50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
244 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jessuu
Õppematerjali autor
aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse kuhu tahtis Kusti sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Siiski pääses Kusta teisest kohast sisse. Lõpuks tuli Maali välja. Kusta oli vihane ning küsis, et kas ta on mingi poisike, kellega mängida. Nad jalutasid kodu poole. Maali rääkis, et ta armastab teda, kuid mehed ei pidavat oskama armastada. Kusta saatis Maali koju. Mõlemad jäid magama. Põhjenda,kas novell on avatud või suletud Tegu on avatud novelliga, sest lõpp ei tule ootamatu, vaid lugeja saab ise otsustada, kuidas novell lõpeb. Maali mõtles: ,,Miks ei peaks ta koksima pere-Marit ühes Kaarnurme taluga?" Kelle vaatenurgast novell on kirjutatud? Novell on kirjutatud mõlema peategelase vaatenurgast Kusta ja Maali vaatenurgast, sest põhjalikult on kirjeldatud mõlema tegelase mõttekäike. Missuguses stiilis kujutatakse maailma (ekspressionistlik, romantiline jne)?
Tänapäeval oleme harjunud sellega, et seksuaalsuse kujutamine meedias, filmides ja kirjanduses ei ole midagi imetabast vaid on suhteliselt igapäevane nähtus. See ei ole aga alati nii olnud. Varasemal, eriti Nõukogude ajal oli seksuaalsuse kujutamine vägagi tabuteema, milletõttu ongi väga huvitav lugeda Tuglase novelli "Suveöö armastus", kus taolised suhted mehe ja naise vahel ei olegi niivõrd ridade vahele peidetud kui seda võiks arvata. Kogu novell räägib sisuliselt sellest, kuidas sulane tahab tüdrukuga teki alla pugeda ning kuidas neiu sellele "vastu puikleb ning lihtsalt jonnib." Sellest, kuidas Tuglas antud tüdruku suhtumist kirjeldab, võib välja lugeda Tuglase enda suhtumist naistesse. Tuglas kirjeldab ühte peategelast Maalit kui jonnakat, pirtsakat ning puiklevat tüdrukut, kes sulast Kustat endale jonnimise pärast teki alla ei lase. Tuglase sule järgi on Maali Kusti vastu kord tuim ja külm, kord aga armastav ja ihalev.
22.11.2007 F. Tuglase novellid Essee Mina lugesin Friedebert Tuglase novelle ,,Hingemaa", ,,Inimese vari", ,,Suveöö armastus", ,,Toomehelbed" ja ,,Popi ja Huhuu". Kõige enam, meeldis mulle novell ,,Suveöö armastus". See novell rääkis Maalist ja Kustast. Kusta läheb öösel maali juurde, eirates Maali palvet. Maali teab, et Kusta on mees, nagu mees ikka ning tahab vaid üht, kuid Maali ise ootab, et Kusta teda armastaks ja temast hooliks. Maali käsib poisil minna lõdva püksikummiga Mari juurde. Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub
kõigest lihtne sulasepoiss, mida nägi Marie Kustas, mille pärast nad siin olid, väga palju küsimusi käis Leeni peast läbi kuid ei ühtegi vastust. Kõik see tundus nii uus ja nõnda huvitav, kuid samas tundis ta sügavat häbi. Ei oleks ta tohtinud sealt põõsast piiluda nende tegemisi, ning neid enda mureks teha. Leenil endalgi armuvalu südames, nõnda suur, et sööb hinge seest. Vidrik oli see, kes pani Leeni südame kiiremas rütmis tuksuma. Ei ta soovinud muud kui Vidriku armastus, kuid seda oli enesestmõistetavalt palju palutud. Vidriule oli isegi kalapüük tähtsam kui Leeni, teda ei huvitanud mida Leeni tundis või mida ta ei tahtnud tunda. Ainuke mis luges oli õngekork vee peal, miski muu ei lugenud tol hetkel. Nõndaks mõistis Leeni, et Vidrikult armastust oodata oli narr ning lootusetu. Tahtis ju Leenigi oma vanema õe, Marie, moodi olla, soovis ju temagi armastust ja hoolitsust mida Kusta oli nõnda õhinal Mariele pakkunud. Leenile räägiti viimasel ajal
Tõeliselt oli huvitav silmitseda kuidas väike laps flirtib arstiga. Väike ja samal ajal väga tark tüdruk, ta silmitses oma tädi ja proovis korrata kõik tema tegevusi, nagu lahtised juuksed, lükkas neid kõrva taha ja ütles Temale olulist fraasi, aga ligikondses naeratasid temast. Artst sai aru kõigest, nagu ma hiljem mõistame väike tüdruk erutas teda ning hirm teda haaras. Kes võiks mõelda, et selline armastus üldse on võimalik?! Nii puhtad ja õrnad suhted inimeste vashel suure eavahega. Nende vahel oni arusaamine ja üksmeel, aga mõnikord suhted isemoodi jahmatasid ja hirmutasid. Juhtum maal katsus hingu põhjani, sügavas mõttes metsas jalutades, tüdruk meenutas Teda, ning märgatas Teda,kiiresti jooksis juurde. Ta vaatas ja imetles mind, ma olin kaunis, kättesaamatu, ebamaine, kuuvalgel näisin ma haldjana, aga ta ei pidanud vastu,
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda. Lisete lubas küll külast tuua ja ämm andis järele, kuid kui Lisete mainis, et neil on rotid võttis ämm kohe kassipoja tagasi ja ütles, et nood murravad kassipoja ära. Jürka ja Lisete lahkusid, kuid kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest Jürka oli unustanud
Kui ta kõige puperdavama südamega teenri oli ülesse leidnud lõikas kuningas temalt juuksetuti ära, et hommikul poissi ära tunda. Poiss aga omakorda lõikas öösel teistel teenritel samasuguse tuti juustest maha ja hommikul ei tundnud kuningas süüdlast ära ning poiss pääses ainult hoiatusega. Jutust võib välja lugeda, et ahistamine ja abielu murdmine oli väga häbiväärne tegu ja seda peeti suureks patuks. Neljas lugu, mis näitas humanismi sellest vaatenurgast, et armastus ja abielu peaksid käima käsikäes ja mõlemad peaksid abielus olijad peaksid tundma ennast vabalt, rääkis provence´is elavatest rüütlitest Guillaume de Rousillonist ning Guillaume Guardastainist. Nad olid head sõbrad, kuid Rousillon hakkas oma sõpra põlgama, sest Guardastain armus ta naisesse ja naine armasta seda vastu. Rousillon tappis oma naise armukese, võttis välja ta südame ja lasi selle oma naisel ära süüa. Kui naine sai teada, mida ta söönud oli, hüppas ta aknast alla
,,Tõde ja õigus" 2. Tammsaare draamalooming · Draamalooming III-s loomeperioodis, 2 näidendit. ,,Juudit" näidend tugineb piiblilegendile. Juudit on auahne, tugev, ilus valitsejanna. Sõja käigus piiratakse tema linn Olovernese vägede poolt ümber. Et rahvast päästa, läheb Juudit vaenlase leeri eesmärgiga Olovernes võrgutada. See ka õnnestub tal, ent Juudit armub Olovernesesse. Ta satub valiku ette rahvas või armastus. Juudit valib rahva ning tapab Olovernese raiudes tema pea maha. Tammsaare kirjeldab Juuditi hingeelu kriisi pärast armastatu tapmist. ,,Kuningal on külm" näidend tugineb legendile. Kaudsed fasismivastased jooned, allegooria. Elab vana kuningas, kes kogu aeg külmetab. Talle tehakse selgeks, et külmetamine lõpeb, kui lossi tuleb neitsi. Neiu leitakse mägedest ning tuuakse lossi, temast jääb aga maha armastatu, kes ei lepi sellega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid