Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 19k Töö pealkiri ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.14 Töö eesmärk Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik Pipeteerisime nummerdatud kolbidesse (1-9) 10 ml zelatiinilahust ning lisasime vastavalt graafikule vett, HCl ja KOH lahuseid. Esimesena lisasime vee ja alles siis teised lahused. Mõõtsime lahuse pH ning lahuste optilise tiheduse D fotoelektriliselt. Selleks valasime natuke lahust küvetti, mille asetasime fotoelektrilisse kalorimetrisse. Peale mõõtmist valasime lahused kõvettidest tagasi kolbidesse, ning 1. ja 2
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. KK19 Töö pealkiri: Zelatiini isoelektrilise täpi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Katse käik Nummerdatud keeduklaasidesse pipeteerisin kõigepealt 10 mL filtritud zelatiinilahust ja siis lisasin zelatiinilahustele vett, HCl lahust või KOH lahust vastavalt tabelile, kusjuures lisamist alustasin H2O-st: Keedu- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 klaasi nr HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - mL KOH
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool FK laboratoorne töö nr.19 ZELANTIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Töö eesmärk. Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sltuvuse järgi. Teoreetilised alused: AMFOTEERSE POLÜELEKTROLÜÜDI ISOELEKTRILISE TÄPI MÄÄRAMINE Polüelektrolüüdid dissotseeruvad vees ja teistes polaarsetes lahustites tänu nende koostises leiduvatele ionogeensetele rühmadele. Dissotsiatsiooniaste sltub pH-st ja lahuse ioonkoostisest. Dissotsiatsiooniastme kasvades kasvavad ka samanimeliselt laetud rühmade vahelised tukejud makromolekulis, mistttu oluliselt muutuvad molekulide konformatsioonid lahuses. Algselt kerakskeerdunud ahelad sirgenevad. Koos sellega
07.03.2013 M.P Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Mõõdetakse saadus lahuste pH. Edasi mõõdetakse lahuste optiline Töö number 3. Zelatiini isoelektrilise täpi optiline määramine. tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit = 364 nm. Lahused valatakse peale mõõtmist küvettidest tagasi keeduklaasidesse. Töö eesmärk: Zelatiini isoelektrilise täpi määramine pH-st sõltuvuse (hägususe) järgi. Töövahendid: 10 keeduklaasi, 1,5%-line zelatiinilahus, 0,05-molaarne
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 19 k Kaitstud: ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik: Nummerdatud kolbidesse pipeteeritakse 10 ml ettevalmistatud zelatiinilahust ning vastavalt tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet ,,hapet vette". Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 1 4 1 0, - - - - - 0 5 KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 19k Töö pealkiri: ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.02.2012 Töö eesmärk. Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töövahendid. Fotoelektriline kolorimeeter, pH-meeter, 50 ml mahuga koonilised kolvid, pipetid 10 ml mahuga, 1,5%-line zelatiinilahus, 0,05-molaarne ja konts HCl lahus, 0,01- molaarne KOH lahus. Töö käik. Nummerdatud kolbidesse (1-9) pipeteeritakse a' 10 ml filtritud zelatiinilahust ja lisatakse vett, segatakse ning seejärel lisatakse HCl lahust või leelist järgmistes hulkades:
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE Töö nr: 1 MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 13.03.2012 Töö eesmärk Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik 1. Nummerdatud kolbidesse (1-9) pipeteerisin 10 ml filtritud zelatiinilahust ja lisatakse vett. 2. Segasin ja seejärel lisasin HCl lahust või leelist KOH järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - -
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 19k ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 02.04.2014 Töö eesmärk Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töövahendid Fotoelektriline kolorimeeter, pH-meeter, 50 ml mahuga koonilised kolvid, pipetid 10 ml mahuga, 1,5%-line zelatiinilahus, 0,05-molaarne ja konts HCl lahus, 0,01-molaarne KOH lahus. Töö käik Nummerdatud kolbidesse (1-9) pipeteeritakse a' 10 ml filtritud zelatiinilahust ja lisatakse vett, segatakse ning seejärel lisatakse HCl lahust või leelist järgmistes hulkades:
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 19k Töö pealkiri Zelatiini isoelektrilise täpi optiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.04.2011 TÖÖ EESMARK Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sltuvuse järgi. TÖÖ KÄIK Nummerdatud kolbidesse (nr 1-9) pipeteeritakse a' 10 ml filtritud zelatiinilahust ja seejärel lisatakse HCl lahust, leelist ja vett järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9,5 10 9 7 4 -
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 19 Töö pealkiri: ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 07.03.2012 Tööülesanne: Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik: Nummerdatud kolbidesse pipeteeritakse 10 ml ettevalmistatud zelatiinilahust ning vastavalt tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet ,,hapet vette". Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 1 4 1 0, - - - - - 0 5 KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus ml - 6 99, 1 9 7 4 -
füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 19K Želatiin isoelektroskoopilise täpi optiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 01.04.2015 Töö eesmärk: Želatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik: Nummerdatud kolbidesse pipeteeritakse 10 ml ettevalmistatud želatiinilahust ning vastavalt tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet „hapet vette“. Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 10 4 1 0,5 - - - - -
lahuse korral. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH- st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik
lahuse korral. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH- st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik
Tulemus: Lisades munavalgu lahusele (NH4)2SO4 lahust, moodustub globuliinide sade. Peale filtreerimist ja kristalse ühendi lisamist on aga tegu poolküllastunud lahusega, seega seal sadestuvad albumiinid. Filtreerimata lahuses oli rohkem globuliine, filtreeritud lahuses aga albumiine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Enamasti kaasneb valkude denatureerumisega ka valkude välja sadestamine. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb valgu isoelektrilise täpi väärtusest väga palju siis ei pruugi valk lahusest välja sadestuda. 1. katseklaas 2. katseklaas Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse 1 Töö käik: 2ml munavalku kuumutatakse. ml etaanhapet. Kuumutada. Tulemus: Katseklaasi on tekkinud valge sade. Tulemus: Peale kuumutamist on katseklaasis Valk oli denatureerunud ning välja sadestunud. segu selge, puudub sade. See on tingitud sellest,
Kui võrdlesin globuliinide sadestamisel tekkinud sadet ja albumiinide sadestamisel tekkinud sadet, siis tegin järeldust, et albumiine on munavalgu lahuses rohkem kui globuliine. 1.1.5. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus PH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivse ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega summaarne laeng võrdub nulliga. Töö käik Kahte katseklaasi valan 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid lahuseid kuumutasin keemiseni. Tulemus ja järeldus
sisaldus. Albumiind on lahustuvad vees ja mõõdukalt lahustuvad soolade kontsentreeritud lahustes, globuliinid on lahustuvad soolade lahjendatud lahustes ja vähelahustuvad vees. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad pöördumatult kindlal temperatuuril, mis sõltub keskkonna pH-st ja konkreetsest valgust. Kui pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekuli summaarne laeng võrdub 0-ga, mille juures valk hõlpsasti lahusest välja sadeneb. PI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas aga omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu ning ei sadene lahusest välja. Töö käik: valasin kahte katseklaasi 2ml munavalgu lahust, ühte lisasin 1ml konts. etaanhapet
laengute hulgaga, esinevat amfolüüti nimetatakse zwitteriooniks. Rangelt võttes esineb ainult üks konkreetne pH väärtus, mille juures glütsiini keskmine (kõigi lahuses esinevate glütsiinimolekulide keskmine) laeng on null. Sellist pH väärtust nimetatakse isoelektriliseks punktiks, pI. Kui pH = pI, siis on valdav osa glütsiinimolekule kujul H3N+-CH2-COO- ning vormid H3N+-CH2-COOH ja H2N-CH2-COO- esinevad väga väikeses kuid omavahel täpselt võrdses hulgas. Me võime leida isoelektrilise punkti rakendades Henderson-Hasselbalchi võrrandit kummagi ioontasakaalu jaoks eraldi: pI = pKCOOH + log([H3N+CH2COO-]/[H3N+CH2COOH]) (3.19) ja pI = pKNH3+ + log([H2NCH2COO-]/[H3N+CH2COO-]) (3.20) liites võrrandid 3.19 ja 3.20 ning koondades logaritmitavad suurused ühe logaritmimärgi alla saame: 2pI = pKCOOH + pKNH3+ + log([H2NCH2COO-]/[H3N+CH2COOH]) (3.21) Kuna isoelektrilises punktis on [H2NCH2COO-] = [H3N+CH2COOH], siis saame:
katseklaasi vesivannil. Katsekaasi, kuhu olin lisanud äädikhapet sadet ei tekkinud kuna keskkonna pH väärtus oli valgu isoelektrilisest täpist niivõrd erinev, et valk ei denatureerunud, mistõttu ka sadet ei tekkinud. Puhas munavalgu lahus aga denatrueerus soojendamise tulemusena ning valk sadestus välja. Katse tõestas, et kui lahuse pH on valgu isoelektrilisest täpist palju erinev siis kuumutamisel denaturatsiooni ei toimu, ühtlasi tõestas katse ka seda, et kui keskkonna pH on valgu isoelektrilise täpi lähedane siis kuumutamisel valk dentatureerub ning sadestub välja. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Etanool, atsetoon jt veega segunevad solvendid põhjustavad valkude dehüdratiseerumist ja sadestavad neid lahusest välja. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin etanooli kuni moodustus sade. See tõestas, et orgaaniline solvent sadestab valgu välja ehk dehüdratiseerib valku. Lisasin samale lahusele destileeritud vett, mille
Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel filtraadile tekkinud albumiinide sade oli intensiivsem Järeldus: Tekkinud sademehulkade põhjal saab öelda, et albumiinide sisaldus munavalgus oli suurem 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahuse sõltuvus pH-st Kõrgel tempetatuuril toimub kõigi valkude pöördumatu denaturatsioon, millega kaasneb enamasti ka valgu väljasadestumine. See ei pruugi aga toimuda, kui keskkonna pH erineb palju valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Valgu pI on keskkonna pH väärtus, mille juures valgu molekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, molekuli summaarne laeng võrdub seega nulliga, millest tingituna valgumolekulid sadestuvad kergesti lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb väga palju pI väärtusest, omandavad kõik molekulid ühesuguse laengu, mistõttu väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisati 1 ml konts äädikhapet.
äädikhapet. · Mõlemaid katseklaase kuumutatakse keeval vesivannil. · Lahus, kus oli ainilut munavalk, värvus valgeks (hägune), teise lahusega, kus oli munavalk ja äädikhape, ei toimunud mitte midagi. Järeldus: Valgu denatureerimine sõltub temperatuurist ja pH-st. Kaitses me näeme, et happelises keskkonnas (pH<7) valk ei sadestu, aga samal temperaturil munavalk, mille keskkond on neutraalne (pH=7), sadestus. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Lisades valgumolekulidele orgaanilist solventi, kutsub lahusti esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise välispinnale. Valk sadestub selle tagajärjel lahusest välja. Lahustit aegalselt ja segu pidevalt segades toimub valgu pöörduv denaturatsioon, mis tähendab et tekkinud sade tekib hiljem uuesti
läbipaistvus väiksem. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, sest ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgas keemilised sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erinev tunduvalt valgu isoelektrilise punkti väärtusest, siis ei pruugi väljasadestumist toimuda. Valgu isoelektriline punkt näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on lahuses tsvitterioonid. Sellest tingituna sadenevad valgumolekulid lahusest välja. Kui aga lahuse pH on oluliselt erinev pI-st, siis väljasadestumist ei toimu. Töö käik Valan kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisan 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, seejärel kuumutan mõlemaid katseklaase vesivannil. Happega katseklaasis ei teki sadet
Ühte katseklaasi lisame 1ml konts. äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutame keeval vesivannil. Lahus, kus oli ainilt munavalk, värvus valgeks (hägune), aga lahusega, kus oli munavalk ja äädikhape, mittemidagi ei juhtu. Järeldus: Valku denatureerimine sõltub temperatuurist ja pH-st. Kaitses me näeme, et happelises keskkonnas (pH<7) valk ei sadestu, aga samal temperaturil munavalk, mille keskkond on neutraalne (pH=7), sadestus. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Veega segunevad solvendid ( etanool, atsetoon jt.) põhjustavad valkude dehüdratiseerimist ja sadestavad neid lahusest välja. Sadesti sisalduse vähendamisel lahustub tekkinud sade uuesti. Töö käik: Katseklaasi valame 2ml munavalgu lahust. Tilgkaupa ja loksutades lisame orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni (hägune sade)
lisatakse filtraadile kirstalset (NH4)2SO4 kuni lahus muutub küllastunuks. Järeldus Soola lahuse lisamisel tekkis katseklaasi valge sade, milleks olid väljasoolastatud globuliinid. Kristalse soola lisamisel tekkis uuesti valge sade, milleks olid seekord väljasoolastatud albumiinid. 1.1.7.Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Valgud denatureeruvad kõrgetel temperatuuridel pöördumatult ning sadenevad lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei sadestu denatureerunud valk lahusest välja. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures võrdub valgumolekuli summaarne laeng nulliga. Sellest tingituna agregeeruvad valgumolekulid ning sadestuvad lahusest välja. Madalama pH-ga keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu ning valk-valk interaktsioonide lakkamisel väljasadestumist ei toimu. Töö käik Valan 2 ml munavalgu lahust kahte katseklaasi. Ühte neist lisan 1 ml
lahuse saavutamiseni. Jälgitakse albumiinide sademe teket. Albumiinide sade oli hägusem ja tihedam kui globuliinide sade. Järeldus Kuna albumiinide sade oli tihedam, on munavalgus albumiine rohkem ja globuliine vähem. 1.1.7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb valgu denatureerimisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI- st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik
Järeldus: Küllastunud lahuse korral tekkis sadet märkimisväärselt rohkem kui poolküllastunud lahuse korral. Järelikult on munavalgus rohkem albumiine kui globuliine ning globuliinid on hüdrofoobsemad kui albumiinid. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda, sest pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1 ml kontsentreeritud etaanhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutatakse vesivannil sademe tekkimiseni.
Kristalse (NH 4)2SO4 lisamisel filtraadile tekkinud albumiinide sade oli intensiivsem Järeldus: Tekkinud sademehulkade põhjal saab öelda, et albumiinide sisaldus küllastunud lahuses oli suurem. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgel tempetatuuril toimub kõigi valkude pöördumatu denaturatsioon, millega kaasneb enamasti ka valgu väljasadestumine. See ei pruugi aga toimuda, kui keskkonna pH erineb palju valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Valgu pI on keskkonna pH väärtus, mille juures valgu molekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, molekuli summaarne laeng võrdub seega nulliga, millest tingituna valgumolekulid sadestuvad kergesti lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb väga palju pI väärtusest, omandavad kõik molekulid ühesuguse laengu („+“ või „-„ laeng), mistõttu väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valame kummassegi 2 ml munavalgu lahust
Tekkis sade, teooria kohaselt albumiinide sade. Järeldus: Tekkinud sademe hulga põhjal võin järeldada, et ligikaudne albumiinide ja globuliinide sue munavalgus on: 30% globuliine ja 70% albumiine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgel temperatuuril denatureerivad kõik valgud pöördumatult, kuna ruumilises struktuuris olevad nõrgad sidemed katkevad. Tavaliselt kaasneb sellega ka valgu väljasadestumine. Kui aga pH väärtus erineb valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest tunduvalt, ei pruugi sadestumist toimuda. Valgu isoelektriline punkt on punkt, mis näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne ehk laeng on võrdne 0-ga. Kui aga pI ja keskkonna pH väärtused on olulise erinevusega omandavad kõik molekulid ühesuguse laengu, valk-valk interaktsioonid lakkavad - sadestumist ei toimu. Töö käik:
Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel tekkis rohkem sadet. Järeldus: Valgu lahuses oli nii globuliine kui ka albumiine, aga albumiine oli lahuses rohkem. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril, kusjuures denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Denatureerumine toob enamasti kaasa valgu väljasadestumise lahusest. Väljasadestumist ei toimu, kui keskkonna pH on palju erinev valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Valgu isoelektriline täpp näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekuli suumaarne laeng 0. Töö käik: Valasin kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühele lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, teise jätsin ainult munavalgu lahuse. Kuumutasin mõlemaid katseklaase. Tulemus: Katseklaasis, kus oli munavalgu ja etaanhappe segu ei toimunud muutusi. Ainult munavalgu lahusega katseklaasi sisu hägustus, formeerus hele sade.
kui poolküllastunud lahuse korral (aga minu läbiviidud katses tekkis umbes sama palju). Tegelikult on munavalgus rohkem albumiine kui globuliine ning globuliinid on hüdrofoobsemad kui albumiinid. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (isoelektriline täpp (pI) pH väärtus, mille puhul on + ja laenguid võrdselt) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda, sest pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1 ml
Kuna poolküllastumata lahuses oli sade suurem, oli globuliinide hulk suurem. Seega on munavalgus enam globuliine kui albumiine. 1.1.5 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgetel temperatuuridel kõik valgud denatureeruvad pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumisega kaasneb ka väljasadestumine, kuid kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu (pl) iseloomustab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne molekuli summarne laeng on 0. Seetõttu agregeeruvad valgu molekulid kergelt ning sadenevad välja, kuid kui pl on pH- st oluliselt erinev, omandavad kõik valgud ühesuguse laengu. Interaktsioonid valkude vahel lakkavad agregatsiooni ei toimu
muutus rohkem häguseks pärast kristallide lisamist. 1.1.7.Valkude termiline denatureerimine ja lahustuse sõltuvus pH-st Teoreetilised alused Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril, kusjuures denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Denatureerumine toob enamasti kaasa valgu väljasadestumise lahusest. Väljasadestumist ei toimu, kui keskkonna pH on palju erinev valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekuli summaarne laeng 0. Töö käik Valasin kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühele lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, teise jätsin ainult munavalgu lahuse. Kuumutasin mõlemat katseklaasi vesivannil. Tulemus Katseklaas, kus oli ilma happeta munavalgu lahus, muutus häguseks. Katseklaasis, kus oli äädikhappe ja
küllastunuks ja selles sadestusid albumiinid. Milliseid valke oli rohkem? Filtreeritud lahuses oli albumiine rohkem, filtreerimatas globuliine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna nõrgad sidemed katkevad. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Töö käik: Kahte katseklaasi valame kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisame 1 ml kontsentreeritud etaan- e äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutame keeval vesivannil. Tulemus: Munavalgu lahuses, millesse oli lisatud etaanhapet, ei tekkinud soojendamisel sadet. Teise, kuhu polnud midagi lisatud, tekkis soojendamisel sade. Etaanhappe pH on happeline ning
Võrdlemisel segus, et globuliitset sadet tekkis rohkem. Järeldus: lahus sisaldas globuliine ja albumiine, kuna mõlemad sadestusid lahusest välja. Rohkem tekkis globuliinset sadet, seega oli globuliinide sisaldus lahuses suurem kui albumiinide oma. 7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekulis positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, summaarne laeng võrdub nulliga. Selle tulemusena valgud sadestuvad. Pl-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik: valasin kahte katseklaasi kummassegi 2 ml munavalgu lahust
katseklaasi lisati 1ml konts. äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutati keeval vesivannil. Tulemus: Lahus, kus oli ainult munavalk, värvus valgeks (hägune), aga lahusega, kus oli munavalk ja äädikhape ei juhtunud midagi. Järeldus: Valku denatureerimine sõltub temperatuurist ja pH-st. Kaitses me näeme, et happelises keskkonnas (pH<7) valk ei sadestu, aga samal temperaturil munavalk, mille keskkond on neutraalne (pH=7), sadestus. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt.
albumiinide sade. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st. Töö teoreetilised alused Kõik valgud denaturerivad kõrgel temperatuuril. Denatureerimise temperatuur sõltub valguse omadustest ja kekskonnast. Denatureerinud valk tavaliselt väljasadeneb. Valgu isoelekrilisest täpist tunduvalt erineva pH puhul võib denatureerunud valk ka lajusesse jääda. Kui keskonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei prugi denatireeritud valk lahusest välja ei sadestuda. Töö käik: 1 Kahte katseklaasi valasin 2 ml munavalgu lahust. 2 Ühele katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud etaan- ehk äädikhapet. 3 Mõlemat katseklaasi kuumutasin keeval vesivannil. Katseklaasis, kus oli etaanhapet, oli selge ja värvuseta lahus. Katseklaasis, kus oli munavalgu lahus, muutus lahus häguseks lahuses tekkis valge hägu. Järeldus:
rohkem kui globuliine. Albumiine munavalgus ~ 70%. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli jälgida lahuste kuumutamisel sademe tekkimist ja selle seost pH-ga. Katse põhimõte seineb valkude pöördumatul denaturatsioonil kõrgel temperatuuril. Üldiselt kaasneb valgu denaturatsiooniga väljasadestumine lahusest, kuid keskkonna pH väärtuse erinemisel valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtustest (keskkonna pH, mille korral valgu molekuli summaarne laeng on null) ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Töö käik: 1) Valasin 2 katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. 2) Ühte katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. 3) Kuumutasin mõlemaid katseklaase vesivannil ning jälgisin sademe tekkimist. 4) Katseklaasis, kuhu lisasin etaanhapet ei tekkinud sadet, teise tekkis. Tulemused:
poolküllastunud lahuses,albumiinid sadestusid sama soola küllastatud lahuses. 7.Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel tempereatuuril pöördumatult,kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgust ja keskkonna koostisest.Denatureerimisega kaasneb valgu väljasadestumine lahusest.Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest,siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda.Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust,mille juures valgumolekulis on positiivse ja negatiivsete laengute hulk võrdne,seega summarne laeng võrdub nulliga. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisan 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid lahuseid kuumutan keemiseni. Tulemus:
nii kasvab ka elektroodpotentsiaal (1-2), tseeta-potentsiaal kasvab Kui aga lisada seda rohkem, siis toimub uus protsess. See uus protsess sarnaneb sellele, mis ülal. Kaksikkihi paksus väheneb, ning tseeta-potentsiaal väheneb (2-3) Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 27. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi ääramine. Isoelektriline täpp Isoelektriline täpp on pH väärtus, mille juures osakene kollektiivselt on neutraalne. Sealjuures ei tähenda see seda, et osakesed puuduksid laetud rühmad. See tähendab vaid seda, et + rühmad tasakaalustavad -. Nii on n. aminohappes (tsivtterioon). pI leidmiseks võib kasutada näiteks lihtsat arvutust, kui rühmi on ainult kaks dielektrolüüt. Sellisel juhul on pI kahe rühma pH aritmeetiline keskmine (n
järeldada, et globuliine on munavalgus oluliselt rohkem kui albumiine. 1.7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Teoreetilised alused Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonnast. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellises olekus valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu, valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik
järeldada, et munavalgus on albumiine rohkem, kui globuliine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadenemine lahusest. Kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi väärtusest, ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadeneda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne. Molekuli kogulaeng on 0. Sellest tingituna agregeeruvad valgumolekulid hõlpsasti ja sadestuvad lahusest välja. pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu, valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu.
järeldada, et albumiinide siseldus munavalgus on kõrgem, kui globuliinide sisaldus. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse soltuvus pH- st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Denatureerumisega kaasneb valgu väljasadestumine. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik
rohkem kui globuliine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st. Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui keskkonna pH erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi väärtusest, siis ei pruugi valk lahusest välja sadestuda. Valgu isoelektriline täpp näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub nulliga. Seepärast valgu molekulid agregeeruvad hõlpsasti ja sadenevad lahusest välja. Isoelektrilisest täpist oluliselt erineva väärtusega keskkonna pH puhul agregeerumist aga ei toimu. Töö käik:
Esimese insuliini analoogiga tuli turule Eli Lilly and Company. Manustamine: süstimine, insuliinipump (oraalset manustamist veel ei ole). Insuliini analoogid jaotatakse: kiiresti absorbeeruvateks (5-15 min): pikema toimega insuliinideks (kuni 24 tundi); mõlemat efekti omavateks insuliinideks. Peamised modifikatsioonid aminohapete vahetus: tasakaal nihutatud aktiivsete insuliini monomeeride suunas kiire toime, isoelektrilise punkti nihke tõttu lahustuvus halvem pikem efekt Peamised probleemid: süstimisest tulnud ärritused, hüpoglütseemia. Kokkuvõte 1. Insuliin on oluline glükoosi taseme kontrolliks organismis. 2. Probleemid insuliini sünteesiga organismis toovad kaasa diabeedi. 3. Diabeedi raviks on tänaseks päevaks välja töötatud insuliini analoogid - rekombinantsed insuliinid, millel on olemas insuliini efekti suurendavad modifikatsioonid. 4
esimene mõju ( potentsiaali määravate ioonide kontsentratsiooni tõusu mõjul 0 suurenemine). Kui aga lisame palju mitteindiferentset elektrolüüti, siis tuuma pinnal adsorbse kihi moodustumine potentsiaali määravatest ioonidest lõpeb ja valitsevaks saab teine põhjus vastasioonide poolt difusioonikihi kokkusurumine. Seetõttu järgneval joonisel esitatud -potentsiaal esialgu tõuseb 0 tõusu tõttu, ja läbinud maksimumi, hakkab hoopiski langema. 27. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 28. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut
18. Elektrolüütide adsorptsioon. 19. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. 20. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. 21. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. 32. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. 33. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon
ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. 8. Millistel juhtudel ei kaasne valgu denatureerumisega tema lahusest väljasadenemist? Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. 9. Mida tähendavad mõisted a) valkude denaturatsioon - valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine, selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. b) valkude hüdrolüüs - valgu peptiidsidemete lagunemine c) valkude väljasoolastamine - Neutraalsete soolade [(NH4)2SO4, MgSO4, NaCl jt
on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Kuna vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Mitteindiferentsed elektrolüüdid: sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. -potentsiaal esialgu tõuseb 0 tõusu tõttu, ja läbinud maksimumi, hakkab langema. 23. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine 24. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut
albumiinide sisaldust munavalgus. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid
tähelistest koodidest 3-tähelisteks ja vastupidi, valkude ja DNA järjestuste filtreerimine, järjestuse teatud piirkondade väljavõtmine). c. Koodonite kasutussageduse uurimine, mustrite otsimine järjestuses, nukleotiidide ja aminohapete sisaldused järjestustes, ORF-de leidmine, PCR produktide otsimine, valgu isoelektrilise punkti arvutamine, valgu molekulmassi arvutamine, restriktsioonisaitide kindlakstegemine, (de)transleerimine, restriktsioonikaartide tegemine, translatsioonikaardid, praimerikaardid. Aldolaasi E. coli nukleotiidne järjestus: >eco:b2097 fbaB, dhnA; fructose-bisphosphate aldolase class I [EC:4.1.2.13]; K01623 fructose-bisphosphate aldolase, class I atgacagatattgcgcagttgcttggcaaagacgccgacaaccttttacagcaccgttgt
annaabi.ee 
