– Vastu – Toodete paljusus Piirprintsiip: Mida see tähendab? • Kuna otsustame nappuse tingimustes, siis abiks on meetod, mis on seotud “piiriga” • “Piir” on seotud otsuste kaasnevate lisakuludega ja –tuludega toote ühe lisaühiku tarbimisega • Kompromissotsuses piirprintsiibist lähtuvalt tuginetakse piirtulude ja piirkulude ristumispunktile • Ristumispunktis meie heaolu suureneb Ettevõtete dilemmad • Juhtimisotsused ja ressursside nappus • Juhtimisotsused ja kasumimotiiv • Juhtimisotsused ja piirprintsiip Majandusotsuste kolm rühma Majanduse põhivalikud • Mida toota? • Kuidas tuleb hüviseid toota? • Kellele toota? • Kõiki valikuid organiseerib ja koordineerib majandus • Majandus ei seisa lahus inimestest, kes selles osalevad Erinevad majandussüsteemid • Tavamajandus • Käsumajandus • Turumajandus • Segamajandus
sadadele meeskondadele, teeninduskoolitusi loendamatutele teenindusorganisatsioonidele ja juhtimiskoolitusi tervele armeele esmatasandi juhtidele, olen tundnud tõelist vajadust selliste koolituste läbiviimiseks ainult ehk kümnelkonnal korral. Enamikel juhtudel on tegelikuks lahendamist vajavaks küsimuseks osutunud hoopis valesti valitud tegevusmudel, mittetoimivad süsteemid või kesised juhtimispraktikad - ehk strateegilisel tasandil tehtud juhtimisotsused ja tippjuhtide isiksusest tulenevad väljakutsed. Selge, et juhid ise ennast kõrvalt ei näe, seega ei näe ka probleemi ja muidugi ei küsi abi. Ikka saadetakse arenema alluvad. Tõtt-öelda murran siiani pead, miks peaksid inimesed, kes juhtide ebaadekvaatsed juhtimisotsused oma isikliku aja ja tervise arvel ära päästavad, peale seda kõike veel justkui karistusena koolitustel istuma. Mõistan, et ükski koolitaja ega konsultant ei taha ütelda, et kuningas on alasti
b) 4C mudel keskendub konkurentidele, 4P mudel keskendub premiumtoodetele c) 4P mudel keskendub konkurentidele, 4C mudel aga tootele d)4P esindavad müüja olemasolevat maailma – mõjutamaks ostjat, 4C ostja vaatevinklist on iga turundusmeede loodud tooma tarbijale kasu 5 4. 4P MUDELI KASUTUS On otstarbekas kasutada siis, kui juhtimisotsused põhinevad pika perspektiiviga filosoofial, vajadusel ohverdades lühiajalised finantseesmärgid. Raiskamine puudub-tarni ainult seda, mida klient tajub väärtusena Vastavalt nõudlusele-tarni täpselt sel ajal, sel viisil, selles kohas, sellises koguses ja sellise kvaliteediga nagu kliendil tarvis Ära tooda ülemäära, vaid nii palju kui on nõudlus 6 5
Juhtimisarvestus. Kõik juhtimisotsused põhinevad infol: PLANEERIMINE TAGASISIDE OTSUSTAMINE ORGANISEERIMINE KONTROLL Planeerimise all mõeldakse firma eesmärkide määratlemist ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamist. Organiseerimise all mõeldakse firma ressursside korraldamist kavandatu elluviimiseks.
6 lk 254 riknev kaup *tarnija selgitusi nõudvad kaubad. 2)Ärilised, kaubanduslikud otsused- seotud toodete ja teenuste tarnimisega 63. Ladude väärtust lisavad rollid. ja allhangetega 3)Tegevusotsused- tootmise ja jaotuse planeerimine a)Transpordi konsoliderimine/ühendamine nii sisend kui 4)Transpordi juhtimisotsused- seotud sõidukite ja marsruutide valikuga väljundlogistilises süsteemis ning lastimisega. b)Toodete ja tarnete koondamine ja valik 75. Millised tegurid mõjutava transpordiliigi valikut? 64. Millistes kuludes säästetakse kui laol on väärtust lisav roll? *riigi suurus ja kultuuriline taust *geograafia, kliima *riigi elanike ja
Laenu võtmist põhjustab asjaolu, et firma vajab oma turustamiseks ja vahendite jaoks raha. 15 000 laen on pikaajaline stardilaen, mis võetakse täismahus välja enne firma asutamist. Laen saab tagasi makstud esimese aasta lõpuks. Esimesel aastal on firmas 10 töötajat ja omanik ning lisaks ka ostetakse sisse raamatupidamise teenust, sest pole mõtet võtta endale tööle täiskohaga inimest, kui saab kasutada ka lihtsalt teenust. Kõik juhtimisotsused võtab vastu omanik ning tema sõna maksab igal pool, see ei tähendaks seda, et ta ei kuulaks nõuandeid ja ideid oma töötajatelt. Esimese aasta lõpuks on firma piisavalt edasi arenenud, et oleme katnud terve Eesti ning hakkame mõtlema suunamist väljas poole Eestit. Teise aasta lõpuks oleme pannud firma püsti ka Lätis ja Leedus, kuid need pole veel nii edukad. Kolmanda aasta lõpuks saavad ka need edukaks. Aastate jooksul on
suhetes (suhetes teiste isikutega). Korporatiivsed normid võivad olla kehtestatud üldaktiga, mis kehtestab üldised käitumisnormid, või üksikaktiga (nt juhtimisotsusega). Järgitakse neid norme huvi tõttu kuuluda just sellesse korporatiivsesse organisatsiooni. Üldaktiga kehtestatavad korporatiivsed käitumisnormid võivad olla sellised, mis erinevad seadusega kehtestatud käitumisreeglitest või ka seadusega reguleerimata käitumisreeglid. Üksikaktiks olevad juhtimisotsused aga käsitlvad organisatsioonisiseste ja organisatsiooniväliste kohustuste täitmist (nt vastavalt juhend personali tööle võtmiseks ja kauba vastuvõtmiseks). Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega.
meeskondi, kes järgivad lean'i ja organisatsiooni filosoofiat ja seda teistele õpetavad; austa oma partnerite võrgustikku ja aita neil täiustuda. Protsess- Täiusliku protsessi loomine Pidev `tõmbega'* protsessivoog, töökoormus(t)e tasakaalustus, piisav kvaliteet kohe, standardsed toimingud, mis pideva täiustumise ja kaasamise alus, ainult usaldusväärne ja testitud tehnoloogia. Põhitõed- Pikaajaline pühendumine Juhtimisotsused põhinevad pika perspektiiviga filosoofial, vajadusel ohverdades lühiajalised eesmärgid. Tegevuspõhise kuluarvestuse (ABC) olemus ja seos protsessipõhise lähenemisega. läheneb protsesside optimeerimisele finantsvaate kaudu. Üldlevinud on kulude eristamine funktsionaalsete allüksuste ja kululiikide (nt palk, materjalid, rent, ...) kaupa. See on mugav finantsarvestuslikust aspektist, kuid juhtimisarvestuslikust aspektist (efektiivsuse hindamiseks ja õigete
· organiseerimine firma resursside korraldamine kavandatu elluviimiseks · kontroll firma ja selle osade (allüksuste) jälgimine, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele ja plaanidele · otsustamine ratsionaalse valiku tegemine alternatiivide vahel. Otsustamine ei ole omaette juhtimisfunktsioon, see on pigem kõiki juhtimisfunktsioonide eraldamatu koostisosa (Alver, Reinberg 2002: 12). Kõik juhtimisotsused tuginevad infole ning juhtimisotsuse kvaliteet sõltub omakorda info kvaliteedist. Kavandamise ja kontrolli tsükli igal astmel on juhile suureks abiks arvestusinfo. Kavandamise väljundiks on eelarved (plaanid), mida koostavad arvestusspetsialistid. Seejärel võrreldakse eelarveid tegelike tulemustega, et teha kindlaks potensiaalsed probleemid. Arvestusinfo on äärmiselt oluline igapäevaste äriotsuste langetamisel (näiteks hinnakujunduses, varude juhtimises jne). Veelgi
6) tulemuste hindamine ja analüüsimine - tagasiside. Otsustusprotsessi eesmärgiks on ratsionaalse ja optimaalse lahenduse leidmine. Tihti arvatakse, et otsused, mis on vastu võetud emotsioonide mõju all osutuvad valedeks/irratsionaalseteks. Võib eristada positiivset ja negatiivset emotsioonide mõju nii individuaalsele kui ka gruppi otsustuprotsessile. Juhtimise juures peetakse loomulikuks, et kõik juhtimisotsused tuleks teha argumenteeritult, toetudes võimalikult paljudele objektiivsetele faktidele. Aga mitte alati meie otsused on ratsionaalsed ja faktipõhised. Tegelikult faktid ei ole otsustamise juures kaugeltki nii olulised, kui ärikirjandus väidab; vahel ainult tekitatakse fakte juurde, et toetada mõnda otsust; faktid, mis töötajad juhtidele pakuvad, on tihti töödeldud, tingituna soovist juhtidele meele järele olla (Kell, 2012)
individuaalselt, nii et kasutatavad kalkulatsioonimeetodid kajastaksid piisavalt täpselt toimuvaid protsesse. Ettevõtte jaoks on peamine teada kui palju toodetav toode või teenus maksma läheb, sest ilma selleta ei saa teha ka õiget hinnapakkumist. 19 VIIDATUD KIRJANDUS 1. Haldma, T; Karu, S. Kuluarvestussüsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko, 1999 2. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997 3. Karu, S. Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis. I osa. Tartu: Rafiko, 2008 4. Peets, P. Juhtimisarvestuse loengukonspekt. Tartu: Tartu Ülikooli Rahanduse ja arvestuse instituut, 2001 5. Peets, P. Juhtimisarvestuse loengukonspekt. Tartu: Tartu Ülikooli Rahanduse ja arvestuse instituut, 2004 20
teha sellest näiteks tuletorn meenutav asi. Ei tasu ennast müüa lausega, millel ei ole sisu. Ei tehta omale päriselt selgeks mida tehakse ja kellele, killustatakse ennast ära. Vähendatakse kulusid aga tulemusena ei saa enam ka tulusid tekkida. · Fookuse kaotamine. Ettevõtte arenguvisioon peaks olema väljendatud konkreetsete ülesannete ning soovitud tulemustena. Juhtimisotsused tuleb teha faktide, mitte emotsioonide baasil. Mingi hea mõte on aga aja möödudes ei saa enam arugi mida sa teed ja kaotad fookuse ära. Restorani näide või Eesti energia näide. Fookuse kaotamine panganduses - majanduskriisi algus. Anti pankadele raha, et antakse laene inimestele kes ei peaks saama. Taheti majandust elavdada, aga tulemus oli vastupidine. Innovatsioon (1934) Innovatsioon on uute kombinatsioonide loomine, Näiteks:
Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS • Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks • Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht • Tunnused: mittetriviaalne küsimus, laiem tähendus, seos teadaolevaga, haaratavus, uudsus • Liigid: kirjeldavad, seoseid/põhjusi selgitavad, praktilisi lahendeid otsivad UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE
o kodanikuroll kui 'metaroll' (AVALIK)- sellele ehitatakse ülejäänud elulised rollid (ERA) (ema/isa; juuksur/kosmonaut etc) · Korporatiivne ühendus, on kindla ees-märgiga organisatsioon, 'üks organism'- siin võivad olla reeglid, kuid need pole esmatähtsad, nad on pigem vahendilise ehk instrumentaalse iseloomuga · Korporatsioonis on kõige olulisem eesmärk ja selle nimel tehtavad juhtimisotsused. · Tsiviilse ühenduse ehk kooselu mudeliks on 'praktika' (ehk reeglipõhisus) o - praktika ei määra käitumist ette, pigem kvalifitseerib seda (näiteks keel mida kõneleme) o praktika eeldab reeglite tunnustamist · tsiviilne kooselu = inimesi ühendab tsiviilne keel ehk praktika · Oakeshott: individuaalsuse tingimustes sobib riigi mudeliks tsiviilne ühendus->
Teisel päeval jääb Hr Tamm haigeks ning tema abiline otsustab samuti lahkuda töölt. Kui Hr Tamm kuu lõpus poodi tagasi tuleb on kaup juba riknenud. Tal ei ole raha, et maksta järgmise kuu eest renti ning ta otsustab sulgeda poe. Pangale tuleb maksta 250 000 ent ettevõtte arvel on vaid 12 500. Seaduse järgi peab Hr Tamm võlgnevuse likvideerimiseks hakkama müüma oma isiklikku vara (mööbel, auto, maja). Ainuomanduses oleva ettevõtte juhtimisstruktuur on väga lihtne. Kõik juhtimisotsused teeb omanik. Ainuomanduses oleva ettevõtte kasumit käsitletakse kui omaniku sissetulekut ning maksustatakse tulumaksuga. Seega maksustatakse kasumeid vaid üks kord, ehk siis kui omanik seda saab. Täisühing. Täisühing on teine enamlevinud ettevõtluse vorm. Täisühingud on paljud advokaadibürood, raamatupidamis- ja audiitorfirmad. Täisühing on kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. Täisühingu juhtimisstruktuur on keerulisem kui ainuomanduse puhul
säilivusega. Vähem tuntud on termin controlling, mis on organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon. Controlling’u peamine ülesanne on varustada infoga planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi. Seega on funktsioon juhte abistav ja konsulteeriv (n-ö sisemine konsultatsioon, parem käsi juhile). Rahvusvahelises käsitluses on selgelt eraldatud kolme termini kasutamine: controlling, sisekontroll ja siseaudit. Controller töötab välja mingis valdkonnas vajalikud alternatiivsed juhtimisotsused ja iga alternatiivi puhul tuleb püstitada küsimus, mis juhtub siis, kui seda alternatiivi rakendada (juhil peab olema mitu valikut, mitte ainult üks, juht valib alternatiivide vahel). Controlling’u funktsioon lähtub sageli organisatsiooni funktsionaalsest struktuurist. Controller’i valdkondadest tuleks eristada iseseisva vastusevaldkondi ja teiselt poolt mingi taseme juhtidega kooskõlastatud tegevusvaldkondi. Organisatsioonis võib eristada põhitegevuse
säilivusega. Kontrolling on organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon. Kontrollingu peamine ül on varustada infoga planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi. Seega on funktsioon juhte abistav ja konsulteeriv. Rahvusvahelises käsitluses on selgelt eraldatud kolme mõiste kasutamine: kontrolling, sisekontroll, siseaudit. Kontroller töötab välja mingis valdkonnas vajalikud alternatiivsed juhtimisotsused ja iga alternatiivi puhul tuleb püstitada küsimus, mis juhutub siis kui antud alternatiivi rakendada. Alternatiivsed ehk vähemalt kaks otsust on vaja anda sellepärast, et ühe puhul oleks juhtimisotsus juba ise ära tehtud, siis ei ole juhil endal enam justkui otsustusvõimet. Kontrollingu funktsioon lähtub sageli organisatsioonilis-funktsionaalsest struktuurist. Kontrolleri valdkondadest tuleks eristada iseseisva vastutuse valdkondi ja teisalt vastava
realiseerimise tingimused. *tootmisomahinda kujundavad töötasu,söötade maksumus,töövahendite amort,remont ning muud põhi ja üldkulud. *töötasu kujundavad palgatase ja töömahukus. *omahinda kujundavatest teguritest on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus. *kasumi kujunemist mõjutab läbi kvaliteedi ja sööda ka taimekasvatuse efektiivsus.esmajärjekoras rohumaa. loomakasvatuse tööjõukulusid vähendavad mehhaniseerimise ja juhtimisotsused 46. Tootmise efektiivsusnäitajate süsteem ( 12 näitajat 1) tööviljakus, 2) vara- ehk fonditootlikkus, 3)haritava maa tootlikkus, 4)töömahukus, 5)varamahukus, 6)haritava maa mahukus, 7)tootmisomahind, 8)toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta, 9)kasum ühe töötaja kohta, 10)vara- ehk fondirentaablus, 11)kasum maaühiku kohta, 12)tootmiskulude rentaablus. 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe
- personalikomplekteerimine /1: lk 241-242/ 3. Kuluarvestuse teoreetilised alused Tegevuspõhine kuluarvestus on üks uuematest meetoditest, mis aitab toime tulla ettevõtte kasvavate üldkulude jaotuse ja arvestusega. Üldkulude osakaal kogukuludest võib paljudes ettevõtetes olla juba 3050%. On ilmselge, et nii suure osa kulude ebatäpne jaotus ja arvestus toodete ja teenuste omahinnas annab juhtidele väära informatsiooni. Niisuguse väära info põhjal langetatud juhtimisotsused vähendavad ettevõtte väärtust ja kasumlikkust ning kõige halvemal juhul tüürivad ettevõtet pankroti poole. Ilmselt peavad pea kõikide ettevõtete tippjuhid kulude kontrolli oluliseks. 20% brutokasumi määra juures tuleb krooni teenimiseks müüa viis korda rohkem võrreldes ühe krooni kokkuhoidmisega. Kulud kujunevad ettevõtte väärtusahela erinevates osades erinevalt. Üks osa kuludest sõltub toodetud või müüdud toodete arvust, teine osa mitte.
alla läbitava kasvufaasi määratud piires, halvimal juhul kukuvad läbi ... Sisekommunikatsioon muutub oluliseks ja kujuneb organisatsioonikultuur. Faasi Faas 1 - kasv loovusega kõige "süda" on asutaja(d), neilt tulevad kõik ideed, lõpetab nn punase lindi kriis (crisis of red tape), mis avaldub regulatsioonide ja juhtimisotsused jne. Valdav on lihtstruktuur ja mitteformaalsed juhtimisprotsessid. reeglite loodud tõkete pärssivas mõjus initsiatiivile ja arengule. Tulemus: asutaja(te) ülekoormatus administratiivsete ja operatiivsete detailidega (ei Faas 5 kasv koostööga alanud (ähvardava) kriisi vältimiseks kujundatakse hoiak suuda kõigega toime tulla)
104 000 kroonise laenu on pikaajaline stardilaen, mis võetakse täismahus välja enne ettevõtte alustamist, et muretseda kaupa. Laen saab tagasi makstud esimese aasta lõpuks. Kahel esimesel aastal on ettevõttel kaks töötajat, kes on ühtlasi ka ettevõtte omanikud. Töötajatest üks tegeleks otsese müümistegevuse ning ettevõtte ITtoega ning teine valmistaks LARPi mõõkasid ning aitaks müümisel ning toodete tutvustamisel. Kõik juhtimisotsused võetakse vastu läbi konsensuse mõlema omaniku poolt. Kuna ettevõtte raamatupidamine ei ole väga mahukas, poleks otstarbekas selleks eraldi palgata raamatupidajat seetõttu ostetakse see teenus sisse mõnelt raamatupidamisega tegelevalt firmalt. Ettevõtte 3. tegevusaastal laienetakse mõnda teise Eesti linna, soodsateks valikutena sobiksid näiteks Tartu ja Pärnu.
seisab liiga palju likviidset raha arvelduskontol kasutamata st. rahaliste vahendite kasutamine on ebaefektiivne. Seda vaba raha võiks kasutada kas täiendavateks investeeringuteks või kindla investeeringuplaani puudumisel kasutada lühiajaliselt näiteks pankade rahaturufondide teenuseid, kus raha jääb sama likviidseks kuid teenib kõrgemat intressi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 24 2. Raudsepp, V. Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus. Tallinn: Külim, 1999. 3. Karu, S. Rahakäibe juhtimine I osa. Tartu: Rafiko, 2000. 4. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn, 2002. 5. Raamatupidamise seadus. http://lex.andmevara.ee 6. Järve, V. Finantsarvestus I . Tartu: TÜ kirjastus, 1998. 7. Reinberg, L. Firma aastaaruanne. OÜ Deebet, 1999 25
· Tootmise lisakulude standard: näiteks masinate ja seadmete kulu 1 masintunni kohta · Turustuskulude standard: näiteks turustuskulud %-des müügituludesse · Üldhalduskulude standard: näiteks rendipinna ruumeetri hoolduskulud · Standardkuluarvestuse peamised eesmärgid on kulude kontroll, kulueelarvete koostamine, tootmise põhikulude jaotamine, lõpetamata toodangu varude hindamine, valmistoodangu varude hindamine ja hinnakujundus, teha ise või osta tüüpi juhtimisotsused - 113 Kulustandardid · Kuluobjektideks valitakse valmistooted ja nende koostisosad, põhiprotsesside koostisosad. Standardarvestusega püütakse kaasata ka võimalikult enam põhiprotsesse teenindavaid tegevusi · Kulustandardid jagunevad: kehtivad standardid (praeguse olukorra baasil), efektiivsus /saavutatavad standardid (tootlikkuse tõstmine, kulude vähendamine) ideaalstandardid (tootmises häireid ei esine)
omanikele väljamakseid (Karu, 2008, lk 32). Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud ja kulud võiks jaotada järgmistesse rühmadesse (Kulud ja raamatupidamine, s.a.): • põhiäritegevuse tulud ja kulud; • muu äritegevuse tulud ja kulud; • finantstegevuse tulud ja kulud; • ettevõtte tulumaksu kulu (dividendidelt). Kulude liigitamine raamatupidamise aastaaruande koostamiseks on oluline, kuid sama oluline on see ka juhtimisotsuste tegemise jaoks (Karu, 2008, lk 107). Juhtimisotsused, mis seostuvad ettevõtte tulemustega toodete, allüksuste ja struktuuri segmentide lõikes, eeldavad kulude jälgimist. Seepärast tuleb ettevõtte sisese arvestussüsteemi kujundamise algjärgus kontoplaani koostamisel antud aspekte arvestada (Haldma & Karu, 1999, lk 36). Kulude liigitamine on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuludega seotud algdokumendid ja grupeeritakse need kulukogumitesse lähtuvalt kulude olemusest,
standardiseeritud (standardiseeritud mastaap, kõik x ja y ühte mõõdupuusse, jagatakse läbi standardhälbega, koefitsientide saamine); protsentuaalsed mudelid (algandmed protsentides, kasvu, juurdekasvu, indeksi protsent) 6. Lihtsustatuse astme järgi: agregeeritud mudelid (ühetaoliste majandussubjektide koondamine sektoriteks); detailiseeritud mudelid; punktmudelid (ettevõte ise, teeninduspunkt); ruumilised mudelid 1.2. Juhtimisotsused ja modelleerimine. Otsustusmaatriks Mudel esitab objekti või nähtust. Mudel lihtsustab tegurite arvu, mis tulemust mõjutavad, vähendatakse. Oluline on mudeli tegurite omavaheline põhjus-tagajärg suhe. Mudeli eesmärgiks on kirjeldada, seletada, prognoosida või/ja anda tegevusjuhiseid. Otsuseid tuleb teha erinevates olukordades: kindel olukord, riski olukord, määramatuse olukord (tõenäosust raske hinnata). Otsustusprotsessi etapid:
soodsaimat pakkujat. ehituskonstruktsioonide montaaz toimub samal ajal radiaatoritagused ja kapitagused võimu rivi allüksuste üle. Staabi allüksuste ettevalmistatud 34. Kuidas arvutada ehitustöö kestust? Valemid ja tehnoloogiliste seadmete ja neid teenindavate treppide ning Santehnilised tööd tehakse kahes järgus: 1)monteeritakse torud juhtimisotsused muutuvad täitjaile kohustuslikuks, kui need on mõõtühikud. galeriide paigaldamisega. Tööd teeb üks brigaad. Seadmed ja seadmed haardealade kaupa järgideks montaazitööde rütmi. kinnitanud üldjuht.
tuleneb suur operatsiooniline kahju ehk krediidirisk võib korraga muuta maksevõimetuks. Samasugune olukord võib tekkida siis, kui nõrgalt kapitaliseeritud pank omandab kõrge üldriski fikseeritud kulude suurenemisel või näiteks majandussurutisest tulenevate tulude kokkukuivamise tõttu. Likviidsuse juhtimine Panga juhtkonna ees on otuste tegemisel keeruline probleem valida õiged juhtimisotsused, mis tagaks tasakaalu eesmärkide ja nende saavutamiseks võetavate riskide vahel. Viiest finantsjuhtimise valdkonnast on reeglina kesksele kohale paigutatud likviidsuse juhtimine. Kõige üldisemalt on likviidsusega tegelevate finantsjuhtide ülesanne igas äriettevõttes käibekapitali optimaalne juhtimine. Likviidsuse juhtimine tähendab firma varade igapäevaste voogude juhtimist ning kordineerimist, kus peatähelepanu tuleb pöörata lühiajalistele varadele ja lühiajalistele kohustustele
mis peab kindlustama tagasi-sideme tootmise plaanimiseks ja normeerimiseks. See on võimalik ainult nüüdisaegseid infotehnoloogia vahendeid kasutades, mis nõuab omakorda investeeringuid nii tark- kui ka riistvarasse. 78. Staabistruktuur. Staabistruktuur on kahe eelmise juhtimisstruktuuri kombinatsioon. Staabi allüksused ei oma administratiivset võimu rivi allüksuste üle. Staabi allüksuste ettevalmistatud juhtimisotsused muutuvad täitjaile kohustuslikuks, kui need on kinnitanud üldjuht. Direktor Funktsionaalne struktuur Personaal ja töötasu Plaan Finantsid Materjalidega varustamine Rivi stuktuur Jaoskond Jaoskond Jaoskond Jaoskond 79
Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus- ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist.
Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus- ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist.
Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus- ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist.
Meie eesmärk on vähendada elanikkonna varanduslikku kihistumist ja regionaalse arengu suurt ebaühtlust. 2. SKT ja elatustaseme tõus peab olema vähemalt 6% aastas. 3. Riik peab muutuma senisest aktiivsemaks majandussubjektiks, toetades ettevõtete arendustegevust ja kaitstes neid ebaausa konkurentsi eest. 4. Riiklikku majandussektorit tuleb majandada senisest efektiivsemalt ning riik peab püstitama riigiettevõtetele selgelt fikseeritud peaeesmärgid. 5. Majanduse juhtimisotsused peavad põhinema teadusuuringutel, majandusuuringute tulemused peavad jõudma praktikasse. Nende eesmärkide saavutamiseks realiseerime järgmised meetmed: 1. Võtame vastu ja rakendame ellu uue konkurentsiseaduse, tagades vaba ja ausa konkurentsi tegelikult, mitte sõnades. 2. Toetame väikeettevõtlust. 3. Toetame aktiivselt arendustegevust, tagame töövõtjatele konkurentsivõimelise palga ja hoiame ära töötajate massilise tööle siirdumise välismaale. 4
Kogu see komplekt tugineb juhtimisfilosoofiast tulenevale organisatsiooni visioonilistele eesmärkidele. Oletame, et tahame jõuda arengus rahvusvahelisele turule. Me peame oma nissi rohkem 'tuunima'. Seega peame ka selles suunas oma töötajaid värbama hakkama. Vastavalt sellele eesmärgile ka koolitame uusi inimesi. Sellest johtuvalt tulevad ka personalipoliitilised otsused, juhtimisotsused. Me oleme igapäevaselt organisatsioonis strateegilste otsuste sees. A) JUHTKOND otsustab üldiselt kogu strateegia, juhtimisfilosoofia üle. Millised volitused on erinevate tasandite juhtidel, mis suunas tegeleme personaliga, kas tuleb kokku hoida või võib omale rohkem lubada. B) PERSONALIJUHT ülesandeks tippjuhtkonna nõustamine personalialastes küsimustes
katkestamine - arvutivõrk ei tööta ja teenuseid ei saa kasutada infopüüdmine - volitamata kasutajad kopeerivad ülekantavaid andmeid, nö "kuulavad pealt" või tundlik info klientide kohta satub konkurentide või kurjategijate kätte toimuvad pettused oma töötajate poolt kasu saamise eesmärgil leiavad aset tahtmatud eksimused oma töötajate poolt organisatsiooni tegevus katkeb kuna info pole kättesaadav andmetes on vead (n: raamatupidamises) juhtimisotsused põhinevad vääradel, ebatäpsetel või vananenud andmetel infosüsteemi arendusprojekt ei anna soovitud tulemusi Keskkonnast tingitud ohud on tulekahi, üleujutus jne. Turvalisuse juhtimisega on tihedalt seotud mõiste ,,risk". Risk on tõenäosus, et teatud tingimustel saab antud ohuallikas potentsiaalset nõrka kohta ära kasutada ja mõjutada negatiivselt (selle aine kontekstis) infosüsteemi vara, teenust, tehnoloogiat, võtmeprotsessi või koguni tervet
panka. Teisel päeval jääb Hr Tamm haigeks ning tema abiline otsustab samuti lahkuda töölt. Kui Hr Tamm kuu lõpus poodi tagasi tuleb, on kaup juba riknenud. Tal ei ole raha, et maksta järgmise kuu eest renti, ning ta otsustab sulgeda poe. Pangale tuleb maksta 250 000 ent ettevõtte arvel on vaid 12 500. Seaduse järgi peab Hr Tamm võlgnevuse likvideerimiseks hakkama müüma oma isiklikku vara (mööbel, auto, maja). Ainuomanduses oleva ettevõtte juhtimisstruktuur on väga lihtne. Kõik juhtimisotsused teeb omanik. Ainuomanduses oleva ettevõtte kasumit käsitletakse kui omaniku sissetulekut ning maksustatakse tulumaksuga. Seega maksustatakse kasumeid vaid üks kord, ehk siis kui omanik seda saab. Täisühing. Täisühing on teine enamlevinud ettevõtluse vorm. Täisühingud on paljud advokaadibürood, raamatupidamis- ja audiitorfirmad. Täisühing on kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. Täisühingu juhtimisstruktuur on keerulisem kui ainuomanduse puhul
MIKROÖKONOOMIKA 27 juba riknenud. Tal ei ole raha, et maksta järgmise kuu eest renti ning ta otsustab sulgeda poe. Pangale tuleb maksta 250 000 ent ettevõtte arvel on vaid 12 500. Seaduse järgi peab Hr Tamm võlgnevuse likvideerimiseks hakkama müüma oma isiklikku vara (mööbel, auto, maja). Ainuomanduses oleva ettevõtte juhtimisstruktuur on väga lihtne. Kõik juhtimisotsused teeb omanik. Ainuomanduses oleva ettevõtte kasumit käsitletakse kui omaniku sissetulekut ning maksustatakse tulumaksuga. Seega maksustatakse kasumeid vaid üks kord, ehk siis kui omanik seda saab. Täisühing. Täisühing on teine enamlevinud ettevõtluse vorm. Täisühingud on paljud advokaadibürood, raamatupidamis- ja audiitorfirmad. Täisühing on kahe või enama omanikuga ettevõte, kellel on piiramatu vastutus. Täisühingu juhtimisstruktuur on keerulisem kui ainuomanduse puhul
Struktuuri valdkonna teemad tundma ning omama intervjueerimise kogemust, Personalijuhtimise teemad et suhteliselt vabalt teemat arendavalt intervjueeritavalt siiski vajalik info kätte saada Erinevate funktsionaalsete valdkondade toimimine Juhtimisotsused · Süvaintervjuude tulemusi on suhteliselt raske Strateegia teemad analüüsida ja tõlgendada (Tepp) (Tepp) Intervjuude vormid Intervjuude kasutamine
Infosüsteemidega seotud riskide näiteid [4]: · tõenäosus, et tundlik info klientide kohta satub konkurentide või kurjategijate kätte · tõenäosus, et toimuvad pettused oma töötajate poolt kasu saamise eesmärgil · tõenäosus, et leiavad aset tahtmatud eksimused oma töötajate poolt · tõenäosus, et organisatsiooni tegevus katkeb kuna info pole kättesaadav · tõenäosus, et andmetes on vead (n: raamatupidamises) · tõenäosus, et juhtimisotsused põhinevad vääradel, ebatäpsetel või vananenud andmetel · tõenäosus, et infosüsteemi arendusprojekt ei anna soovitud tulemusi IT-alaste riskide määratlemise, hindamise ja nendele vastamisega tegeleb IT riskide juhtimine. IT riskide juhtimine (sammud; vastamise strateegiad) Infosüsteemi usaldusväärsuse, täitmise lubamise, salastatuse, terviklikkuse või kättesaadavuse tõrgete arusaamise ja nendele vastamise protsess. IT riskide juhtimise kasud:
· Optimaalne ergastatus · Millest võib tekkida stress organisatsioonis? · A-Tüüpi inimene: agressiivne, võitlev, rahutu, eesmärke püstitav, ajahädas, ei oska lõõgastuda · B-tüüpi inimene: suhtub rahulikult aega jne. Ühesõnaga ei stressa Kontroll Ajalooline Võrdlev nt konkurentidega Teaduslik Kontrolli liigid Ressurssi kontroll võrreldakse prognoosi ja tegelikkust. Juhtimise kontroll audit, analüüsitakse, kas juhtimisotsused on head, mida tehtud on. Strateegiline (ala juhtimiseaudit), taktikaline (keskasteme juhtide tegevbuisi puudutab) ja operatsioonide kontroll (esmatase kontroll) Eelnev, paralleelne ja järelkontroll - puudutab seda, mida me kontrollime. Olenevalt casest tuleb valida lähenemine. Hälbed probleemid ja võimalsused. Struktuurne kontroll mitteformaalne kontroll on nagu rühma poolt rakendatav. Tuleks vaadata laiemalt, millist kontrolli rakendada.
Tallinn: Külim, 1997. 4. Lobjakas, L.; Parts, V. Raamatupidamine taludele ja äriühingutele. Tartu: EPMÜ MAI, 1996. 5. Raudsepp, V. Finantsjuhtimine otsustajale. Tallinn: Külim, 1997. 6. Raudsepp, V.; Raudsepp, P. Lühiajaline finantskavandamine. Tallinn: Külim, 1996. 7. Reisenbuk, H.-A. Loengud ärikorraldusest I vihik, Tallinn: TTÜ 1998. 8. Rünkla, J. Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn: Külim, 1996. 9. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 10. Türk, V. Turumajanduse alused. Tartu, 1997. 11. Vihalem, A. Marketing, hind, müük ja reklaam. Tallinn: Külim, 1996. 12. Abiks põllumehele. Jäneda: JÕNK, 1996. 13. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996. 14. Piimakarjapidaja ja konsulendi käsiraamat. Koostanud Older, H. Saku: EPM, EMVI 1997. 15. Kaimre, P. Loodusvarade majandamise ökonoomika. http://www.eau.ee/ 16. Laidre, A. Dünaamiline eelarvestamine. http://www.netekspert.com/ 17. Loko, V
turgudel ja kliendisegmentides on veel kasvuruumi. Uutele turgudele sisenemine on üldjuhul kulukam ja riskantsem kui intensiivsem tegevus olemaolevatel turgudel. - Turuinfo kogumine ja analüüsimine on vahend eluliste teadmiste saamiseks. Kliendile väärtuse loomine võib küll kogemusel põhineda, kuid ainult sellest ei piisa koguda tuleb võimalikult palju fakte, et tulevikku puudutavad juhtimisotsused ei põhineks vaid kõhutundel. - Turuinfo kogumiseks tuleb investeerida aega, et saada rahuldav tulemus. Samas peaks turundusplaan ise sisaldama vaid seda informatsiooni, mille põhjal tehakse järeldusi. - Turuinfot saab eelnevatest turu-uuringutest, ajalehtedest ja (eriala)ajakirjadest, ettevõtete kodulehtedelt ja pressiteadetest, olemasolevate klientide ja partnerite küsitlustest,
üldiselt ja konkreetselt ettevõtet mõjutav sotsiaalmajanduslik ja poliitiline olukord konkurents ja koostöö 2. organisatsiooni terviklikkus, süsteemsus, korrastatus ja toimimise järjepidevus missiooni, eesmärkide, strateegiate ja arengukavade selgus juhtimissüsteemide olemasolu ja toimimine organisatsiooni struktuur, selle lihtsus või keerukus juhtimistasandid, juhtimisulatus, juhtimisotsused organisatsiooni kultuur, ajaloo väärtustamine organisatsioonis välja kujunenud väärtushinnangud ja hoiakud 3. organisatsiooni tuleviku ja muutumisega seotud asjaolud: muutuste kiirus, ulatus ja uudsus 10 personali piisav informeerimine muudatustest muudatuste tajumine personali poolt 4. organisatsiooni vajadustest lähtuvad personalile esitatavad ootused:
väljatöötamine; organiseerimine - firma ressursside korraldamine kavandatu elluviimiseks; kontroll - firma ja allüksuste jälgimine, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele ja plaanidele; otsustamine - ratsionaalse valiku tegemine alternatiivide vahel; firma juhtimise infosüsteem - ulatuslik süsteem, mis hõlmab ja korraldab kogu ettevõttesse sisenevat infot. --- Joonis. Kavandamise ja kontrolli tsükkel Kõik juhtimisotsused tuginevad infole ning juhtimisotsuste kvaliteet sõltub info kvaliteedist. Kavandamise ja kontrolli tsükli igal astmel on juhile suureks abiks arvestusinfo. Kavandamise väljundiks on eelarved (plaanid), mida koostavad arvestusspetsialistid. Seejärel võrreldakse eelarveid tegelike tulemustega, et teha kindlaks potentsiaalsed probleemid. Arvestusinfo on samuti äärmiselt oluline igapäevaste äriotsuste langetamisel (näiteks hinnakujunduses)
kõige otstarbekamate otsuste vastuvõtmise tagamine, ettevõtte erinevate valdkondade tegevuse koordineerimine ja ettevõtte tegevuse lõpptulemuse kõrge efektiivsuse tagamine. Nii nagu turumajandus, nii on ka kaubandusjuhtimine ajaloolises mõttes suhteliselt uus valdkond, kus kõik mõisted ei ole veel täpselt paika pandud. Kaubandusjuhtimise tähtsamaks omapäraks on kõigi juhtimisotsuste, millised on seotud kaubandusettevõtte tegevusega, formeerimise kompleksne iseloom. Kõik need juhtimisotsused on omavahel tihedalt seotud ja avaldavad kas otsest või kaudset mõju kaubandusettevõtte tegevuse efektiivsusele. Kui sellega ei arvestata, võib juhtuda, et juhtimisotsused, millised on näiteks suunatud kas müügiprotsessi organiseerimise või tehnoloogia täiustamisele, ükskõik kui progressiivsed need ka oleksid innovatsiooni seisukohalt võetuna, osutuvad konkreetse kaubandusettevõtte tingimustes majanduslikult ebaefektiivseks. Siin võivad põhjusteks olla liiga pikk tasuvusaeg,
See oleneb eelkõige lahendatava probleemsituatsiooni iseloomust, abstraheerituse ja määramatuse astmest. Mõnel juhul võib osutuda otstarbekaks piirduda üheainsa eesmärgi seadmisega. Otsustamise mõte taandatakse olemasolevast alternatiivide kogumist eesmärgi saavutamise astme järgi hinnatuna parima leidmisele. Seega suunatakse empiirline analüüs probleemsituatsiooni lõppseisundile. 39. Mis mõttes võetakse juhtimisotsused üldjuhul vastu „ajahädas“ ja milliste võtetega „ajahäda“ probleem lahendada? - Peaaegu kõik majandusotsused võetakse vastu ajahädas, st praktikas eraldatakse otsuse ettevalmistamiseks üldjuhul vähem aega, kui oleks tarvis probleemsituatsiooni kohta vajalike teadmiste ja info kasutamiseks otsuse ettevalmistamise kõige ökonoomsemal režiimil. Otsuse
Korporatiivsed normid võivad olla kehtestatud üldaktiga, mis kehtestab üldised käitumisnormid, või üksikaktiga (nt juhtimisotsusega). Järgitakse neid norme huvi tõttu kuuluda just sellesse korporatiivsesse organisatsiooni. 154 Üldaktiga kehtestatavad korporatiivsed käitumisnormid võivad olla sellised, mis erinevad seadusega kehtestatud käitumisreeglitest või ka seadusega reguleerimata käitumisreeglid. Üksikaktiks olevad juhtimisotsused aga käsitlvad organisatsioonisiseste ja organisatsiooniväliste kohustuste täitmist (nt vastavalt juhend personali tööle võtmiseks ja kauba vastuvõtmiseks). Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega.
annaabi.ee 
