Joseph Conrad - esitlus (0)

1. El.andmete positiivsed ja negatiivsed küljed.
Head: 
 Vähenevad kulud dokumenditöötlusele.
 Inventari efektiivsem kasutamine.
 Personalikulude vähenemine.
  Paraneb  infovahetuse kiirus.
 Parem klienditeenindamine.
  Konkurentsieelise  saamine/tugevdab võistluspositsiooni.
 Sisemiste protsesside paranemine.
 Parem varustusketi juhtimine.
 Parem arveldamine.
Vead:
 Üldise arusaamise  puudus, ebapiisav  haridus .
 Keerukas kasutamine.
 EDI investeeringute otsese tulukuse keerukas kokkuarvutamine. (Sisaldab 
palju mõõdetamatut.)
 Pole kehtestatud ühtset standardit.
 Esialgsed kapitalimahutused on suured.
 Edukaks EDI rakendamiseks nõuab kõige kõrgema juhtkonna seotust 
projektiga.
 Nõuab suuri mahtusid enne, kui kasu süsteem kasu toob.
Kahtlemata  avaldab EDI rakendamine firma töös ka olulist mõju organisatsiooni
kultuurile ja struktuurile. See on aga põhjus mis võib mõjuda nii positiivselt, kui
ka negatiivselt, olenevalt sellest, kuidas suudetakse EDI-d rakendada.
2. Info liikumine meretranspordis. Elektroonilise andmevahetuse vajalikkus 
meretranspordis.
Meretranspordi  sektoris võib  organisatsioonid   grupeerida  vastavalt nende rollile
transpordiprotsessis. Selliseid gruppe on neli:
- füüsiline grupp;-organiseeriv grupp;-finantsgrupp;-
autorisatsiooni/võimuesindajate  grupp.
Füüsilisse   gruppi  kuuluvad   sellised   organisatsioonid,   kes   tegelikult   kaupa
liigutavad.   Selliste   organisatsioonide   põhitegevusteks   võivad   olla    kaubavedu
laevadel,   nende   laevade    laadimine -lossimine,   multimodaalsed   veod   jms.   Siia
gruppi kuuluvad kaubasaatjad, -saajad, vedajad, stividorifirmad, laevaliinid jms.
Organiseerivasse gruppi kuuluvad laevaagendid, laevamaaklerid, ekspediitorid
jms. Selliste firmade vastutada on see, et  veoprotsess  oleks  sujuv , et ei tekiks
asjatuid   seisakuid.   Siia   gruppi   kuuluvad   organisatsioonid   esindavad   füüsilise
grupi   organisatsioone   transpordiketi   mingis   osas   (nt   sadamas),   v.a
stividorifirmad. 
Finantsgruppi  arvatakse  pangad , kindlustusfirmad, faktooringfirmad jne. Siia
gruppi kuuluvad organisatsioonid hoolitsevad transpordiprotsessis vajaminevate
finantsvoogude  korrektse  liikumise eest.
Autorisatsiooni   gruppi  kuuluvad    toll ,   sadamavõimud,   kaubanduskojad,
maksuamet,    Keskkonnaamet    jms.   Siia   gruppi   kuuluvad   organisatsioonid
vastutavad selle eest, et transport  toimuks  vastavalt valitsuse ja rahvusvahelistele
regulatsioonidele.
Elektrooniline     andmevahetus    on    valdkond ,   mis   Eesti   sadamates   pole
arenenud. Eestis ei eksisteeri ühtegi spetsiaalset infosüsteemi,  mis ühendaks
omavahel   eelmises   peatükis   ära   toodud   organisatsioonide   grupid.   Samuti   ei
eksisteeri ühtegi kompleksset sadamasisest infosüsteemi.
Kas Eesti sadamates on üldse vaja kasutusele võtta infosüsteemi? 
Lihtne  ja lühike  vastus oleks  jah. Kuid  meeles  peab   pidama   tegurit, et  EDI
kasutamine   toob   kasu   vaid   piisavalt   suurte   (info)voogude   puhul.   Suured
infovood eeldavad aga piisavalt suurt kaubakogust.Antud  momendil  on ainult
AS Tallinna Sadamal mõttekas välja töötada oma EDI süsteem. Teiste sadamate
kaubavood ja nende struktuur seda ei võimaldaks. Väiksemate sadamate jaoks
oleks EDI süsteemi kasutuselevõtmine mõttekas siis, kui väiksemad sadamad
koonduksid   ning   koos   asuksid   probleemi    lahendama ,   soovitavalt   koos   AS
Tallinna   Sadamaga.   Kõige   kasulikum   ja   efektiivsem   oleks   kõiki   Eesti
kaubasadamaid hõlmava EDI süsteemi loomine.
Järgmisest   aastast   alustab   tööd    kaubaveo     logistika    elektrooniline
andmevahetussüsteem, mis võimaldab transpordifirmadel ületada Eesti piir
vaid
 
paar
 
minutiga.
EDI andmeedastuse käivitamiseks  luuakse  hüvisvõrk ehk  virtuaalne  võrk, mis
hakkab teisendama erinevate sõnumi edastajate infot ühtsesse formaati ja  saadab
need   edasi   sõnumi   adressaadile,   samuti   on   tema   ülesandeks   vastutada
andmeturbe eest ja hallata asjakohast teabehoidlat.E-piiriületuses hoiab kokku
aega ja tõstab turvalisust  lühendab piiriületusprotsessi tundidest minutiteni ca
400   000   kaubaautol   aastas,info   tegelikust   piiriületusest   saabub   ette,   mis
võimaldab eri ametitel tööd  planeerida  ja enne  tegelikku  piiriületust kõrvaldada
vead   dokumentidest,tõstab   turvalisust   ja   väldib   võltsinguid,lihtsustab
andmekogumist,   statistikat   ja   kontrolli,   võimaldab   Euroopa   Liidu   nõuete
täitmist.
IT all mõistetakse tavaliselt  tehnoloogiaid , mis võimaldavad informatsiooni
talletamist,   töötlemist   ja   levitamist.   Logistika   eesmärk   on   kauba-,
materjali- ja infovoogude võimalikult efektiivne juhtimine, mistõttu vajab
logistika efektiivne juhtimine integreeriva faktorina tõhusaid IT lahendusi. 
Logistika algab vajadusest mingi kauba või materjali teise geograafilisse punkti
toimetamise järele. Juba enne saadetiste väljastamist  vahetatakse  logistikaahela
lülide   vahel   mingi   hulk   infot   –   ekspedeerijat   või   vedajat   tuleb   informeerida
kauba kaalust, mahust, käsitlemise eritingimustest. Samuti tuleb saatjal  teatada
kust   kuhu    saadetis    toimetada,   millal   toimub   laadimine,   millised   on
tarnetingimused   jms.    Logistilise    protsessi   osapoolte   vahel   lepitakse   kokku
teenuste hind,  tarneaeg  ja -viis, vajadusel ka lisateenused. Saadetise sihtkohta
toimetamise   ajal   saab   tuginedes   eelnevatele   kokkulepetele   vahetada   infot
saadetise asukoha ja staatuse kohta ning saadetiste ümberlaadimisest erinevatele
transpordivahenditele ja liikidele. 
Kindlasti tuleb logistilise protsessi osapoolte vahel kooskõlastada veograafikud,
broneerida kaupade kohad, korraldada ümberlaadimised jms. Kui korraldatakse
riikidevahelist kaubavedu, lisandub märgitule  infovahetus  kauba riiki sisse- ja
väljavedu kontrollivate erinevatele riiklike institutsioonide vahel. Lisaks liigub
enne   või   pärast   vedu   osapoolte   vahel   finantsinfo   kauba   ja   veo   eest
tasumiseks.Info võib logistika infovõrgustikus  liikuda mitmel viisil:
Electronic Data Interchange (EDI) kaudu – andmesidevõrk on välja ehitatud
peamiselt   ettevõtete   siseselt.   Osaliselt   toimib   EDI   ka   ettevõtte,   pankade   ja
vedajate   vahel.   telefoni   ja   faksi   kaudu   –   traditsioonilisi
kommunikatsioonivahendeid   kasutatakse   veel   ettevõtetevaheliseks
infovahetuseks küllaltki palju. Samas on sellel infokanalil mitmeid puudusi, sest
selle   läbilaskevõime   on   väike   ja   info   liikumine   aeglane.   Lisaks   on   info
vahetamisel suur veaoht (telefoni kaudu saadud infot kuuldakse valesti,  faks  ei
ole  loetav  vms). Ka tuleb saadud info sisestamisel  elektroonilisse  süsteemi teha
topelt töö.
Logistika   infovõrgu  kui  terviku  kiiruse   ja  info   edastamise  kvaliteedi  määrab
aeglaseim   ja   ebakindlaim   infovahetuse   kanali   osa.   Seepärast   on   viimastel
aastatel   aktiivselt   arendatud   EDI-l   baseeruvaid   lahendusi   logistika   erinevate
osapoolte,   nagu    klient    –    ekspedeerija    –    vedaja    –   ametiasutused   –
finantsasutused ,   vahel.   Kliendile   annab   ekspedeerimisfirma   internetilehekülg
mitmeid    eeliseid :   tellimuse   esitamisel   tekib   vähem   vigu   tellimuse   esitamisel
internetis tekib kliendile elektrooniline andmebaasteenuse  pakkuja ,  kusjuures  tal
pole   vaja   selleks   kulutusi   teha   saada   tellimuse   esitamisele   ka   tagasisidet
(tellimus vastu võetud, kaup peale laaditud, kaup kohale toimetatud jms), mis
lisandub andmebaasi mida klient ekspedeerimisteenuse lisaväärtusena kasutada
saab.Ent kasu saab ka ekspedeerija, sest kliendi tellimust ei pea hakkama käsitsi
infosüsteemi   sisestama,   seega   väheneb    vigade    arv.   Ka   on   saadetise   kohta
tagasiside andmine lihtsam.
Internetipõhised IT lahendused andmeedastusel ei sobi kui infomahud on 
kasvanud suureks. Firmadel on siis kasulik luua vajadustele vastavad IT 
süsteemid, sest mõttetu on raisata inimtööjõudu, et keegi kahe kuvari taga istuks  
ning ühel olevat infot teise süsteemi sisestaks. Otstarbekam on ühest 
infosüsteemist teise vajaliku info liikumine automatiseerida.
Millist sõnumivahetussüsteemi luua, saab teada ainult läbi konkreetse juhtumi 
analüüsi. EDI kasulikuks sisseseadmiseks peavad organisatsioonil kindlasti 
olema piisavalt suured infomahud. Samuti peaks eelnevalt  analüüsima , kas 
olemasolevad   infosüsteemid  võimaldavad vajalikku infot sisaldavat sõnumit 
genereerida ning kui erinevad on info ja sõnumi formaadid jms.
EDI on igale ettevõttele kättesaadav vahend, meetod, mis võimaldab suurema 
efektiivsuse
ja tootlikkuse nimel teha äritehinguid elektrooniliselt. EDI ei ole tehnoloogia , 
vaid vahend,
mille abil tootja saab paremini, kindlamalt ja usaldusväärsemalt rahuldada 
tarbija nõudmisi. Kompaniidel on palju ärialaseid  sidemeid . Paljude eri 
partnerite vahel on vaja jagada infot. Enamus EDI –st saadavatest kasudest on 
strateegilise iseloomuga. Strateegilised   kasud  hõlmavad selliseid asju nagu 
suurem kliendi rahulolu, ja paranenud varustussuhted, turuosa kasv ja 
konkurentsieelis.
Definitsioon: EDI on struktureeritud andmete  elektroonne ülekanne 
kokkulepitud sõnumistandardite abil  ühelt  arvutisüsteemilt teisele inimese 
minimaalse sekkumisega.Struktureerimine kokkulepitud sõnumistandardite abil 
tähendab, et vahetatavad andmed (mis kannavad infot) on äratuntavad nii  sisult , 
tähenduselt kui vormingult. Neid andmeid
saab arvutite abil  ühemõtteliselt  töödelda.
EDI kolm põhikomponenti on: sõnumistandardid, EDI  tarkvara ja 
(kaug) andmeside .
3.
EDIFACT(standardsed teated,kindlas formaadis)
Soov luua täiesti rahvusvahelist standardit viis arengu UN/EDIFACT-i 
organisatsiooni
loomiseni 1986 a. ning selle poolt süntaksi ja sõnumite koostamisjuhiste 
loomisele.
Tänapäeval tegeldakse standardi arendamisega, standardsõnumite (UNSM) ja 
vastavate
andmeelementide kataloogide esitamisega ja konkreetsete projektidega paljudes
majanduse valdkondades nagu autondus, kirjastus,  keemiatööstus , ehitus,
elektroonikatööstus,  tervishoid , hulgikaubandus jne.
EDIFACTi alusel peab arenema rahvusvaheline EDI standard. Vastav 
konkreetne
sideprojekt sai  tuntuks  lühendi EANCOM (Kasutades sõnumistandardeid, nagu 
EANCOM saab andmeid  edastada  partnerite vahel
kiiresti, täpselt ja tõhusalt, sõltumata kasutajate enda tark ja riistvarast )  all.
Kuna eri regioonide standardid  on aja jooksul siiski iseseisvalt arenenud on 
praegu
probleeme ühilduvusega. Pikas perspektiivis jääb siiski vaid UN/EDIFACT 
standard
(United Nations Electronic Data Interchange For Administration, Commerce and
Transport).
EANCOM lihtsustab EDIFACTi sõnumeid ja nende kasutamist, eemaldades 
sõnumeist
kõik tingimuslikud elemendid, mis ei ole vajalikud EDI tehingu tegemiseks.
EANCOM annab selgitusi ja reegleid sõnumite kasutusest.
EANCOM võimaldab stabiilsust üleminekul uutele sõnumiversioonidele.
EANCOM ja EAN Numberkoodide organisatsioonid on puhvriks lõppkasutajate
ja
EDIFACT standardiseerimisprotsessi vahel.
EDI ja tootekoodid.Koodid on toodete eristamise kõige tõhusamaks  vahendiks .
Tootele võib panna peale erilise sildi, mis eristab üheselt konkreetset toodet 
konkreetses konfiguratsioonis.
EDI ei põhine ainult kokkulepitud sõnumistandardite  kasutamisel , vaid 
rahvusvaheliste
koodide eelistamisel kahe äripartneri vahel. Rahvusvaheliste koodide 
kasutamine
lihtsustab sidemete loomist ka tulevaste äripartnerite vahel.EAN pakub 
täielikuks  kodeerimiseks  vajalikku infrastruktuuri. Rahvusvaheliste kordumatute
koodide kasutamine on erilise tähtsusega avatud turumajanduses.
Vöötkoodid
Vöötkooditehnoloogia võimaldab andmete ülekannet tootesildilt arvutitesse ja 
vastupidi.
Selleks kasutatakse vöötkoodisümboleid.
Vöötkoodisümboleid loetakse optilise lugeja või  skanneri  abil ja trükitakse tihti 
printeri
abil.
Lisaks numberkoodidele on EAN välja töötanud ka standardid 
vöötkoodimärgistikele,
vöötkoodikodeeritud andmete liigi eristamiseks mõeldud süsteemsetele 
identifikaatoritele,
vöötkoodisiltidele, ning kaubaveokonteinerite nummerdamiseks.
Kaupade lähtekohariigis antakse tootele nn. tootenumber.
Kaupade vastuvõtukohas skaneeritakse pakendilt tootenumber ning 
kontrollitakse
kokkusobivust tellimuses esitatud tootenumbriga.
Artiklinumbrite  skaneerimine  aitab kõigil osapooltel hoida korras  ladusid ja 
laoseise.
Automaatse tellimuste süsteemi kaudu saab päeva jooksul kassas skaneeritud 
andmete
põhjal teha uusi tellimusi kaupadele. Nii toimitakse näiteks  suuremates  
kauplustes.
IS9000 kvaliteedijuhtimise standardite juurutamine suurendab ettevõttes 
vajadust kaupade
jälgimiseks . Skaneerimine ja EDI võimaldavad firmadel toodete ja nende osade 
jälgimist
kuni seerianumbri täpsuseni, jälgida tootmiskuupäeva ja maksimaalset 
kasutusaeg
EANCOMi  sõnumid :Sõnumid võib jagada nelja klassi: Põhiandmed, 
Kaubandustehingud ( Ostutellimus, tellimuse  kinnitus ,  lähetusteade, 
saabumisteade, arve, Aruande ja planeerimissõnumid ( Laoseisundi ja 
müügiseisundi aruanne, müügiprognoosi aruanne) ja Üldsõnumid (üldsõnum ja 
kvoteringupäring)
4.
Infosüsteemid sadamates – nende kasutamine firmasiseselt  igapäevatöös 
( terminalid , sadamavõim jms), firmade vaheliselt (dokumendi- ja 
infovahetussüsteemid a la Dakosy)
As one of the leading IT and software service providers for the transportation 
industry and the logistic sectors in trade and industry, DAKOSY AG, located  in 
Hamburg, has been providing forward - looking solutions  for freight forwarding 
and customs clearance for more  than 25 years . A  wide  range of EDI, IT and data 
centre services  round out the services offered by DAKOSY AG. 
DAKOSY is one of the leading software developers for international freight 
forwarding and customs clearance. In conjunction with their subsidiary 
company, CargoSoft  GmbH , DAKOSY has a very strong market  presence in 
international freight forwarding (sea and air). DAKOSY AG also provides 
software solutions for  clearing dangerous  goods  and for the needs  of carriers. All
of DAKOSY's software solutions can be easily  integrated into the IT systems of 
companies   through open interfaces, where DAKOSY's solutions can help 
companies to optimize their existing  internal   processes  and make it possible for 
companies to execute electronic business transactions. As a system vendor and 
clearance centre, DAKOSY AG provides a wide range of IT and data centre 
services for their customers. More than 1,600 companies across  Europe use 
DAKOSY AG's state-of-the-art data centres for their electronic business 
communication .  These  companies  include world famous  trading houses , branded
companies, industrial  enterprises , freight forwarders, shipping companies, liner 
agents , carriers and various authorities (customs, harbour  police  and so on).
DAKOSY fuktsioon on esineda nagu andmete liitekoht( "data junction" ) 
ühendades kõike firmasid ja ettevõtteid mis on seotud töötlemisprotsessiga EDI 
abil.(Electronic Data Interchange). Kõik transpordidokumendid ja tellimused  
saavad olla vahetatud läbi suure hulka EDI teenuseid ja juhitud paljude uuemate 
rakendussüsteemidega.  
DAKOSY põhilised ärialad.
1.
Tegutsemine  andmete vahendussüsteemis, loodud DAKOSYga 
HAmburgi  sadama jaoks 99.8 % info kättesaadavusega. 
2.
Töödete läbi viimine, mis on vajalikud andmete töötlemiseks et 
garanteerida perspektiivis Hamburgi sadama sujuva funktsioneerimist. 
3.
Tagada toetust ja ja nõuannet firmadele andmete töötlemisel. 
DAKOSY teenuste  ring sisaldab ka  tarkvara arendamist , arvuti keskuse teenust
ja ja DP audiitorfirma teenusi sadama transpordi sektori jaoks.Teenustest,  mida 
DAKOSY tagab praegu ja jätkab tagama tulevikkus sadamas on kõige 
prioriteetsemad süsteemi  usaldatavus , informatsiooni töötlemise kiirus ja 
usaldusväärtus.  
5.  Laevaliikluse   teenindamise süsteemid.
VTS |  Vessel  Traffic Services (laevaliikluse juhtimise keskus)  oluline 
suundumus navigatsiooniohutuse tõhustamiseks tänapäeval on laevaliikluse 
juhtimise-, kontrollimise- ja infosüsteemide (VTS ja VTMIS) väljaarendamine. 
Lähitulevikus suureneb eelnimetatud süsteemide osatähtsus navigeerimise 
ohutuse tagamisel oluliselt. Kui  kaasajal  hõlmab VTS (VTMIS) üldreeglina 
ainult piiratud veealasid (suuremate sadamate vahetu lähedus ), siis tulevikus, 
kaasates VTS ülesehitusse automaatse identifitseerimise süsteemi (AIS) 
seadmeid,  laieneb  VTS tegevusraadius oluliselt, hõlmates terveid regioone (sh 
Läänemeri  tervikuna ). VTS ja AIS standardite ning soovituste väljatöötamisega 
tegelevad aktiivselt ja tulemuslikult IALA vastavad struktuuriüksused (VTS ja 
AIS komiteed). Merelaevanduses on IMO kasutusele  võtnud automaatse 
identifitseerimissüsteemi (AIS). Kõik inimeste meresõiduohutuse 
rahvusvahelise konventsiooni 5. peatüki  kriteeriumidele  vastavad rahvusvahelisi
reise tegevad merelaevad tuli AISiga varustada 2004. aasta lõpuks. 
Jõeteabeteenuste kavandamise,  rakendamise  ja operatiivse kasutamise suunistes 
määratletakse  sisevee -AISi kui olulist tehnoloogiat. Segaliiklusvööndite 
olemasolu korral on oluline, et siseveetranspordi standardid, tehnilised 
kirjeldused ja menetlused ühilduksid merelaevanduse juba määratletud 
standardite, tehniliste kirjelduste ja menetlustega.  Automaatne  
identifitseerimissüsteem (AIS) on laevale paigaldatud raadioandmesidesüsteem, 
mis võtab vastu ja edastab vastava  seadmega  varustatud laevadele ja 
kaldajaamadele püsivat, muutuvat ja reisiga seotud laevateavet. Laevadele 
paigaldatud AIS- jaamad  edastavad laeva identifitseerimis- ja asukohaandmeid 
ning muid andmeid korrapäraste intervallide tagant. Kõnealuste edastuste 
vastuvõtmisel saab raadiolainete levimisulatuses paiknev laevale paigaldatud või
kaldal asuv AIS-jaam automaatselt teha kindlaks AISiga varustatud laevade 
asukohad ja nende identifitseerimisandmed ning neid jälgida radari või sisevee-
ECDISe sarnaselt kuvarilt. AIS-süsteemid on mõeldud navigatsiooni ohutuse 
suurendamiseks  laevalt-laevale kasutuses, jälgimiseks (laevaliikluse juhtimise 
keskused), laevade liikumistee kindlakstegemiseks ja jälgimiseks ning õnnetuste
puhul päästetööde toetamiseks.
Eristada võib järgmisi toimimismooduseid:
e) laevalt-laevale  toimimine : kõik AISiga varustatud laevad on võimelised vastu 
võtma püsi- ja muutuvteavet teistelt raadiolainete leviulatuses paiknevatelt 
AISiga varustatud laevadelt;
f) laevalt-kaldale toimimine: AISiga varustatud laevadelt tulevaid andmeid on 
võimelised vastu võtma ka AISi baasjaamad, mis on ühenduses jõeteabeteenuste
keskusega, kus luuakse liikluspilt ( taktikaline ja/või strateegiline liikluspilt);
g)  kaldalt -laevale toimimine: võimalik on ohutusega seotud andmete  edastamine
kaldalt laevale.
AISile on iseloomulik sõltumatu režiim, mis kasutab SOTDMAd ning ei vaja 
korraldusi andvat peajaama. Raadioprotokoll on koostatud  selliselt , et laeval 
paiknevad jaamad  toimivad  sõltumatul, iseorganiseeruval moel, vahetades kanali
pöörduse parameetreid. Aeg on jagatud üheminutilistesse raamidesse 2,250 
ajaühikuga raadiokanali kohta, mis on sünkroniseeritud GNSS UTC aja poolt. 
Iga osaleja korraldab oma ligipääsu raadiokanalile,  valides  endale vabad 
ajaühikud, võttes arvesse ajaühikute tulevast  kasutust  teiste jaamade poolt. 
Ajaühikute jaotamine ei nõua keskseadme-poolset kontrollimist.
Sisevee-AISi jaam koosneb peaasjalikult  järgmistest osadest:
h) VHF-transiiver (1 saatja /2 vastuvõtjat);
i) GNSS- vastuvõtja ;
j) andmetöötlusseade.
Universaalne laevale paigaldatud AIS, sellisena nagu see on määratletud ning 
siseveelaevanduses kasutamiseks  soovitatud IMO, Rahvusvahelise 
Telekommunikatsiooniliidu ja IEC poolt, kasutab mere-mobiilside VHF-ribas 
ajajaotus-ühispöördust (self-organized time  division  multiple  access  – 
SOTDMA).
Et AIS vastaks  siseveelaevanduse spetsiifilistele nõuetele, tuleb sellest arendada 
nn sisevee-AISi tehniline kirjeldus, säilitades samas selle täieliku ühilduvuse 
IMO merelaevanduse-AISiga.
Laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid siseveelaevanduses
peavad ühilduma merelaevanduse-AISiga, nagu see on määratletud IMO poolt. 
Seega peab AISi teadetes sisalduma järgmine:
k) püsiteave, näiteks laeva ametlik number, laeva kutsung, laeva nimi, laeva 
tüüp;
l) muutuvteave, näiteks laeva asukoht koos täpsuse ja tervikluse astmega;
m) reisiga seotud teave, näiteks  kombineeritud  laeva pikkus ja laius, pardal  olev 
ohtlik last;
n) siseveelaevanduse spetsiifiline teave, näiteks siniste koonuste/ tulede  arv 
vastavalt ADN/ADNRile või  eeldatav  lüüsi/silla juurde, terminali /piirile 
saabumise aeg.
Liikuvatel laevadel võib muutuvteabe ajakohastussagedust taktikalisel tasandil 
vahetada SOLASe ja siseveerežiimi vahel. Siseveetee režiimis võib selleks 
määrata 2 sekundit kuni 10 minutit. Ankrus olevate laevade puhul on soovituslik
ajakohastamissagedus mitu minutit või toimub ajakohastamine, kui teave 
muutub.
AIS on navigeerimisteabe täiendav allikas. AIS ei asenda, küll aga toetab 
navigeerimisteenuseid, näiteks radarisignaali jälgimine ja laevaliikluse juhtimise
keskused. AISi tugevuseks on sellega varustatud laevade järelevalve ja 
jälgimine. Oma erinevate omaduste tõttu täiendavad AIS ja radar  teineteist.
Selle vahendi eesmärk on määratleda kõik vajalikud funktsionaalsed  nõuded, 
mis on seotud laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimisega 
siseveelaevanduses.
Esitatakse ülevaade huvivaldkondadest ja kasutajatest, ning eelkõige 
kirjeldatakse iga huvivaldkonnaga seotud teabevajadusi. Funktsionaalsed 
kirjeldused põhinevad laevanduse eeskirjadel ja määrustel, ekspertidega peetud 
arutlustel ning olemasolevatel kogemustel.
Eristatakse kolme teaberühma:
- muutuvteave, mille puhul teave muutub sageli sekundite või  minutite  jooksul,
- poolmuutuvteave, mille puhul teave muutub reisi jooksul vaid mõni kord,
- püsiteave, mille puhul teave muutub harvemini kui mõni kord aastas.
Eri teaberühmade puhul võib rääkida erinevatest teabevahetuse  viisidest :
- laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid vahetavad 
eelkõige muutuvteavet,
- elektroonilised kommunikatsioonivahendid, nagu elektronpost, on mõeldud 
poolmuutuvteabe vahetamiseks,
- andmebaasid on mõeldud selleks, et pakkuda püsiteavet, mida võib saada 
Interneti teel või teistelt andmekandjatelt.
AIS-tehnoloogiat peetakse  sobivaks  mooduseks, mida võib lisaks kasutada 
automaatseks identifitseerimiseks ning laevade liikumistee kindlakstegemiseks 
ja jälgimiseks siseveelaevanduses. Just AISi toimimine reaalajas ning 
ülemaailmsete standardite ja suuniste olemasolu on ohutusega seotud rakenduste
jaoks kasulik.
Et AIS vastaks siseveelaevanduse spetsiifilistele nõuetele, arendati sellest nn 
sisevee-AISi tehniline kirjeldus, säilitades samas selle täieliku ühilduvuse IMO 
merelaevanduse-AISi ja olemasolevate standarditega siseveelaevanduses.
Kuna sisevee-AIS on IMO  SOLAS  AISiga ühilduv, võimaldab see otsest 
teabevahetust segaliiklusvööndites liikuvate mere- ja siseveelaevade vahel.
AISi kasutamine automaatseks identifitseerimiseks ning laevade liikumistee 
kindlakstegemiseks ja jälgimiseks siseveelaevanduses võimaldab järgmist:
AIS:
- on vastavalt IMO poolt kõigile SOLASe laevadele kehtestatud veonõuetele 
kasutusele võetud merenavigatsioonisüsteem,
- toimib otse laevalt-laevale režiimis, aga ka laevalt-kaldale ja kaldalt-laevale 
režiimis,
- on ohutussüsteem kõrgete nõudmistega kättesaadavuse, pidevuse ja 
usaldusväärsuse osas,
- on tänu otsesele laevalt-laevale andmevahetusele reaalajas toimiv süsteem,
- on sõltumatult toimiv, iseorganiseeruv süsteem, mis ei vaja peajaama. Puudub 
vajadus keskse juhtimissüsteemi järele,
- põhineb IMO SOLASe V peatüki määrusele vastavatel rahvusvahelistel 
standarditel ja menetlustel,
- on tüübikinnituse saanud süsteem, mis suurendab sertifitseerimismenetluse 
järgselt navigeerimisohutust,
- on koostalitlusvõimeline.
6. IT  tollis .
Triipkood. Kui me  ostame  mingisuguse asja kauplusest siis me nääeme et igal 
toodel on olemas triipkood ( tavaliselt kas must või hall või tume sinine). 
Triipkood on ka teiste sõnadega ribakood või vöökood või EAN. Vöötkoodid
Vöötkooditehnoloogia võimaldab andmete ülekannet tootesildilt arvutitesse ja 
vastupidi.
Selleks kasutatakse vöötkoodisümboleid.
Vöötkoodisümboleid loetakse optilise lugeja või skanneri abil ja trükitakse tihti 
printeri
abil.
Lisaks numberkoodidele on EAN välja töötanud ka standardid 
vöötkoodimärgistikele,
vöötkoodikodeeritud andmete liigi eristamiseks mõeldud süsteemsetele 
identifikaatoritele,
vöötkoodisiltidele, ning kaubaveokonteinerite nummerdamiseks.
Kaupade lähtekohariigis antakse tootele nn. tootenumber.
Kaupade vastuvõtukohas skaneeritakse pakendilt tootenumber ning 
kontrollitakse
kokkusobivust tellimuses esitatud tootenumbriga.
Artiklinumbrite skaneerimine aitab kõigil osapooltel hoida korras ladusid ja 
laoseise.
Automaatse tellimuste süsteemi kaudu saab päeva jooksul kassas skaneeritud 
andmete
põhjal teha uusi tellimusi kaupadele. Nii toimitakse näiteks suuremates 
kauplustes.
IS9000 kvaliteedijuhtimise standardite juurutamine suurendab ettevõttes 
vajadust kaupade
jälgimiseks. Skaneerimine ja EDI võimaldavad firmadel toodete ja nende osade 
jälgimist
kuni seerianumbri täpsuseni, jälgida tootmiskuupäeva ja maksimaalset 
kasutusaega,
viimset müügipäeva, aegumistähtaega jne. Tripkoodid eristatakse: 
GTIN
- globaalne toote identnumber
EAN-14
- transpordipakendi kood
EAN-13
- jaepakendi normaalkood
UPC-12
- USA/ Kanada  jaepakendi kood
EAN-8
- pisipakendi kood
ITF-14
- transpordipakendi kood
DUN-14
- transpordipakendi kood   
SSCC              - transpordipakendite järjestikkood 
GLN
- globaalne asukohakood
GS1-128
- kasutatakse SSCC  esitamiseks  koos rakendusidentifikaatoritega AI
( Application Identifiers)
GTIN ( Global  Trade Item Number) – globaalne toote identnumber
Igale   tootele/kaubale/teenusele    omistatakse    maailma   mastaabis    unikaalne
numberkood ehk identnumber (GTIN), mis  viitab  toote või teenuse täpsetele
andmetele    andmebaasis .   Toodet   märgistav   numberkood   transleeritakse
vöötkoodiks,   mida   loetakse   skanneriga.   Masinloetava   vöötkoodisümboli   alla
paigutatakse tootekood ka inimloetaval kujul (numberkujul).  
Toote/kauba/teenuse identifitseerimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid 
vöötkoodi sümboloogiad: 
EAN-14 (ITF-14, DUN-14), EAN-13, UPC-12, EAN-8
7. RFID
 RFID ( Radio   Frequency  Identification) -raadiosagedustuvastus on kümendi 
tehnoloogia , mis tõrjub kasutuseloleva vöötkoodi. Ostukärul olevad kaubad  
tuvastatakse kassas ilma vajaduseta neid puudutada ja kauplemine   kiireneb .
RFID muutub ka  Passi  ja ID kaardi koostisosaks.
RFID kuulub tehnoloogiate hulka, mis arvatakse enim mõjutavat inimühiskonna 
arengut. T
  raadita andmeside ja  R
  FID üheskoos avavad rohkesti uusi võimalusi 
rakenduste loomiseks. koodilugeja ise  mahub  seejuures mobiiltelefoni 
korpusesse. Näiteks Eestis kasutatakse RFID süsteemi parklades kus tuvastatkse 
autosid RFID süsteemi abil. -Antenni tööalas toimub RFID-kaardi lugemine, 
leviala on 4-6 meetrit, kandesagedusel 2,45GHz s.o. WiFi sagedusalast pisut 
kõrgemal.
- loetud kood saadetakse  serverisse
- serveris on kirjas kaartide koodid ning alad, kuhu antud kaardiga ligi saab
-  server  annab teada, kas loetud kaart antud konkreetsel lugejal on aktsepteeritav
(ligipääsu kontroll)
- kui on OK, siis annab server lugejale tagasiside ja seesama RFID-lugeja avab 
värava (kui ei ole OK, siis saadab server vastava teate ja lugejal süttib punane 
LED)
- kõik sisse- ja väljasõidud on serveris kirjas, samuti ka kokkuvõtted konkreetsel
valitud hetkel mingil piiratud alal olevatest autodest. 
Juhtimisahelat saab ümber programmeerida vastavalt vajadusele autode 
paiknemist suunata.
RFID (Radio Frequency IDentification) on raadiolaineid kasutav 
tehnoloogia esemete (aga ka elusolendite) märgistamiseks ja nende 
automaatseks jälgimiseks.
Lihtsaim  moodus  RFID tehnoloogia olemusest üldpilti saada, on võrrelda seda 
tänapäeval laialdaselt levinud triipkoodidega. Kui nn triipkoodi  tehnoloogial on 
igal tootegrupil oma kood, mida loetakse triipkoodi lugejaga, siis RFID 
tehnoloogia võimaldab panna igale üksikule tootele kiibi , mis sisaldab oma 
unikaalset koodi. Kiibi lugemiseks on vajalik spetsiaalne RFID lugeja, mille 
eelis triipkoodi lugeja ees on selles, et toote andmete skannerimiseks ei ole 
vajalik lugeja ja kiibi vaheline otsenähtavus.
Põhimõtteliselt tähendab see seda, et tulevikus kui kõik kaubad on juba tehases 
varustatud RFID kiipidega, võib klient poes oma  käru asju täis laduda ning 
kassa   teaks  automaatselt, mis kaubad(mis värvi, millal toodetud, kui pika 
garantiiga, millistes tingimustes hoitud jne) on korvis  ja palju nad maksavad.
RFID tööpõhimõte on selles, et  kiibid , millele saab andmeid  salvestada  
kinnitatakse erinevatele esemetele. Neile kiipidele salvestatud andmeid saab 
lugeda ja vajadusel ka muuta erinevatel sagedustel raadiolainetega. 
Tänapäevased RFID-kiibid on tüüpiliselt  kuni paari kilobaidise mälu mahuga, 
kuid teoreetiliselt saab kiipidesse mahutada ükskõik kui palju andmeid.
RFID tehnoloogiale suurimat  edu toovaks asjaoluks peetakse aga fakti, et 
tavalised (passiivsed) RFID kiibid ei vaja andmete talletamiseks ja edastamiseks
energiaallikat. Tüüpiliselt on RFID kiibid niiöelda magavas olekus ja nad 
ärkavad ellu vaid siis, kui satuvad õige sagedusega raadiolainete levialasse - 
energiat selleks saavad nad kiibi antennis raadiolainete poolt tekitatud 
induktsioonist. Selle sama vähese vooluga saadetakse vajadusel RFID lugejale 
üle kindla sagedusala  RFID kiibis sisalduvad andmed.
Tüüpiliste(passiivsete) RFID kiipide tegevusalaks on olenevalt kiibi tüübist ja 
sagedusalast paar sentimeetrit kuni 20 meetrit. Tavaliselt koosnevad raadiokiibid
(RFID tag) antennist ja ränikiibist, kuid juba on välja tuldud ka esimeste üleni 
plastikust  prototüüpidega.
RFID tehnoloogiat kasutatakse järgmistes valdkondades:

Konteinerite,  kastide , saadetiste ja sõidukite jälgimine (Container and 
vehicle tracking ) 

Vara haldus - ( Asset   management ) 

Varuosade  jälgimine ( Repair  parts tracking) 

Oluliste esemete jälgimine ( Sensitive items  inventory control) 

Ladude  haldus ja inventar  

Tööstuses tootmiskontroll (Manufacturing  production control) 

Tarneahela efektiivsemaks muutmine ( Supply chain management) 

Postipakkide turvalisus ja klassidesse jaotamine ( Cargo  security and 
classification ) 

Personali jälgimine (Personnel locating and tracking) 

Personali ligipääsu tagamine (Personnel locating and tracking) 

Pagasi jälgimine (Baggage tracking) 

Esemete vargusevastane märgistamine (Retail anti- theft ) 

Biomeetriliste andmete kinnitamine (Biometrics validation) 
 
8.