Mida ma muudaksin Eesti õiguses? (1)

Mida ma muudaksin Eesti õiguses?
Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Nii nagu on igal süsteemil, on ka Eesti õigussüsteemil oma head ja vead. Tooksin välja mõned aspektid, mis mind praeguse õiguse juures häirviad ning mida mina muuta sooviksin.
Kõigepealt viikisin sisse mitmed muudatused karistusseadustikus. Eelkõige muudaksin karistusi rangemaks. Mis puudutab joobes juhtimist, siis siin kohal võiksid seadused olla nii rangemad kui ka jääda leebemateks. Joobe seisundis juhtidelt tuleks juhtimisõigus mitte ainult tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja neid enam mitte tagasi anda. Uuesti ARK-i (autoregistrikeskuse) liiklusteooriaeksami või liiklusteooria - ja sõidueksami edukas sooritamine ei ole minu arvates piisav põhjus juhtimisõiguse tagastamiseks. Joobes juhtimine näitab vastutustundetust ja hoolimatust mitte ainult iseenda vaid eelkõige teiste suhtes ning uuesti sooritatud eksam ei õpeta inimesele vastutustunnet, mis tal ilmselt puudub. Hiljuti meedias käsitletud ettepanek karistada ka kaasreisijaid, kes sõidavad joobes juhiga , on minu arvates liialdus või isegi absurdsus. Kui mina kaasreisijana istun autosse, siis kuidas ma veendun, et juht ei ole joobes, kas hakkan alati kaasas kandma alkomeetrit ning panen juhi puhuma? Ning sama kehtib ka ühistranspordi puhul, kui näiteks sisenen trolli, siis kuidad ma saan teada, et juht on kaine ? Muidugi oleks väga positiivne selles alati veenduda eelkõige enda turvalisuse huvides, kuid praktikas see tõenäoliselt ei toimiks.
Rangemad karistused peaksid olema ka kuritegude toime panemise puhul. Kui kurjategija on toime pannud mitu väga rasket kuritegu (näiteks tahtlik tapmine ), siis niisugune käitumine näitab juba kindlat käitumismustrit. Ma arvan, et niisugused inimesed on haiged, keda haiglaravi kahjuks ei paranda ning keda on ohtlik hoida vabaduses. Mulle meenub Tess Gerritseni krimiromaani „ Kirurg “ mõrvar, kes käitus tervele inimmõistusele vastuvõtmatult, kuna tal oli koljumõra. See füüsiline defekt tegi temast haiglase käitumisega mõrvari. Ta ei andnud endale oma käitumisest aru. Ta oli haige, keda ravida ei olnud võimalik. Niisuguste inimeste puhul rakendaksin ma eluaegset vanglakaristust .
Eluaegne vanglakaristus võiks kesta järeleandmatult elu lõpuni. (Edaspidi pean silmas eluaegsete vangide all neid kinnipeetavaid, kellele on niisugune karistus määratud tapmise /tapmiste eest) Mina ei annaks eluaegsetele vangidele võimalust vanglast lahkuda enne surma. (armupalumine presidendilt, lühiajalised väljasõidud, tingimisi vangistuse saamine.) Niisuguseid vange laseksin kinnipidamisasutusest välja vaid tööle – ma paneksin vangid sunnitööle. Nad peaksid oma ülalpidamise maksumaksja kulul millegi kasulikuga välja teenima ning millegagi ka oma toimepandud kuritegusid heastama. (Ohvreid see küll kahjuks tagasi ei too, aga midagi siiski ühiskonna heaks.)
Juhul kui kinnipeetavad siiski vabastatakse vangalst enne nende karistuse tähtaja lõppu olenemata siis põhjusest, siis mina looksin avaliku toimiku nende isikute nimedest , kes on toime pannud raskeid kuritegusid. Siis on nende vabanemise järel igal ühel (näiteks võimalikul tulevasel tööandjal) võimalik teada saada rohkem selle isiku tausta kohta. Seejärel saab iga inimene ise otsustada, kas on nõus eksvangiga koostööd tegema või ei.
Kui mõrvar on alaealine, näiteks 15-aastane, siis tema maksimaalne vangistus on kümme aastat. Ma arvan, et tahtliku tapmise puhul on see karistus liiga vähe. 15-aastane isik (olgugi et alaealine) on juba piisavalt vana, et teda täielikult vastutusele võtta. Ma arvan, et eluaegset vanglakaristust võiks rakendada ka alaealiste puhul. (Seda juhul kui on tegemist tahtliku tapmisega, mis ei tulene näiteks enesekaitsest.)
Võib-olla olen ma liiga karm, aga kuna meie ühiskonnas pannakse toime väga palju ja raskeid kuritegusid, siis võib-olla karmimate karistustega suudaksime seda kuidagi ohjeldada. Ehk on hirm karmi karistuse ees see, mis hoiab inimesi julmi tegusid tegemast tagasi. Eesti riik on väike ja veel noor, arenguruumi seaduste muutmise osas veel on.