Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtimisvigadest (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas nii küsite?
  • Kes nad tööle võttis?
  • Kes Hästi aga värbamise ja valikusüsteemis töötas välja kes?
  • Kelle süü see on?
  • Mida me mõistame juhtimisvigade all?
  • Miks juhid eksivad?
  • Kuidas vältida juhtimisvigu?

http://alvistorium.ghost.io
Juhtimisvigadest… Ausalt ja avatult
Niisiis ,  te  olete  veendunud,  et  teie  viletsate  müügitulemuste  taga  on  müügiinimeste  kehvad 
müügioskused?  Ja  ei  kahtle,  et  koostöö  mittelaabumise  põhjuseks  on  inimeste  puudulikud 
koostööoskused? Mis siis ikka, ilmselt oleks teil mõistlik siinkohal lugemine  pooleli  jätta ja lasta olukorra 
lahendamiseks personaliosakonnal otsida mõni  universaal -nahaalne koolitus. Aga kui olete jäänud edasi 
lugema ja on tekkinud isegi väike huvi selle vastu, mida autor käesoleva kirjatükiga öelda tahab, võime 
üheskoos  jõuda  ülaltoodud  probleemide  tegelike  juurte  juurde.  See  aga  on   eelduseks    tõepoolest  
toimivate lahenduste ülesleidmiseks.
!Kõigi nende aastate jooksul, mil olen viinud läbi müügikoolitusi kümnetele firmadele, meeskonnakoolitusi 
sadadele  meeskondadele,  teeninduskoolitusi  loendamatutele  teenindusorganisatsioonidele  ja 
juhtimiskoolitusi tervele armeele  esmatasandi  juhtidele, olen  tundnud  tõelist vajadust selliste koolituste 
läbiviimiseks  ainult  ehk  kümnelkonnal  korral.  Enamikel  juhtudel  on   tegelikuks   lahendamist  vajavaks 
küsimuseks  osutunud  hoopis  valesti  valitud  tegevusmudel,  mittetoimivad  süsteemid  või  kesised 
juhtimispraktikad - ehk strateegilisel tasandil tehtud juhtimisotsused ja tippjuhtide isiksusest tulenevad 
väljakutsed. Selge, et juhid ise ennast kõrvalt ei näe, seega ei näe ka probleemi ja muidugi ei küsi abi. 
Ikka   saadetakse   arenema   alluvad .  Tõtt-öelda  murran  siiani  pead,  miks  peaksid  inimesed,  kes  juhtide 
ebaadekvaatsed juhtimisotsused oma isikliku aja ja tervise arvel ära päästavad, peale seda kõike veel 
justkui  karistusena  koolitustel  istuma.   Mõistan ,  et  ükski   koolitaja   ega   konsultant   ei  taha  ütelda,  et 
kuningas on alasti. Ja ega oma raha eest ükski juht seda kuulda tahakski. Niisiis jääb üle kirjutada see 
kirjatükk.
Kõik organisatsioonide probleemid tulenevad 
juhtimisvigadest. 
!Kõik organisatsioonide probleemid tulenevad juhtimisvigadest. Kuidas nii, küsite? Aga meie töötajad ei 
saa  ju  hakkama  lihtsaimate  ülesannetega!  Tõsi.  Ent  kes  nad  tööle  võttis?   Personaliosakond .  Aga 
personalitöötajad  värbas  kes?  Hästi,  aga  värbamise  ja  valikusüsteemis  töötas  välja  kes? 
Väljaõppesüsteemi?  Ah,  et  polegi?  Aga  kelle  süü  see  on?  Isegi,  kui  olete  delegeerinud  selle  kõik 
kolmandatele isikutele (ja see ongi mõistlik), vastutab tulemuste eest ikka  tippjuht . Näete siis, kõik algab 
juhtimisotsustest,  mis  käivitavad   otsesed   ja   kaudsed   mõjuahelad.  Siinkohal  tuleb  kohe  meelde  Herluf 
Bidstrupi üks kuulsamaid karikatuure “Ring”.
© 2014 Margus Alviste                                         Lk. 1/3
http://alvistorium.ghost.io
Iga  juhtimisotsus,  isegi  otsuse  mittelangetamine  omab  otsest  ja  kaudset  mõju  meid  ümbritsevale 
objektiivsele reaalsusele. Juht on nagu  programmeerija , kes oma otsustega loob reaalsust. Kui see talle 
ei meeldi, tuleb vaadata peeglisse ja midagi muuta.
Juhtimisvigade anatoomia 
!Mida me mõistame juhtimisvigade all? Juhtimisveaks võiks lugeda otsust või selle mittetegemist, mis 
viib ühe või mitme järgneva tagajärjeni:
!• soovitud eesmärki ei saavutata;
• soovitud eesmärki ei saavutata õigeks ajaks;
• soovitud eesmärki ei saavutata planeeritud ressursikuluga.
!Muidugi  võiks  sia  lisada  veel  pika  nimekirja  juhtimisvigade  taksonoomiast.  Nii  võib  vaadelda 
juhtimisvigu,  mille  tulemusena  ei  saavutata  seatud  ambitsiooni,  mille  tagajärjel  jäävad   lahendamata  
tekkinud probleemid, mille tulemusena hävitatakse inimeste  motivatsioon  või saab kahjustada töötajate 
emotsionaalne  seisund  (loe:   töövõime ),  mille  tagajärjel  pillatakse  omanike  või  rahva  vara,  muudetakse 
organisatsioonid   või   terved   riigid  jätkusuutmatuks  jne.  Üksikud   juhtumid ,  kus  tippjuhi  tegevus  on 
sattunud avalikkuse vaatevälja varguse või pankroti tõttu, moodustaksid nagu erandi. Ent tegelikkuses 
on valdav enamik ühiskonda tabanud probleemidest tingitud otseselt juhtide otsustest.
!Miks juhid eksivad? Lihtne vastus oleks, et inimene on üldse  ekslik . Ainult erinevatel eksimustel on 
erinev kaal ja sealt tulenev ka erinev vastutus. Kui kitsekarjus eksib loomade lugemisel ja mõni loomake 
jääb ööseks karjamaale, ei juhtu sellest suurt pahandust. Aga kui riigijuhid eksivad, võib tagajärjeks olla 
tervete rahvaste ja ühiskondade hukkumine. Seega ei saa me aktsepteerida juhtimisvigu, mis mõjutavad 
paljusid inimelusid ja mida õnnestuks vältida.
!Üks  peamistest  põhjustest,  mida  olen  paraku  õige  sagedasti  oma   silmadega   näinud,  on  juhtide 
lähtumine  üldtuntud  kontseptsioonidest  mitte  ümbritsevast  reaalsusest.  Omandades  kõrgkoolis  või 
juhtimiskoolitusel  mõne  uue  teooria  või  mõttemudeli,  tekib   kiusatus   seda  rakendada  oludes,  mis 
erinevad mudeli aluseks olnud reaalsusest olulisel määral. Nii ei nähta enam objektiivset reaalsust, vaid 
filtreeritakse välja mudelisse sobivad muutujad. Sellised mõtteviisid viivad kindlalt ebaõnnestumiseni. 
!Teiseks levinud põhjuseks on  ülekoormus , kus psüühika ei ole enam suuteline läbi  analüüsima   olukordi  
ja  vastuvõetud  otsused  kipuvad  olema  juhuslikku   laadi .  Mõnede  juhtimisvigade  põhjus  peitub  juhtide 
psüühika eripäras. Tippjuhtide hulka satub keskmiselt enam sotsiopaatiliste kalduvustega enesekindlaid 
indiviide,  kes  oma  võimuambitsioonide  teostamisel  ei  hooli  teiste  heaolust  ja  kahjustavad  oma 
destruktiivse  käitumisega  töötajate  sooritusvõimekust.  Avalikus  sektoris  tuleneb  enamik  juhtimisvigu 
konfliktist kahe mõtlemistasandi vahel -  funktsionaalse  ja võimusuhete tasandi vahel. Kui funktsionaalsel 
tasandil  jõuatakse  tublide  spetsialistide  jõupingutuse  tulemusena  mõistliku  strateegiani,  ei  pruugi  see 
kokku sobida erakondlike huvidega .
!Muidugi olen näinud ka suurepäraseid juhte, kes igapäevaselt püüavad ennast arendada, järgivad 
tegelikke arenguid ja trende ning annavad endast  parima  ühiste eesmärkide saavutamiseks. Ent nende 
tegevus pole samuti veatu . Õigupoolest just nende juhtide pärast ma antud praegu kirjutangi.
Kuidas vältida juhtimisvigu? 
!• Esimene  soovitus  -   unusta   korraks  võõrad   kontseptsioonid   ja  keskenduda  tegeliku  olukorra 
tuvastamisele!
Koolitustel  palun  tihti  osalejatel  kirjeldada,  millistest  komponentidest  koosneb   käesolev   hetk.  Üllatusega  avastavad 
inimesed, et hetkes sisaldub palju  enamat  kui koolitusruum, paar lauda, kaasõppurid ja koolitaja. Lähemalt vaatlusel 
selgub,  et  ruumis  on  veel  näiteks  õhuniiskus,  temperatuur,  õhurõhk,  mille  muutus  mõjutab  inimeste  õpi-  ja 
keskendumisvõimet,  ebamugavad  riided,  mis  keha  vastu  puutudes  röövivad  teadvuselt  osa  õppimisele  kuluvast 
ressursist.  Vähe  sellest,  samal  ajal  on   osalejate   peas  hulk  uskumusi  ja  koolis  omandatud  kontseptsioone.  Seega  on 
samal  ajal  ruumis  ka  nende  professorite,  õpetajate,  lapsevanemate  mõju.  Kuigi  normaaltingimustes  nende 
komponentide mõju ei pruugi olla märgatav, võib kriisi hetkel saada mõni neist ületamatuks takistuseks. 

!• Kujunda meetmestik olukorra lahendamiseks alles siis, kui oled veendunud, et kõik  kriitilised  
mõjutegurid on toodud esile.
© 2014 Margus Alviste                                         Lk. 2/3
http://alvistorium.ghost.io
• Ambitsiooni sõnastamisel veendu, et selle  teostamine  antud keskkonnas ja konkreetsete inimestega 
on mõeldav.
• Jälgi, et tegevusmudel (ärimudel)  lähtuks  konkreetse ärimudeli loogikast, et töötajad saaksid valitud 
vastavalt  tegevusmudeli  eripärale  ja  et  organisatsiooni  ülesehitus   looks   inimestele  toe  ambitsiooni 
realiseerimiseks.
• Pea alati meeles, et unikaalset probleemi ei saa lahendada universaalse lahendusega!
Järgmistes  kirjatükkides  hakkame  vaatama  lähemalt,  millest  tulenevad  konkreetsed  juhtimisvead  ja 
kuidas neid vältida. Lisa kommentaaridesse kindlasti ka oma kogemusi ja mõtteid, miks mitte  küsimusi
Koos saavad asjad selgemaks!
© 2014 Margus Alviste                                         Lk. 3/3
Juhtimisvigadest #1 Juhtimisvigadest #2 Juhtimisvigadest #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Margus Alviste Õppematerjali autor
Lühikonspekt juhtimisvigadest

Sarnased õppematerjalid

Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
Filosoofia materjale
87
doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi

Filosoofia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun