Kaamel (0)

• Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi.
  

Kaamel on tuntuim kõrbeloom, kes kodustati juba umbes 2000 aastat tagasi.
Ta väärib lugupidamist. Tema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett.
Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend.
Aeglaselt, suursuguselt ja häirimatult astuvad üksteise kannul puuvillapakkide, telkide ning nahksete veelähkritega koormatud kaamelid . Ja niimoodi loendamatuid kilomeetreid. Nad justkui ujuvad ääretul liivamerel, nagu  kõrbelaevad.
Aastatuhandeid oli kaamel kõrbes põhiline ja ainus veoloom. Alles praegusel tehnikaajastul, mil auto- ja raudteed on tunginud liivadesse ning kõrbetaevas mürisevad lennukid, on kaamelite osatähtsus mõnevõrra langenud.
See on ka täiesti mõistetav - tee, millele kaamelikaravan kulutab terve kuu, läbib auto ühe ööpäevaga. Ja ometi on autod, rongid ja lennukid vaid ahistanud kaameli kasutamist. Päriselt pole nad teda kodustelt kõrbekarjamaadelt küll suutnud välja tõrjuda.  ( http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.ht m
Kaameleid on kahte liiki - üksküürkaamelid ehk dromedarid (Camelus dromedarius) ja Kaksküürkaamelid ehk baktrianid (Camelus bactrianus). Üksküürkaamelid elavad ainult kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Tema eellaste kohta ei ole midagi teada. Enamik maailma 14 miljonist kaamelist on üksküürkaamelid. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Avita, 2000, lk.201). Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Kesk-, Sise- ja Väike-Aasias ning Hiinas, metsikult elutseb neid  üksnes Gobi kõrbes. Et nendevahelist erinevust meelde jätta, võib võrrelda nimede algustähti, sest Dromedar meenutab oma algus tähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Üliharuldast ulukkaamelit (Camelus bactrianus ferus, maailma Punases Raamatus) kirjeldas esimesena 1883.a. N.Prževalski. Arvatakse, et praegu elab ainult kaks ulukkaamelikarja – Mongoolias ja Hiinas. (ENE 4.kd.). Lõuna-Ameerika laama on kaameliga lähedases suguluses, aga tal ei ole küüru. Mõhnjaliste hulka kuuluvad ka alpaka, guanako ja vikunja, kes elavad samuti Lõuna-Ameerikas.
Kaamel elab30-40aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus „Valgus“).
Kaamel on kuni 3 m pikkune , harilikult 2-2,1 m kõrged, suurimad kaaluvad üle 800 kg. Neil on üks või kaks varurasvu sisaldavat küüru. Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Magu on kaamelil kolmeosaline; vatsa seintes on põiekesed vee säilitamiseks. Ta võib kanda kuni 400 ja vahel isegi kuni 700 kg raskusi koormaid. Ratsakaamel läbib ööpäevas ligi 100 km (keskmise kiirusega 10-12 km/h). ( http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.ht m).
Kaameli jalad on pikad, kõnnak kerge ja pikasammuline. Laiad , väljapoole pöördunud sõrataolised, alt mõhnalised varbad ei lase kaamelil pehme liiva sisse vajuda. Paks karv kaitseb teda öösel külma ja päevalpalavuse eest. Pikk kõverdunud kael võimaldab haarata söödavaid taimi. Pikad tihedad ripsmed kaitsevad silmi kõrvetava päikese või jäise pakase eest. Liivatormi ajal laskub kaamel nahksetele põlvemõhnadele, tõmbab kõrvad peadligi, suleb silmad ja suu ning peaaegu täielikult ninasõõrmed. Nii ei satu tema hingamisteedesse liiva ega tolmu. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia).
Kaamel sobib kõrbeeluks paremini kui enamik maailma loomi. Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet . Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel ). Toidu suhtes on kaamel vähenõudlik. Vähetundlike limasnahkade ja vähetundliku keele tõttu võivad kaamelid süüa ka asteldega taimi.
Kaamelipiim on suhteliselt rasvane , kuid väga mineraalainete- ja vitamiinirikas. Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku keskmiselt 1700 kg piima. ( http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.ht m). Piimast tehakse kumõssi, võid ja juustu. (ENE 4.köide)
2008.a. 4. ja 15.  aprillil sündisid Tallinna loomaias suisa kaks kaamelipoega kaks kaamelivarssa. http://www.loomaaed.ee/index.php?ide=45,166 Kaamelid on universaalsed loomad ning suudavad hakkama saada siis kui päike kütab kõrbe väga kuumaks ning ka siis kui on karmid miinuskraadid. Nii suudavad kaamelid üle elada ka Eestimaa talve, kaitseks paks talvekasukas. Selle ajab kaamel siiski suveks maha, seetõttu näebki loom kevadel justkui pulstunud välja. http://video.delfi.ee/video-last/ZA7I8j4o/
Araabia Ühendemiraatides Dubais sündis esimene kloonitud kaamel 8. Aprillil 2009.a. Ühe küüruga kaamel sai araabia keeles nimeks Injaz ( Triumf ). Ta kaalus sündides 30 kilogrammi. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=324550 ). Kloonikaameli sünnile eelnes viie aasta pikkune uurimistöö.
Kaamelite uurimiskeskuse juhi Lulu Skidmore`i sõnul on kloonkaameli sünd tähtis teadussaavutus, mis aitab säilitada ja edasi anda heade piimaandjate ja võiduajamistel edukalt esinenud kaamelite geene.
Injaz on kloonitud kaamelist, kes kaotas elu 2005. aastal. Teadlased eraldasid selle emase kaameli munasarjade rakkudest DNAd ja siirdasid selle surrogaatemaks olnud kaameli munarakkudesse.
http://www.elu24.ee/?id=106696
Esmakordselt maailmas kloonitud emane kaamel nägi ilmavalgust 8. Aprillil 2009.a.Dubais, teatas kohalik leht.
Kaamelite reproduktsioonikeskuses ilmavalgust näinud Injazi-nimeline kloon kaalus sündides 30 kilogrammi, vahendab RIA Novosti. 
Kaamel on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kaamel kodustati juba 2000 aastat tagasi. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, söövad liha, koovad kaamelivillast riideid .
Kaamelite eluiga ulatub 30–40-aastani.
Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel )
Kaamel on toidu suhtes vähenõudlik, ta võib süüa igasuguseid kõrbetaimi, milliste ogadega see end  ka ei kaitseks, üldiselt võib ta olla pikka aega söömata, küüru talletatud rasvavarud aitavad kaamelit näljaaegadel. Ta tuleb hõlpsasti toime ka veeta, mahlakail õitsval kõrbeheinamaal võib ta joomata vastu pidada tervelt kolm nädalat.

• Kaamelid kuuluvad mõhnjalaliste (thlopoda) seltsi. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Praegu elavad kaamelid on dromedar ja baktrian. Et nende vahelist erinevust meelde jätta, võib võrrelda tähtede nimede algustähti, sest Dromedar meenutab oma algus tähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Kaameleid hüütakse vahest „kõrbelaevadeks“, sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoolseid jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks. Kaamelilt saadakse piima, villa, liha ja nahka. Kaameleid kohtab kõrbetes, rohtlates ja steppides.
  

Harjumuspäraselt nad elavad -30 liikmelistes karjades. Kaamelid elavad tavaliselt 17 – 30 aastaseks. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Ta võib veeta vastu pidada mitu päeva. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana.