suveööl. Ta kirjeldab seal oma kodukohta, selle ilu, milline see välja näeb ning annab puudele: toomingad, õunapuud, ojale, rohule isiku tunnused. Sellesse luuletusse on sisse toodud ka haldjad, seinakell. Luuletaja on uhke oma kodukoha üle. Luuletus on romantiline- , isamaaline luuletus. Luuletuses positiivne, seal ei esine kurbust ja süngust. Luuletuse sisu on edasiandev. Selles luuletuses on kasutatud isikustamist, epiteete(sõna või väljend, millega iseloomustatakse kedagi või midagi) ja metafoori(sõna või väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses). Kõige enam kasutas luuletaja luuletuses isikustamist. Helina Saar, 10.b
kuni vood minu vaate mataks näkijuustega üleni... Luuletuse *** analüüs Luuletus oli tundeline. 3 epiteeti ranna raugetest roogudest ümber õõtsuksid laiad lained vahu valgetes kuppudes 3 metafoori valge laotuse võlvini vahu valgetes kuppudes näkijuustega 3 võrdlust kui sa katsuksid mind nii kui meri Ja õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks 3 isikustamist - Lainete luiludes ümber jalge Tulvil me hõlm on õndsust kuni vood minu vaate mataks 3 väljendit kui sa kutsuksid mind nii kui meri õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks kuni vood mu vaate mataks näkijuustega üleni Kallis vihm Õhtu on pime ja soe. Ja suurest pehmest pilvest sabiseb
Silpide arvu järgi on luuletaja kasutanud nii mees- kui ka naisriimi ehk ühe- ja kahesilbilisi sõnu. Esimeses salmis on luuletaja kasutanud lausriimi, ülejäänud on segariim. Lausetes on kasutatud assonantsi, näiteks riigimehel riist, mis siis, pässil päsmer, matsil mall. Samuti on luuletaja kasutanud alliteratsiooni, näiteks vennal vaateviis, mehel mõte, saksal standard, lollil lõbu, targal troost, pässil päsmer ja riigimehel riist. Isikustamist ja epiteete ei ole autor kasutanud. Kogu luuletus on üles ehitatud parallelismile, näide igal vennal vaateviis. Teiseks valisin luuletuse “Suvepäev” luulekogust “Laulud tüdrukuga”. Jõe äärde jahedasse roogu end kari peitis palavuse eest, kui niidumaadel üles võeti loogu ja rakkes ruunad tilgendasid veest.
1. Luuletuse kirjutas Mihhail Lermontov 1831 aastal . 2. Luuletuse teemaks on deemon . 3. Luuletus räägib maale langenud inglist . Ingel tõstab jumala vastu mässu . 4. Autor kasutab palju irooniat . Näiteks : Maailm kus on ainult mure ja nutt või Maa igavad laulud .Veel kasutab ta isikustamist : kuu , tähed ja pilved jäid kuulama . Veel kasutas ta metafoore : põues kõlab viis ja rind igatsust täis . 5. Luuletuses leidus võrdlusi : hea ja kuri , rõõmus ja kurb 6. Mulle meeldis see luuletus , sest see pani mind mõtlema . Luuletus oli sügavamõtteline . 7. Luuletust oli vaja lugeda rahulikult . Selleks , et laused oleksid terviklikud. 1. 1831 . 2. . 3. . . 4. . : , . : . 5. : ,
ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga une s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja, viie, kuue, seitsme ja kaheksavärsilisi salme, kusjuures värsside pikkus vaheldub.Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused,kõigi heakõla vahendite rõhutamine, rohked võrdlused ja metafoorid
Heidab ennast lahti Külma tuulde ja Poetab pisara Nagu salamahti Selles luuletuses antakse edasi see, mis toimub hilissügisel. Hilissügisel, kui päikest eriti ei paista, kui puudelt langevad lehed. Luuletuses on pandud põhirõhk kasele, kuidas ta langetab lehti. Kask on tehtud elusolendiks - tal on tunded. Poeemis antakse meile edasi hilissügisene ilm ( tuul on külm ja tugev). See on nukker ja rahulik romantiline luuletus. Luuletuse sisu on edasiandev. Luuletuses esineb isikustamist, epiteete ja võrdlusi. Kõige enam leidub luuletuses epiteete ja isikustamist. Luuletuses ,,Kuldne sügis" ületas Raud nii sügavuti minekult kui ka kunstimeisterlikkuselt varasemad saavutused. Valguse ja varju sümboolikas, puhta südametunnistuse motiivi arenduses on samaaegu isikliku ja ühiskondliku katarsise tunnet. Otse trotslik on Raud avara diapasooniga hilisluules väljenduv usk elu vääramatusse edasiminekusse.
Üks tähtsamaid on ,,Käoorvik" mis valmis 1920. aastal. Koosneb kümnest omavahel seotud armastusluulest kirjad Ingile. Luules on märgata looduse põimumist, vahelduvad aastaajad. Kõige kaunimaks peetakse ,,Kuues kiri Ingile" milles on selgelt märgata looduse ja armastuse teemasid. Näiteks ,, Kuldkollane on süda nagu sügis". Kuid on ka nn. puhtaid loodusluuletusi mis loovad silme ette kujutluse. Luuletuses ,,Kodumäe" on kasutanud Visnapuu palju isikustamist. ,,Toomingad valvavad talu ja vaatavad, õunapuud ketravad palle, oja peseb leppade jalgu." Visnapuu oli omamoodi prohvet, kes tegi omal ajal õigeid otsuseid. Luulekogus" Mare Baltikum" viitab ta sellele et baltimaad pääsevad kui rahvas hoiab kokku. Ka kodumaa luules on märgata prohvetlikkust. Näiteks ,,Maarjamaa laulud 3" ühes reas ,, Ole tervitet, tervitet vaba maa" Henrik Visnapuu elas 1944.aastast sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tema luules on
Näiteks luuletuses „Tusk” kirjeldab ta väsimust ja rahuvajadust. Kuidas tahaks lihtsalt kaduda, leida rahu ja vaikust. Luuletus on nukker ja mõtlemapanev, paljude luuletajate arvates annab see ülimalt hästi edasi inimese üksildast tunnet. Luuletuses „Koites” kandub kevad üle suveks. Ridala kirjeldab kaunilt, kuidas tähed taevast kaovad ja ööd muutuvad lühemaks. Vaikselt hakkavad ärkama linnud ja kostma nende kaunis laul. Ridala ei kasuta ülevoolavaid tundeid. Kasutab isikustamist – näiteks „uneleva maa”. Ridala luuletajaisiksus on üsnagi endasse sulgunud ja eesmärgiks seadnud looduspiltide objektiivse täpsuse saavutamise. Lisaks väidab ta, et soome-ugrilased, sealhulgas eestlased, on suletud ja kinnised, suruvad oma tugevaid tundeid alla otsekui neid häbenedes ning isegi sõna „armastus“ peavad nad ebasündsaks ja vähekasutatuks.
Betti Alveri luuletuste analüüsid Asjad Mulle jäi mulje, et see luuletus räägib sellest, kuidas ta oma asjad on hooleta jätnud ja laokile. Kuidas ta kiirustab, et kellegiga kokku saada, aga koduste asjadega pole aega üldse olnud tegeleda ning kui ta siis kodust lahkub, jäävad need laokile jäetud asjad talle hinge peale ning kuskile alateadvusesse ikka kummitama. Tema umber hädaldavad mitmed Luuletuses on kasutatud palju isikustamist näiteks “paks klaver nurgas ägab hambavalus”, “kähisedes nõuab köhatilku astmaatiline vana seinakell”, “kuid esemed ei tunne oma piire, nad peavad kinni mind”, “lamp kardab tonte, tugitoolil tihti seljas on kramp ja sohva kaebab gihti”. Samuti on kasutatud epiteete, näiteks (“lakkamatu helin”), “etteheitvat pilku”, “pondunud põsilt”, “mässulises rodus”. Ka sümbolit on kasutatud: “et viimati see jõuk ei püsi kodus, vaid
Luuletuses "Nälg ja iiveldus" rõhub autor sellele, et need tegurid on alati olemas ja neid ei saa märkamata jätta. Need lausa "eputavad" inimeste ees. Isikustamine: "Nälg ja iiveldus käivad käe alt kinni, suisa suudlevat näivad". Vastanduvateks motiivideks on surm ja armastus. Autor ei karda surma ja kirjeldab seda erinevate nurkade alt. Luuletuses "Kerge, kerge on laev" käsitleb autor surma kui kerget, õrna, kuid paratamatut sündmust. On kasutatud isikustamist, "neelates su nime ja näo", mis toob välja, et surm on automaatne, kuid mitte pingutust nõudev nagu neelaminegi. Armastusest kõneleb autor kui helgest ja õrnast, mis kergest puruneb ning kaotusvalu, lahti laskmine ja edasi liikumine või armastuseni taas jõudmine on rasked. Vormi poolest kasutab autor põhiliselt algriimi, et luuletused oleks laulvad ja pehmed nagu autor isegi. Näiteks: "kõrgetes klaasides kutsuvalt küütles", "sisim saatus saab su silmavaates
rohkemat on rikkust võtnud pind veel põue imeda. Koidula luuletustes võib tihti kohata retoorilisi küsimusi, näiteks:"Miks sa nutad, lillekene?"; ,,Mis mulle jutustad, Koidikutuul?"; ,,Pilveke, kullake, kuhu sa reisid?". Luuletaja kasutab ka metafoore:"Nad taguvad su tüve sisse talva."; ,,aastakellal rõõmu hääl on lõppenud:/ viimseid tunde hakkab lööma ta." ja isikustamist:"Tõsta pead, õiekene!/ Koit on saanud isandaks!" Lydia Koidula koht Eesti kirjandusloos on eriline selle poolest, et esiteks 19. sajandi Eestis oli Koidula kui luuletaja eriline nähtus, sest ta oli naine. Teiseks on tema luuleloomingu maht aukartust äratav. Peale selle on tema luuletusi viisistanud mitmed eesti heliloojad. Emajõe ööbiku isamaaluule ei suuda kedagi külmaks jätta. Tema luuletused on soojendanud paljude eestlaste südameid.
Räägib Eesti tulevasest õnnest ja edust, kuna luuletaja näeb NSVL lagunemist, ning soovib sellest maailmale teatada. Ta ärgitab muusika loomist heliloojate poolt ning julgustab neid. Probleemiks on rahva tuimus oma saatuse ees ning venemeelsete vastuseis. Autori suhtumine on kaasakiskuv ja meeliülendav. Ideeks on maailmale ja eesti rahavale ning muusikutele teatada, et nüüd tuleb tegutseda. Luuletuses kasutatakse epiteeti ( et varisenud ajad on, vastsed pungad õide löövad kõikjal), isikustamist ( südamesse läeb) ja sümboleid ( y on ü, pungad- lapsed). Pealkiri on valitud minu arvates täiesti sobiv. See aitab tabada luuletuse ideed, et nüüd tuleb Eestil tegutseda. Adresseeritud on see Eesti ja maailma rahvale, kes Eestist natukenegi hoolib aga ennekõike Eesti heliloojatele. Luuletuses on tunda ajastu hõngu ja ärevust. Ülesehituses on jälgitud salmi rõhke: mida rõhulisem seda tagapool on rida. Autori positsioon on ülistav, käskiv ja ka aitav.
Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kik kujunduslik-vljenduslikud vahendid on htselt suunatud lrilise meeleolu svendamiseks .Snavalikus domineerivad tielikult avarad abstraktsed misted (Eestimaa, isamaa, nn, arm, muld, rm, sda), millede sisust on ilustavate epiteetide (lem nn, itsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, vrdluste ja metafooride) kaudu esile tstetud levalt mjuvaid omadusi. (Orjusplve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist svendades kneleb Koidula, kuidas rahva valust knelevad linnud, pilved, tuuled. Kui vtta kokku kik Koidula luuletused, siis on nha, et nende vlisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavrsilisi stroofe, kusjuures vrsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste snastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderhulised laused, apostrofeerimine, kigi
Ta uni on hea. Meie triiviva laeva taga Tuhat kajakat tukub ta peal." Palju luuletusi rääkisid ka sõdadest ja kodumaa kaitsest. Näiteks "Mälestusi isast" ja "Võitmatud on meis." Minu jaoks olid luuletused liiga sünge sisuga ja masendavad, aga ju oli siis aeg selline. Luulekogu on väga tõsine ja huumorit sealt ei leia. Luuletustel puudub kindel stiil. Enamus luuletusi on küll riimilised, kuid on ka vabavärsilisi luuetusi. Juhan Smuul kasutab väga palju epiteete ja isikustamist. Isikustamised nagu "lained uniselt pahisevad" ja "tuul küünistab merd nagu raspel" on Smuuli puhul tavalised. Ma arvan, et Smuuli luuletuste sõnum on inimesi mõtlema panna sõdade ja kõige selle juurde kuuluva üle. Minu arust on need luuletused sünged ja suure mõjuka sisuga. Näide: "Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus ja vähesõnaliseks vaibus jutt."
kirjutamise ajal. Armastusluuletuses pani Juhan Liiv mõtlema tema igatsetud kallima peale ja loodusluuletuses imeilusale kevadele. Autobiograafilises- ja loodus luuletuses oli rohkem märgata stiili, sest luuletus läheb astmeliselt aina jõulisemaks ja teises on kasutaud liitriimi. Armastus- ja isamaalises luuletuses oli võrdselt nii stiili, kui sisu, sest nende sisu oli väga sügavamõtteline ja vastavalt luuletusele kasutas arutor isikustamist võsi kasutas kordust. Autor kasutab korduseid ja retoorilisi pöördumisi. Liivi luuletustes esineb parallelismi ja kõlakujundistest epiteeti, võrdlust ning personifikatsiooni. Näiteks viimast kasutas Juhan Liiv oma isamaalises luuletuses „Isamaale“, kus oli pöördutud isamaa, kui füüsilise isiku poole. Minu valitud neljast luuletusest on kaks kirjutatud paarisriimiga ja kaks ristriimiga, kuid tema luules esineb ka süliriimi.
Luuletaja kirjeldab oma armastatut ning on uhke, et tal on nii hoolas, ilus ja lahke peig. Luuletuse lõpus ütleb ta aga, et keegi ei tea sellest veel midagi. Ma arvan, et luuletuse peamõte on ,et iga inimese südames on igatsus leida kedagi,kes oleks temale ideaalne. Sellel luuletusel on 4 stroofi ning 16 värssi. Luuletuses on A.Haava kasutanud mitut epiteeti: lahke mees, ilus mees, ilus lauluhääl. Luuletuses pole metafoore, võrdlusi ega isikustamist, seepärast on luuletus ka kergesti arsaadav. Kirjandi motoks paneks ma lause A.Haava enda luuletusest „Meie“. „Meie ulatame käed pilvede poole! Meie sammume suure sihi poole“. Valisin selle motoks, kuna A.Haava luuletustes kiirgab lootus tulevikule ja millegi saavutamisele (nt ka kirjandis mainitud „Ei igatse kadunud aegu“) Mulle meeldib see luulekogu, kuna paljud ta luuletused on seotud mineviku maha matmisega ning elus edasi pürgimisega
Luulekogu sisu analüüs Jürgen Rooste luuletused on tänapäevastest probleemidest. Ta luuletab maksudest, elust, rahast, ilust, Eestist, Tallinnast, armastusest jne. Ma ei osanud põhilisi teemasid välja tuuagi, sellepärast, et ta luuletab väga paljudest erinevatest teemadest. Vahepeal tundub, et need luuletused ei ole isegi sama inimese poolt kirjutatud. Luuletustes kasutab ta märkimisväärselt isikustamist ning võrdlust, mis annab luulekogule omapära. ,,Nälgiv mustkunstnik" Luuletuse teemadeks on poliitilis-majanduslik ebaausus ning kunstniku raske elu turumajanduse tingimustes. Luuletuses kirjeldab Rooste nälga, mis takistab kunstnikul tegelda loominguga, et jätta ajalukku mingi märge endast ning turumajandust, mis ei toeta mittematerjaalseid väärtusi loovaid inimesi. Meeleolu on pigem kurvameelne ja mõtlevapanev
"(hilissuvi) ja ,,Iga sügise jahedas leegis"(sügis). Luuletustes kujutab ta erinevate aastaaegade loodust ning tekitab ka vastava meeleolu. Kevadine Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Ei saa aru, mille ootel kõik on nõnda vait. Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Hallis taevas äkki särab kullakarva laik! * * * Porikarva rõsked rajad, jahedaks jäänud muld. Ladvast lakkamata sajab tuultelõhnast tuld. /.../ V. Luige loodusluules on väga palju isikustamist: ...laulavad lumised luhad...(,,Pungad"); ...ülased vaatavad võsast... (,,Kutsikas"); Meri muiates kehitab õlgu ja noogutab kivide reale. (,,Rannalaulud") ...pisike lill tõsised silmad tõstab. ...jõgi laulab helkjat laulu... (,,Kurgjal") jpt. Loodusluuletuste kõrval oli selles luulekogus veel vähemalt üks luuletus, ,,Teeidüll" ühiskondliku vihjega. Kirjandusteadlane Maie Kalda arvates oli see kasseti (,,Noored autorid 1964") kõige
mitmeid ühtseid motiive ja keskseid teemasid. Nagu raamatu pealkirigi vihjab, võiks tegemist olla läbinisti loodusest pajatava raamatuga, kuid kuigi looduskirjeldustel on raamatus üpris suur osakaal, siis on nende roll konteksti loomisel veidi laialdasem. Loodus ja loodusnähtused on päris mitme narratiivi loomisel sageli oluliseks edasiviivaks jõuks ja ootamatute pöörete põhjustajaks. Näiteks esineb raamatus isikustamist Emand Looduse näol, kes päris oma elu elab ning inimeste ignorantsuse tõttu nende igapäevarutiini pea peale pöörab. Nii näiteks põhjustab ta novellis “Tiit Aaviksoo kolm elu” peategelase haigestumise ja tema metamorfoosi hoopis kellekski teiseks. Võib öelda, et loodus asetab küll paljud lood ajaliselt ja ruumiliselt sobivasse konteksti, kuid raamatus on ka mitmeid teisi läbivaid motiive, millest kõige läbikumavateks võiks siiski pidada uuestisünni, metamorfoosi ja
Lugedes luuletuse läbi, märkab lugeja koheselt, et neljas esimeses stroofis on kõikide ridade algussõnadeks ,,armastus", mis tõttu on selge, et läbivaks luuletuse teemaks ongi armastus. Esimeses ja teises stroofis kohtab lugeja personifikatsiooni ,,Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata," ning teises salmis ,,Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata." Isikustamist kasutab autor põhjusel, et ülistada armastust ning esile tuua armastuse kõikvõimsus ning jõud, et näidata, et armastus on nii tugev, et suudab üle või läbi ükskõik mille minna. Samuti näeb lugeja esimeses salmis kolmandas reas ka algriimi sõnades ,,otsatu" ja ,,ookeani", mis toonitab, et armastuse jõud ei ole piiritletud ning see on otsatu. Esimene ja teine salm on oma ülesehituselt väga sarnased, olles mõlemad katräänid ning taotluslikult korduvad ka
unest. "Rohupõõsad teda võtvad / vastu halja ehtega, / linnukoorid kiitust tõtvad / tema vastu hõiskama, / viimne rohukõrs ka hüüab, / hiilgav kastetilgake: / "Kuningas on jälle tulnud, / õitsev kuning kevade!"" Mõlema autori luuletustes on kevade saabumist kirjeldatud vägagi kujundlikult. See annab luulele palju juurde ning kannab hästi kirjaniku tundeid edasi. Koidula kujutas kevadet kui saabuvat kuningat ja samamoodi kasutas Liiv isikustamist: "eluvaimud lehvitavad: / kevade on meie ees." või näiteks " lahti iga lille silm, / järvel lained helendavad,". Kevad ei tähenda alati ainult rõõmu ja õnne. Sel ajal võivad inimestes tekkida ka paljud teised tunded. Mai hommik Juhan Liiv Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos
Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 5 Kasutatud kirjandus: http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=120&ItemID=294 http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
asunud poliitiliselt ette valmistama." 4 LUULE POEETIKA Hando Runnel kasutab üldiselt vähe kõnekujundeid, kuid siiski leidub mõningaid epiteete näiteks: iga purpurpunane pilv, just purpurtaeas tuhmus ööks, hooletu usu ja hooga-> hooletu usk ja hoog, võrdluseid näiteks: su rinnad on kui moorapääd, su puusad on kui pastilaa, kes vaatas mu pääle kui süüdlane põlust, silmad kui sularahad, ja isikustamist näiteks: su pilk mind puudutab, kaskede kohin lõhub pääs, salajaid suudlusi siinsamas avaldab öö, alasti hääl kõlatult kukub tiinesse tuppa, suudlusste lööbena huultele lööb. Tema luules leidub ka hüüdeid näiteks: ooh!, uuh! Peaaegu igas tema luuletuses on olemas korduseid. Selle luulekogu luuletuste kordused on alguses, keskel kui ka lõpus. Runnel ei ole neid kirjutanud järjest vaid on kasutanud kordusi ka luuletuse keskel. Näiteks ,,Maa tuleb täita lastega...
korpus, ekraan jne). 3. Ilu, emotsioon ja kuuluvus – selles valdkonnas hoiab kindlat monopoolset seisundit aga Apple, ehk iOS platvormi kasutav nutiseadme firma. Apple’t iseloomustab tugev emotsionaalne side oma tarbijatega, kes on moodustanud justkui subkultuuri. Apple’l on omad kaablid, app’id ning komponendid vastavalt väljalastud seeriale (iPhone 5, iPhone 6, iPhone SE ja nüüd iPhone 7). On selgelt näha isikustamist läbi mobiiltelefonide. Inimeste telefonides on Eesti tandril Android ligikaudu 79,5% ja Apple’il 19,8% (Tele2, 2016). Konkurentsisituatsioon vastab inimeste nõuetele ja võimalustele, mitte ainult Eestis vaid ka välismaal. Kuna Apple’i seadmeid tituleeritakse luksuskaupadeks, siis on enesestmõistetav, miks Apple’i kasutajate protsent on tunduvalt väiksem. Android hoolitseb selle eest, et tarbija
.. Jaan Kaplinski luulekeel on tihti keeruline, luuletused on pikad ja sügavmõttelised, ning mõeldud pigem täiskasvanutele. Kirjanik on kirjutanud 20. saj. teises pooles, ning mingil määral kajastub seda ka tema loomingus. Kaplinski teostes leiab rohkelt : · Epiteete- ,,jää puhas uneta uni", ,,tumm kollane päikeselaik", ,,sellesama suure halli käsikivi" · Metafoore- ,,laulev liiv", ,,soolane valgus", ,,mägede turjad" · Isikustamist- ,,pervelt aknasse vaatavad pajud", ,,tumm verstapostide rivi", ,,värvid kasvamas", ,,hernetera tants" · Võrdlusi- "valgus sind tabab kui piik", ,,visam kui unustus" Olles lugenud seda luulekogu on võimalik paremini aru saada autori mõtetest ja luuletuse sisust. Natuke rohkem süvenemist ja juba ,,eladki" luuletuses. Minu lemmik luuletuseks antud luulekogus sai ,,Õõtsub mandri ja mere vahel" (1967) eelkõige just sellepärast, et on
Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! Personifikatsioon ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks. Mis sa nutad lillekene, nupud sul täis pisaraid? Kas su rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? Sümbol on võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Nii on näiteks koit nooruse ja vabaduse, loorber kuulsuse sümbol. Ei siin haljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe. Allegooria on mõistukõne, mis iseloomustab tavaliselt kogu teost.
kuna luuletaja näeb NSVL lagunemist, ning soovib sellest maailmale teatada. Ta ärgitab muusika loomist heliloojate poolt ning julgustab neid. Probleemiks on rahva tuimus oma saatuse ees ning venemeelsete vastuseis. Autori suhtumine on kaasakiskuv ja meeliülendav. Ideeks on maailmale ja eesti rahavale ning muusikutele teatada, et nüüd tuleb tegutseda. Luuletuses kasutatakse epiteeti ( et varisenud ajad on, vastsed pungad õide löövad kõikjal), isikustamist ( südamesse läeb) ja sümboleid ( y on ü, pungad- lapsed). Pealkiri on valitud minu arvates täiesti sobiv. See aitab tabada luuletuse ideed, et nüüd tuleb Eestil tegutseda. Adresseeritud on see Eesti ja maailma rahvale, kes Eestist natukenegi hoolib aga ennekõike Eesti heliloojatele. Luuletuses on tunda ajastu hõngu ja ärevust. Ülesehituses on jälgitud salmi rõhke: mida rõhulisem seda tagapool on rida. Autori positsioon on ülistav, käskiv ja ka aitav.
jutus Tiinat veel hirmsamana ja õõvastavamana kujutades. Oma juttu veel huvitavamaks ja tähelepanutõmbavamaks tehes kasutab ta lauseid nagu: ,,Kõik ilma inimesed teavad, et ta libahundiks käib ja et kõik see ramm murtud lammaste soojast verest tuleb!" (lk 30), ,,..Silmad põlenud peas ja veripunane keel hammaste vahelt väljas." (lk 31) Ta kasutab enda jutus palju kõnekujundeid, viimases kahes lauses on näha nii isikustamist (,,silmad põlenud peas") kui ka epiteeti (,,veripunane keel"). Kõnekujundeid selleks, et tema jutul suurem mõju inimeste üle oleks. Peatselt peale vana naise sõnavõttu algab nukumäng, millest ka Tiina teiste mõjutusel osa võtab. Mängust võtavad osa Tiina, Mari, Margus ja Märt. Margus ja Tiina meeldivad teineteisele ning Margus soovib seetõttu väga Tiina kinni püüda. Mängu ajal hakkavad talle
vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u rm) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele
Luuletuse n.ö lahtivõtmine paljastas palju epiteete. D.Karevale omaselt, on tema kirjakeel väga rikas ja piltlik antud luuletuses. Oli palju lauseid, mis oleksid justkui pärit muinasjutust, sest oli palju sõnu, mida ilustasid kaunid lisandsõnad. Oli ka mõni metafoor, mis tekitas järjekordselt luuletusele maagilise tunde. Tehnilisest vaatevinklist vaadates, kasutas Kareva mitmeid kordusi, mis võimendasid lause ja kogu luuletuse tähendust. Oli ka isikustamist, mis aitas kaasa sellele, et luuletus näiks imeväärne. Kareva kasutas ka mitmeid 4 Helen Kahur võrdlusi, et aidata lugejal kõrvutada kahte näiliselt erinevat asja, kuid siiski üsna sarnaseid. Mulle meeldis, et Kareva kasutas palju omadussõnu, et kõrvutada kahte asja, millel ei ole üldiselt mingit sarnasust, nt. süda ja lind. Näiliselt ei ole neil mingit sarnasust aga kasutades
Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut.
luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Aastaaja luuletused Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises
Novell ,,Suveöö armastus" 1. Anna lühikese kokkuvõttena edasi novelli tegevustik. 2. Novelli ,,Suveöö armastus" on kätketud romantiline lugu. Püüa seda väidet põhjendada. Leia novellist romantilisi tegevuspaiku ja loodukirjeldusi. Leia vähemalt 5 võrdlust, 5 isikustamist, 5 epiteeti koos põhisõnaga ja põhjenda nende sobivust antud novelli. 3. Kas on õige, et inimesed avanevad vahel üksteisele alles äärmuslikes olukordades? Kas see väide peab paika ka antud novelli puhul? Põhjenda. 4. Iseloomusta Maalit ja Kustast novelli sündmustiku ja dialoogide põhjal. Püüa nende käitumist põhjendada. 5. Võrdle Maali ja Kustase suhtumist armastusse, milliseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua? Mis põhjustab nende suhetes konflikti? 6
enesetähtsuse vastu. ... Veelgi tähtsam on meeles pidada, et on olemas õhkõrn side kõigi väljakujunenud nagualide ja Inimsoo Kaitsjate vahel. Isegi pimeduseaegadel kui järgiti Eraldi Arengu petust, säilis see side, sest see on elutähtis Tolteekide teadmiste ja jõu säilimiseks. Kui aga nagual minetas oma laitmatuse, side katkes. Sideme katkemine toob kaasa teadmiste kadumise ja nende puhtuse kadumise `nägemise' piiratuse tõttu. Puhtuse kadumine aga tähendab teadmiste isikustamist. ... Sama probleem seisab täna kogu inimsoo ees. Kunagi varem pole inikond olnud nii killustunud. See on kaasa toonud järjest kasvava vihkamise, eraldatuse, kahtlused ja hirmu. Inimene on järjest enam segaduses ja tunneb end järjest abitumana. ... Põhjus on lihtne inimkond on saanud täisealiseks. Ta ei aktsepteeri enam pimesi reegleid ja ettekirjutusi ning on üles tõusnud institutsioonide vastu. Ringutades oma
Ta maeti Alatsivi kalmistule. Tema luulelooming on levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Ületas 19. sajandi lõpu epigonismi ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduste eelkäija. Luuletaja kuulsuse tagasid talle aga tema haigusajal valminud luuletused. Tema luule on realistleik, lihtne ja täpne, milles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Aastaaegadest meeldib Liivile küige rohkem sügis ja see väljendub ka tema luuletustes. Kujunditest eelistas ta isikustamist, metafoori ja võrdlust, kuid kasutas ka palju kordusi ja algriimi. 12. Millised on Sinu esmamuljed luulekogu lugedes? Minu esmamuljed luulekogu lugedes olid, et see luulekogu on peaaegu põnev. Teda oli lihtne lugeda, kuna seal olid segamini erinevate teemadega luuletused. Muidugi oli osades kohtades ka paar sama teemaga luuletust järjest, aga see väga ei häirinud. Luuletusi oli ka erinevate pikkustega. Leidsin ka luuletusi, mida olin varem kusagilt kuulnud või lausa teadsin ise peast
Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi.
kasutanud epiteete ,,Suur" (,,Seal nägin suurt lossi") ja ,,hele" (,,Kummituste heledaid jutte"). Olen kasutand ka võrdlusi. Võrdlus on objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks Eesti keeles on sidesõna kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. Minu luuletustes ,,Jõuluvana" olen kasutanud võrdlust nagu käändes ,,Ja kadus nahu leht lehekuhja ära". Mõnes mu luuletuses on ka isikustamist ehk personifikatsioone, mis tähendab, et elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Minu luuletuses ,,Õnnelikkus" on isikustamine näiteks: ,,Taevas võtab valgus, kuigu kuu ikka ripub üle vete". Minu arvates on kõige keerulisem kõnekujund metafoor, mis tähendab varjatud võrdlust. Teadlikult ei ole ma oma luuletustesse metafoore lisanud, aga tagasivaadates võib sealt ikka metafoore leida
ümbritsetud. Pea on kujutatud haavaga laubal. Kui võrrelda samasugust kujutist õigeusu ikoonidel (Vt. Illustratsioonid. Pildid 68–69), näeme kuidas see erineb katoliku kiriku traditsioonidest. Nii freskol, kui ka ikoonil Ristija Johannese pea näeb täpselt samasugune välja. Rahulik ja sümboolne, peaaegu abstraktne kujutamine, mis kutsub esile usklikes inimestes vaid pühalikud mõtted. Pole näha ei haavu, ega verd. Ei ole mitte mingid isikustamist, ega modellile omapäraseid näojooni või iseloomujooni. Selles seisneb põhierinevus katoliku ja õigeusu kujutamise traditsioonides. Katoliku kujutamises pidi 23 Samas, lk. 15. 7 nägema õudust ja piinu, nad jutustavad lugusid. Õigeusu kiriku ikoonid on vaid pühalike mõtisklusteks ja palvetamiseks mõeldud. 2.4. Reformatsioon Reformatsioon kritiseerib kultusliku pildipraktikat katoliku kirikus24. Esialgselt pildivainuliku
Ta oli keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. H. mitmekümne raamatu autor. Temalt on ilmunud avaldas kirjakeelt ühtlustava eesti keele teoseid kõikides kirjandusliikides ning väga grammatika, toimetas mitut ajalehte ja ajakirja erinevates zanrides: lüürikast memuaarideni, 3 lugulauludest lastenäidenditeni, jutustustest eelistas Liiv isikustamist, võrdlust, metafoori,. tragöödiateni. Sajandivahetusel sai J. Liiv tuntuks Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. mahukate lüroeepiliste teostega, kusjuures ta Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on arendas välja allegoorilise lugulaulu. Tuntum neist koondatud kokku üle 300 luuletuse ja on kunstinõudlikult kirjutatud ,,Kõrbelõvi". Jakob luulekatkendi. L-i loodus-, isamaa- ja isikliku
Naisetegelaste positsiooniks oleks nendes teostes justkui ainult abikaasa roll. Naised peavad olema süütud, puhtad, korralikud ning töökad, olles oma mehele vääriliseks kaasaks. Äärmiselt vanamoodne ning patriarhaalne suhtumine naise kujutamisel. Sellegipoolest ei saa salata, et teosed tõesti on kirjutatud ka sellisel ajastul, mil naiste rollid olid kahtlemata teistsugused, võrreldes tänapäevaste rollidega. Ometigi tuleb kritiseerida kirjanike liigset üldistust ning naiste isikustamist, defineerides neid ihaldusobjektideks ning kategoriseerides naisi "puhasteks" ning juba "rikutud, ebapuhasteks". Raske on mõista, mida kahe teose meespeategelased naistelt ootasid. Kas otsisid nad õnne ja armastust või nägid neid lihtsalt ihaldusobjektidena. Neid mõlemat on raske mõista, sest kummagi nende sisemaailmale ei keskenduta teostes niivõrd täpselt ja üksikasjaliselt. Autorid võisid tõepoolest neid kujutades mõelda kui armastajatest meestest, kuid antud tegelaste teod
“ („Laul ei millestki“ 1927), kuid kasutas ka näiteks ABBA riimi „Ei anna unne käest end heitev rauk, tal pimeduses püsti sasis pard: on ümbert varisenud päevasard, ees pärani on tundmatuse auk.“ („Võitlus“ 1930). Kujunditest on kasutanud Marie Under rohkelt epiteete „...imal magus, pisut mõru.“ („Pihlad“ 1929), lisaks veel võrdlusi „...siidlibe ja läikiv kui uss.“ („Sõit hommikusse“ 1927) ja isikustamist „Ees päikese suu on pärani- ta hingeõhk on valgus.“ („Sõit hommikusse“ 1927). Minu lemmik luuletus oli „Sant“, kuna Marie Under oli suutnud nii hästi kirjeldada ühte santi, et minu arust paremini ei saaksgi. Näiteks „Taob puusa kotis hallitanud kanik, ja korpunud käega ühte kasvand kepp.“ ja „kõik liikmed tema tühja kõhu vangid- maad ligi pilgud- teisiti ei või.“. 3
suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega,
keelekasutuse mõistmine Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduste allegooria, tunneb ära ja kasutab enda seletamine. epiteet, loodud tekstides epiteete, Võrdlus ja metafoor kõnekäändudes. Mõistatuse isikustamine, metafoore, isikustamist, ja kui sõnalise peitepildi äraarvamine ja loomine. metafoor, võrdlusi; kordus, selgitab õpitud vanasõnade, Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise ja sümbol, kõnekäändude ja mõistatuste korduse tundmine ja kasutamine. Sümbolite võrdlus kujundlikkust ja tähendust; seletamine. Allegooria mõistmine. Piltluule kui
Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 6)" maale" Külmale E.Vilde "Külmale maale" Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad
Suveõhtu saab ära tunda kirjelduse järgi: pilvist kulda puudele piisutab, hõbeudu heinamaad niisutab jne. See, et tegevus toimub maal, tunneb ära samuti kirjelduste järgi: kari koju lääb, rammus punapäine ristikhein, õhtul jääb kõik aina vaiksemaks jne. Selles luuletuses on kirjeldatud ristikheina kui isikut. Luuletus on romantiline ja rahulik, kohati ka mõtlik. Luuletuse sisu on edasiandev. Luuletus on epiteetide rikas, seal leidub ka võrdlust ja isikustamist. Lemmikluuletus: Kas ma Eestit unes nägin? J. Liiv Kas ma Eestit unes nägin? Nägin lained laevu täis, nägin viljarikast randa, merehõlm ta ümber käis. Ei see olnud mitte unes, ilmsi tuli kujutus: oli vaev mul, oli valu, kuni tuli kahvatus. Tõusku, tõusku valuvägi surmaorust ülesse, teed ta otsib, elujõgi, kuni jõuab merele.
Eriti visuaalsete ja füüsiliste kaudu seletatakse abstraktseid. Üks selge metafoor on isikustamine – inimese omaduste üle kandmine madalamatele olenditele (asjad, olendid). Metafooridega püütakse mõjutada ja panna ta käituma soovitud viisil. Reklaamitavat objekti kujutatakse sageli inimese omaduste kaudu, nt rõõmsameelse ja positiivsena, võitmaks tarbija poolehoidu. Isikustatakse nii pildi kui teksti abil. Toodete agentiivset isikustamist võib vaadata mitmest aspektist. Põhiliselt kasutatakse kolme liiki isikustamist: Tootele antakse inimese omadusi, nt arvuti on truu sõber (Ordi) või jalanõude kohta öeldakse müüdav, aga truu kaaslane. Toode pannakse käituma nagu inimene. Toode pannakse tegutsema inimese moodi, nt Päikese laen päästab suve (pank), Ekspress järgneb sulle nagu vari. Tootele antakse inimese rolle. Enamasti seotakse nendega juhtivaid või prestiižseid ameteid
Lydia Koidula põhiliseks luule zanriks, mida ta tavaliselt oma luuletes kasutas oli isamaaluule. Ta luuletustes domineerivad tihti vägagi abstraktsed mõisted nagu Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, süda, rõõm, mille sisust on ilustavate epiteetide ülem õnn ja õitsev Eestimaa ning muu rikka kujundilise konteksti nagu isikustamiste, võrdluste ja metafooride kaudu esile tõstetud omadusi. Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub suhteliselt pidevalt. Erinevalt teistest luule stiilidest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni.
Lydia Koidula põhiliseks luule zanriks, mida ta tavaliselt oma luuletes kasutas oli isamaaluule. Ta luuletustes domineerivad tihti vägagi abstraktsed mõisted nagu Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, süda, rõõm, mille sisust on ilustavate epiteetide ülem õnn ja õitsev Eestimaa ning muu rikka kujundilise konteksti nagu isikustamiste, võrdluste ja metafooride kaudu esile tõstetud omadusi. Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub suhteliselt pidevalt. Erinevalt teistest luule stiilidest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni.
Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 7. I Romaan. E.M.Remarque`i ,,Läänerindel muutuseta": kokkuvõte süzeest; Paul Bäumeri iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses ROMAAN- jutustava proosa suurvorm. Iseloomustavaks mitmeplaaniline sündmustik,
Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. (kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma.sügistuul küürutab kõveral kõrrel kui sandike) hüperbool litotes personifikatsioon - ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks.(mis sa nutad lillekene) jne Lausekujundid Retoorilised pöördumised kordused paralleelism ellips jne Kõlakujundid algriim anagramm onomatopoeetilised väljendid jne Kõlakujundid - alliteratsioon - kaashäälikute kordus sõna algul ( nt. vanem venda vennikene) assonants - täishääliku kordus karjapõli kadakane (all-liter+assonants) =algriim anagramm- tähemäng ( isa - asi, sai )
annaabi.ee 
