I Maailma sõda (0)

1 I MS põhjused: a suurriikide võitlus kolooniate pärast; b alahinnati MS puhkemise ohtu; c puudusid rahvusvahelised lepped kriiside reguleerimiseks. 2 Sõjaliste blokkide kujunemine: 1872- kolme keisri liit (vene, A-U, Saks ); 1879 - kaksikliit (saksa, A-U); 1882- kolmikliit (saksa, A-U, itaalia); 1887- edasikindlustamisleping; 1893- kaksikliit ( prant , Vene); 1902- salajane leping (prant, itaalia); 1904 - südamlik liit (prant, inglismaa + vene 1907). 3 Ajend: a Sarajevo mõrv (28.06.1914), sõda 1 kuu hiljem; b Vene kuulutas välja üldmobilisatsiooni; c Austria sõda Serbia vastu edutu; d Saksa nõudis, et Vene tühistaks mobilisatsiooni; d Saksa kuulutas Venele ja Prantsusmaale sõja 01.08; e 03.08 Vene ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksale ja A-U; f 04.08 Inglismaa kuulutas sõja Saksale ja A-U. 4 Sõdivate riikide plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan; Prantsusmaa- plaan 17; Inglismaa- puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega; Venemaa- nõrk ettevalmistus, armee tunduvalt suurem kuid viletsalt varustatud, kaua aega võttis selle kogunemine ja rindele saatmine ; A-U- koostatud arusaamaga et A-U tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Vene vastu. 5 Tähtsamad lahingud: a Marne’i lahing- Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid, ägedates lahingutes panid inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept algul sakslaste edasiliikumise seisma; b Lahingud Türgi rindel- 1915 üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta, 1916 inglased lahkusid; c Verduni lahing- Saksa asus 1916 veebr rünnakule. Prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes kandsis Saksa suurtükitules raskeid kaotusi. Lahing kestis 10 kuud, hukkus 1 milj meest. Lootus Prantsuse armee verest tühjaks lasta ebaõnnestus, ise saadi suuremaid kaotusi; d Somme’i lahing- 01.07.1916-nov lõpp. Ing-Prant väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased kas esimest korda tanke, kokku hukkus 1,3 milj meest ja selget edu ei saavutanud kumbki pool; e Sõda merel- 1915 Saksa allveesöda, Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7 mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania. Kuna inglastel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda, varitsesid nad sobivat juhust et Saksa laevastik hävitada. 1916 Jüüti Merelahing – Öises lahingus suutis Saksa laevastik põgeneda ja oma baasi naasta, mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 6 Muutused ühiskonnas: a elatustaseme järsk langus; b toidupuudus; c levisid epideemiad; d uut hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus, mitmed riigid kehtestasid iseseisvuse; e suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes; f naiste iseseisvumine ja meestega võrdsete õiguste saamine. 7 Igapäevaelu sõja ajal: a piirati toiduainete tarbimist, kellegil polnud piisavalt varusid; b hakati tootma ersatskaupu, algas nälg ja epideemiad; c sõja populaarsus vähenes kiiresti, ainult USAs polnud olukord nii hull. 8 vägivallailmingud: a eriti karmi okupatsioonireziimi kehtestasid sakslased okupeeritud Belgias, sealse vastupanuliikumise mahasurumiseks kasutati eriti julmi meetodeid - võeti pantvange ja hukati neid; b Vene vägede edasitungi A-U territooriumile saatsid verised juudipogrommid e arveteõiendamised; c kõige süngem episood 1915 Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, tapeti 1,5 milj inimest. Kadunud sugupõlv: sõjas osalenud põlvkonda on nim kadunud põlvkonnaks. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. 9 Veebruarirevolutsioon : Põhjused: a majanduslik kaos- puudus toorainest & tööjõust, transpordisegaduse; b keisrivõimu autoriteedi langus. Käik: 23.02 Naistepäeva tähistamine; 24,25.02 algas Petrogradis üldstreik; 26.02 arreteerimised, sõjavägi hakkas rahvaga ühinema; 27.02 muutus massiliseks, revolutsioon levis suurlinnadesse; 2.03 Nikolai II rong peeti Pihkvas kinni ja 3.03 sunniti ta oma troonist loobuma . 10 Kaksikvõim Venemaal: a loodi tööliste ja soldatite saadikute nõukogud & ajutine valitsus; b Nõukogudesse kuulusid vasakpoolsed parteid- esseerid , menševikud, bolševikud; c 4 mõjukaimat parteid: Rahva Vabaduse Partei (Vene demokraatlik vabariik), Sotsialistide
Revolutsionääride Partei (suur mõju talurahva hulgas, sotsialistlik Vene), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (refermistlik - linnatööliste ja haritlaste hulgas suurim mõju, marksistlik – eesmärk kehtestada diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa). 11 Enamlaste tõus: a enamlased kogusid populaarsust, lubades rahvale kõige mida sooviti; b Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Vene viivitamatut sõjast väljumist ning võimu üleandmist nõukogudele; c esimene katse 1917 kukkus läbi, kuid sündis arusaam et ainsaks võimaluseks Venet päästa oleks kehtestada sõjaline diktatuur; d üritati sõjalist riigipööret, kuid Kerenski suutis selle koos enamlaste abiga maha suruda. Oktoobripööre: 25.10 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10 II nõukogude kongress , mis mood Rahvakomissaride Nõukogu. Liidriks sai V.U. Lenin. 12 Nõukogude võimu kehtestamine: Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Selle kokkutulemiseks minevat aega kas ära terrori käivitamiseks oma konkurentide vastu ning võimu kindlustamiseks. Valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. 6.01 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Bresti Rahu: 1917 nov pöördusid enamlased Saksa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu . Läbirääkimised venisid ja lõpuks kaotas Saksa kannatuse ning alustasid 17.02.1918 sõjategevust (hõivati Baltiriigid ja suur osa Ukrainast). Paanikas enamlased nõustusid nüüd kõigi Saksa tingimustega ja 3.03 sõlmiti Bresti rahu. 13 1918 sõjasündmused: a Saksa pealetung Läänes- 21.03.1918 Somme’i all alanud pealetung oli sakslastele edukas. Juuli keskpaigaks jõuti 60km kaugusele Pariisist. Edul oli kõrge hind, ligi viiendik saksa vägedest oli lüüa saanud ja Saksa sõjaväge laastasid nakkushaigused. Saksa takerdumist kas ära inglased koos ameeriklaste abiga ja koos suudeti Saksa pealetung tagasi lüüa. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine- 8.08.1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Aminsi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Saksa sõdurite võitlusvaim oli murtud , hakati mõistma et pole enam võimalik seda sõda võita. Septembris tunnistati et Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29.09.1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. 14 Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine: Saksa vägede lüüasaamine kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 19.09.1918 alustas Bulgaaria Prant ja Ingl rahuläbirääkimisi. Türgi oli samuti jõudnud kokkuvarisemise ääreni. 1918 okt asus rahu otsima ka A-U, kuid sinna kuulunud rahvad iseseisvusid üksteise järel. Austria kapituleerus 3.11.1918. Sõja lõpp: 11.11.1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne’i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas I MS. 15 Pariisi rahukonverents: 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, lükati tagasi Wilsoni rahuplaan ning keskenduti Prants ja Ingl huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kõige tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versaille ’i rahuleping. Versaille’i rahu tingimused: Saksa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lothringi ning mõned alad sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lisaks pidi Saksa vähendama oma sõjaväge 100,000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid . Saksa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka leavastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud e maksta reparatsioone.