalidest.  näeb sealt elu, millesarnast 
tal endal pole. Tegelikult pole aga ka  televiisoris  kujutatu ju päriselu. Seda taipab ka Laura kui arutleb selle üle, 
kas  näitlejad , kes filmirolle täidavad, ka ise midagi säärast on pidanud läbi elama. Ta jõuab järeldusele, et 
arvatavasti mitte, nad ainult täidavad oma rolli selles filmis.
* Peeter – Laura  lasteaiaealine  poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei 
usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ 
nuusutas omaenese gaase suure  huviga / kummalised lõhna ja kompeeelistused,uuris ennast ümbritsevat, seda
oli vähe, 4 seina, lagi ,põrand väike laps suures maailmas. Ta tunneb siirast huvi kõige vastu oma ümbruses ja 
uudistab  igat  pisimatki asja. Vaatlemine ja  uurimine  on tema lemmiktegevused. Maailm on tema jaoks üks imeline paik ja ta suudab 
isegi varblaste kõndimist mööda välisseina hämmastusega vaadata. Tal e meeldib ka öösiti suvalistele inimestele helistada ja küsida 
mõistatusi (ta helistab ka teose teistele peategelastele). Kui poiss vahel ema käest maailma asjade kohta aru pärib, ei saa ta 
peaaegu kunagi vastust. Peeter on sunnitud avastama seda maailma üksinda.,  Mustamäel sündinud ja kasvanud 
laps oma mõnevõrra kummalise mõttemaailma ja omanäoliste aruteludega, Linnalapse maailm erineb suuresti 
teistsugustes oludes sirgunud laste omadest. Peetri arusaamad ülejäänud maailmast on kujunenud vaid raamatute 
põhjal. Loomadestki teab ta vaid neid, keda linnamajades või nende ümbruses leidub –  hiirt , kassi,  koera , mutte ja 
lindusid.
* Theo  – restoranišveitser –  talle väga maitseb  alkohol  ning naised ei pidanud seda oma põhitööks/ sügavate  huvidega  tark 
mees. Teda  huvitab  sügavalt  astroloogia . Kuid igal  hommikul  painab teda üles mõte, kes ta on. Tema arvates on ta korraga 
intel ektuaal (ta on vaimsete huvidega – huvitub teosoofiast ja astroloogiast ning loeb hea meelega raamatuid) ja hooramees (igal ööl 
on tal uus naine, vahel ka lausa prostituut,  voodis  ning raamatu alguses oli tal 235. naine). Naistega leevendab ta ajutiselt oma 
üksindust. töötas Mustamäel oma kõrtsis, mis oli  elumaja  esimesel korrusel / psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut 
“Mees ja naine”, sest tal polnud kel egagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud 
unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis al a käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekol ased läbipaistvad silmad/
õhtupooliti elu sisse/ ei sal inud näitlejaid ja lavastajaid/ otsib läbi seksi ühendust kosmosega/ kadestas krokodil i ja kilpkonna 
kaitsekihti/ harjutas magneetilist pilku/ tundis end ebakindlalt ruumides, kus ei olnud peeglit/  materialist  – uskus kõikidel nähtustel 
olevat teadusliku aluse/ räägib oma unenägudest/ tundis ennast olevat loodud kõrgemate väärtute jaoks, kui vaid juhuseks/ huvitub 
võõra inimese elust – üritab abi kutsuda/ vanadusehirm, kuna tal pole ei vara, vaimset selgust ega professionaalseid oskusi/ tunneb 
end tühisena
*Tegelasi ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Ni  Eero kui ka August 
Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. 
Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides tal e oma 
unenägu . Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja.Kõik nad on 
üksikud.
*Linnamiljöö: Lagedale maastikule rajati grupp kunstilisi objekte, mis võbelesid, häälitsesid ja li kusid, need olid punased torud/ 
Tänavad olid inimesi täis/ Maja täis inimesi, kes üksteist ei tunne/ Li kuvate figuuridega kül astatud maastik/  Majades  oli hi resita ja 
toiduainete lõhna/ Asfaldil  lendas  pakkimispaberit/ tühjal ristteel funktsioneeris valgusfoor/ pole parkimisplatse – autod peavad seisma
tänava ääres/ põhjapoolsed korterid on alati ilma päikeseta/ kinnised ja sünged siseõued/ vähe puid, põõsaid,  tuult  ja päikest/ majad 
on otse tänava ääres/ tänaval sõidavad autod/ käib  igavene  müra ja äri terve päev läbi/ õhk on heitgaasidest tulvil/ iga mõnekümne 
meetri taga on risttee, mis pakub ohtralt võimalusi li klusõnnetusteks ja vähendab samal ajal tänava läbilaskevõimet/ linn 
avaneb  alles temast autoga läbi kihutades/ Väljas polnud midagi teha – üksainus supermarket, inimesi ja makarone 
täis, ei pargipinke ega baare, ei muuseume ega kinosid – raske oli aega veeta/ luuletaja Eero, silme läbi on see kui 
„liikuvate figuuridega küllastunud maastik”. Mustamäe majadel puudub vertikaalne mõõde, neil pole keldreid ega 
pööninguid. Korterid on lihtsalt üksteise peale laotud. Need majad ei sõltu keskkonnast ja neil ei ole sidet kosmosega.
Samas on linnaelul või mustamäeelul kogu üksinduse ja võõrandumise kõrval ka häid jooni, Mustamäe oli kui tollase 
urbanistliku arhitektuuri näide, moodne elukeskkond, kuhu soovisid elama asuda paljud, kes olid tüdinud oma 
endistest elukohtadest maal või äärelinnas.
Sügisball  jutustab kuue uuselamurajooni elaniku  elust samas rahvarohkes Mustamäe linnaosas, kes  on südames üksikud ja 
puutuvad vaid ri vamisi kokku,nad kohtuvad al es raamatu lõpus.Raamat on modernistlik-kõik tegelased elavad oma elu ja enamus 
juttu on tegelaste mõtisklusest. indivi di subjekti vsete pürgimuste ja objekti vsete tingimuste vastuolu, tundub nagu loeks kuute 
erinevat teost, kuid samas on põhi kõigil sarnane. Tegelased nagu ikka on igal pool erinevad, lõpus kattub nende tee kummalisel 
juhtumisel. Kui raamatu alguses olid kõik inimesed üksikud ja neil ei olnud õrna aimugi, et nad üldse olemas on üksteisele, hakkavad 
raamatu lõpus toimuma juhuslikud kokkusaamised. loomeinimese raskusi linnamiljöös  elades  ja tegutsedes.  Teisalt  vihjab  luuletus  
ka, et inimesed ei oska hinnata seda, mis neil on…  ootus mil egi järgi, mida kunagi ei pruugigi toimuda. Kuid ootus jääb si ski õhku, 
või osalt ka pigem  ärevus  või hirm millegi tulevase ees. Luuletaja Eero usub, et juhtub midagi halba: „Kõik see kokku 
meenutas elu, kuid sundis ometi valvsaks, ja Eero aimas halba nagu alati.”  tegelasi ühendavad negatiivsed 
mälestused oma eelmistest elukohtadest. tegelaste elu pole läinud nii nagu nad seda soovinud oleksid.
Aja kirjeldus : rongide kokkupõrge, maavärinad maailma eri kohtades, mis vastaval aastal toimusid. Samuti on teksti põimitud 
kõikvõimalikke vi teid teiste autorite teostele, kust Unt on leidnud erinevaid  müüte  või  muistendeid  või muidu fakte teoses esinevate 
nähtuste kohta
* Maurer läheb oma abikaasaga kohvikusse oma abielu päästma, aga see on juba karil ning Maureri abikaasat märkab šveitser Theo,
kes üritab tal e läheneda
*  Peetri ja Eero vahel kui esimene neist valib juhuslikke telefoninumbreid ja üks neist juhtub olema Eero 
telefoninumber.
* Luuletaja Eero läheb oma sõpradega peole erinevatesse kohtadesse ja üritab alkoholijoobes tagasi jõuda peo 
algsesse kohta ühe tuttava korterisse, kuid Mustamäe majad on kõik ühesugused, ei suuda Eero õiget kohta 
tuvastada ja läheb  kogemata  Laura juurde. Laura ja Peeter ehmuvad, kui Eero kohe diivanile istub ja Laura seriaali 
vaatama hakkab, rahunevad nad peagi. Laura pakub veel vi na Eerole. Varsti Eero aga  lahkub . Hommikul tuleb tal e meelde, et 
käis ühe naise juures, aga naise välimus ei tulnud tal e meelde. See jäi tema hinge vaevama.
* Theo käis ühel peol ning sai oma ärikaaslastega kokku. Nad läksid Mustamäe lähedasse metsa  jalutama  ja vi na jooma. Vedurijuht 
(üks Theo ärikaaslastest) kaotas aga oma kol ase  jope  ära.
* Järgmisel hommikul läks August Kask jalutama ja leidis  metsast  uhke välismaise kol ase jope. Ta pani sel e endale  selga  ja asus 
tagasiteele.
* Varsti kuuldi aga  pauku . Auto oli ühe inimese al a ajanud, kel el oli kol ane jope  seljas . See oli August Kask. Laura läks Peetrile 
järele ning oli sama ülekäiguraja juures, kus juhtus õnnetus. Ta hüüdis isegi Augustit, aga see ei päästnud meest. Eero oli teisel 
pool  ülekäigurada  ja nägi samuti õnnetust otse silme all. Arhitekt Maurer oli töölt koju minemas ja nägi eemalt 
toimunut. Šveitser Theo oli rahvamasside liikumise peale välja rutanud ja nägi  avariid .
* Peale Augusti hukku muutuvad kõigi  elud . 
* Pärast  juhtunut  aga kohtusid Eero ja Laura. Eero sai aru, et tema oligi see naine, kes on tema luule adressaat. Laura isegi kuulas 
huviga Eero luulet. Detsembri keskel Laura ja Eero abiel usid. Varsti aga sai Eero aru, et Laura si ski ei mõista teda.
* Theo oli hirmunud pärast autoõnnetust ning  magas  öösiti koos revolvriga ning ei julgenud võtta vastu öiseid 
kõnesid
* Maurer lõi kaasa uue, veelgi suurema elamurajooni rajamisel.
* August Kase mõrvariks osutus endine ooperilaulja  Marino  Martin, kes teose alguses oli mõned päevad Lätis 
kadunud.
*  Theol hakkas lõpuks hirm üle minema.
* Eero hakkas peagi mõistma, et ta naine ei mõista teda
* Laura  film  hakkas ikkagi lõppema
* Maurer töötas juba eskiiside kallal ja August Kask oli piisavalt kõdunenud, kui saabus uus aasta.
 Lisaks ei saa maninimata jätta raamatu imepäraselt ilusaid peatükkidele antud nimesid: varasügis, äike, udu, 
hilissügis , esimene lumi, talv.