Mart Raud (2)

5 VÄGA HEA

Mart Raud
referaat
SISUKORD

SISSEJUHATUS..........................................................................................3

LOOMING...................................................................................................4

LUULEKOGU SÜVENDATUD ANALÜÜS.............................................6

HINNANG....................................................................................................7

KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................8
1.Sissejuhatus
Mart Raud (1903-1980) oli luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks .
1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana.
Sündinud on ta Viljandimaal, Aidu vallas külapoodniku pojana , õppis Heimtali vallakoolis (1912-1915), Paistu ja Viljandi kiheljkonnakoolis (1916-1917) ning Viljandi maakonna reaalgümnaasiumis (1919-1923). 1923-1924 õppias ka Tartu Kõrgema Muusikakooli viiuliklassis ja vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Hiljem olnud kutseline kirjanik Tartus ja Tallinnas, oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige 1930.
Sõja puhkemisel astus Raud Tartu hävituspataljoni, olles ETA rindekorrespondent.
Evakueerunult töötas Raud kirjastuses ja üleliiddulises raadios, algul Tšeljanbinskis ja Kuibõševis, hiljem Moskvas ja Leningradis. Oli „Loomingu” toimetaja 1946. aastal aprillist oktroobrini ning korduvalt kuulunud Kirjanike Liidu juhatusse. 1945 oli Nõukogue Liidu kommunistliku partei liige.
Mart Raud suri Tallinnas ning on maetud Metsakalmistule
2. Looming
Mart Raud alustas loometegevust luuletajana ning saavutas küpsuse 1930. aastate II poolel. Tähtsal kohal tema sõnastuselt taidurlikus luules on revolutsioonilise murrangu ja rahva võitluse teema, eriti poeemides "Maa kasvab".
Hilisemas luules süvenes mõtisklev elukujutus. Tähtsamad luulekogud on "Sõjasõna" (1943), "Jõud ja valgus" (1948). Siin leidub nii siirast paatost kui ka võitluspäevade elu- ja ilujaatavat lürismi. Omapärasemaid teoseid on "Ballaad sinirebasest", milles dramatismiga liitub aine satiiriline käsitlus. Siingi esineb refrään, ja just sellega saavutab autor ülesehitusliku keskendatuse ning mõjuva puändi.
Esimesed värsikogud „Kangastused” (Tartu 1924) ja „Äitsmik” (Tallinn 1925) esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana, arenevaid lüürikueeldusi tõendavad loodusmaalingute plastilisus , sõnaleidlikkus ja värsitehniline ladusus.
Eepilist luulet sisaldavasse kogusse „Rusemed” (Tartu 1927) ulatub ka sotsiaalseid probleeme, domineerima pääseb ainestiku ekstravagantsus ja grotesksus.
Selgemate sigtide, püsivamate suunatähisteni ning kõlavama vormini jõudis Raud värsikoguga „ Kauge ring” (Tartu 1935). Kasvava osakaalu omandab siin mõtlev ja analüüsiv, üha enam inimest ja tööd poetiseeriv luulesõna. Tähelepandav on Raua lüürika eriline musikaalsus, värsi hoogsus, sundimatus ning riimipuhtus
Paralleelselt värssidega alustas Raud aastast 1922 lühiproosa avaldamist perioodikas, 1925 ilmus „Päevalehe” joonealusena Raua „Uued inimesed”, mis kuuluba tollal moes olnud nn. asunikuromaanide hulka. Märkimisväärse kinstilise kvaliteedini jõudis Raud impressionistlikult värvika kujutusviisi nong keskendatud hingeeluanalüüsiga romaanis „Videvikust varavalgeni”, mille konflikt rajaneb psühholoogilistele kollektsioonidele, tegevus areneb ühe öö jooksul.
Raud on kasutanud varjunime Villem Sarapik ning selle nime all avaldanud romaani „Tuulte teedel”. Villerm Sarapiku varjunime Raud hiljem kasutanud ka mõnede päevakajaliste lühinäidendite avaldamisel.
1930. aastate eesti proosas kujunesid tähelepandavateks romaanid „ Kirves ja kuu” ning „ Turg ” esimene on suvitusromaan, mida kannab kahe järsult erineva mentaliteedi- robustse, primitiivselt praktilise ellusuhtumise ning romantiliselt pinnatu, boheemlasliku elukäsituse satiiriliselt toonitatud vastandamine . Autorisuhtumine nii ühe kui ka teise eluhoiaku kandjatesse on varjamatult kriitiline.
„Turg” on kirjutatud ja esimest korda ilmunud 1937. aastal. Autori katse jutustada elust nähtud materjali põhjal ühe noore luuleande karjäärist kodanlikus Eestis sai tol ajal järsult erinevate hinangute osaliseks . Konjunktuurile orienteeruv luuletaja mugandab ennast kehtivatele turunõuetele ning tema isiksuse kui ka loomingu mandumine on paratamatu.
Raua novellistivõimekust kinnitab kogumik „Õhtused kajad” (Tartu 1936), kus kerkib esile kirjaniku üks meelisteemasid- unistuse ja tegelikkuse vastuolu.
1936 avaldas Raud ka dramatiseeringu ”Kirves ja Kuu”, kus domineerib väline situatsioonikoomika.
Värsikogude „Sõjasõna” ja „Uued sillad” paatoseks on võiduveendumuse sisendamine ajastuomaselt agiteerivas laadis.
Väljapaistev koht Raua sõjaaegses loomingus on eepilisel, mida esindab valmik „Kaks astjat”.
Luulekogudes „Jõud ja valgus” ning „Kõik teed” domineerib ühiskondlik- poliitiline teemade illustratiivne käsitlusviis; isikupärasemat aineesitust kohtab eepilises luules, esimesse kogusse on paigutatud kolhoseerimise poeem „Maa kasvab”, teise sõjamälestustele põhinev „Andrus Johani”
Eesti nõukogude dramaturgia esikteosena avaldatud „Mõõk väravas” (1941) on ümbertöötlusilmumata jäänud näidendist „Mailaul”, mis käsitles poliitvangide elu ja võitlust; teos on jäänud pealiskaudseks ega pääsenud mõjule ka teatris Tartus ega Tallinnas. Menu ei saavutanud ka sõja-aastate ühiskondlikke murranguid peegeldav näidend „ Karastus ”.
Isikupärases lüürilise kompositsiooni vormis on kirjutatud osaliselt värsskõneline lavalugu „Suveöö ilmsi”, kus paralleelselt esinevad külamiljöö nii olevikku kui ka minevikku käsitlevad liinid ; taas tõusevad siin esile ka kunsti ja ühiskonna vahekorrad; 1977. lavastati ümbertöötatult V. Ojakääru muusikalina „Vanemuises”.
Lühiproosat kirjutas Raud intensiivsemalt 1950. aastate teisel poolel, kogumiku „Silmast silma” meeleolukat, erksasõnalist ja teravamõttelist novellistikat iseloomustab problemaatika aktuaalsus, eluvaatluse värskus ja psühholoogiline pingestatus.
Viimases loomingujärgus, mis algas 1960. aastail, saavutas Raud uue selguse ja orgaanilise ühtsuse oma luuleainetega. Maa ja rahva saatusest mõtiskledes, üksikisiku ja inimkonna probleemide üle juureldes, kunstilise sõna jõust lauldes ja armsaid kodumaastikke värssides imetledes lõi kirjanik elamusjõult, mõttesügavuselt ja vormitaidurlikkuselt tipptaseme luulet. Ta irooniline meel ja huumoritunne avaldusid sõnaleidlikes epigrammides ja parodeerivais akrostihhonites.
Raua luulet on korduvalt avaldatud venekeelsete kogumikena.
3. Luulekogu „Sügisnukrus” süvendatud analüüs
Luulekogu „Sügisnukrus” ilmus 1979. aastal. See sisaldab 16 luuletust: „Sügisnukrus” (1919), „ Metsmesilane ” (1956), „Sellest sügisest” (1978), „Sajuöine” (1978), „ Kuldne sügis” (1964), „Rändlend” (1979), „Talve tulek” (1940), „ Koduteel ” (1921), „Heitlikud ilmad” (1954), „Ilmamuudatus” (1941), „Talviselt teelt” (1954), „Järvel” (1955), „Maa kasvab” (1948), „Kirgastus” (1934), „Talvelaul” (1979) ning „Ootus” (1976).
Sügisnukrus
Oma viimaseid lehti
Laseb maha kask
Kollaseid kui vask
Oma viimaseid lehti
Lennutab ta lahti
Karmi tuulega
Nukra rahuga
Oma viimaseid lehti
Heidab ennast lahti
Külma tuulde ja
Poetab pisara
Nagu salamahti
Selles luuletuses antakse edasi see, mis toimub hilissügisel. Hilissügisel, kui päikest eriti ei paista, kui puudelt langevad lehed. Luuletuses on pandud põhirõhk kasele, kuidas ta langetab lehti. Kask on tehtud elusolendiks - tal on tunded. Poeemis antakse meile edasi hilissügisene ilm ( tuul on külm ja tugev). See on nukker ja rahulik romantiline luuletus. Luuletuse sisu on edasiandev.
Luuletuses esineb isikustamist, epiteete ja võrdlusi. Kõige enam leidub luuletuses epiteete ja isikustamist.
Luuletuses „Kuldne sügis” ületas Raud nii sügavuti minekult kui ka kunstimeisterlikkuselt varasemad saavutused. Valguse ja varju sümboolikas, puhta südametunnistuse motiivi arenduses on samaaegu isikliku ja ühiskondliku katarsise tunnet . Otse trotslik on Raud avara diapasooniga hilisluules väljenduv usk elu vääramatusse edasiminekusse.
Luuletuses „Maa kasvab” on tähtsal kohal tema taidurlikul sõnastusel, luules on revolutsioonilise murrangu ja rahva võitluse teema.
4. Hinnang
Luulekogu „Sügisnukrus” on minu jaoksomapärane. Luuletaja on kirjeldanud värvikalt eesti sügisilmu, rääkinud igatsusest ning ka teiste aastaaegade nukratest pooltest. Raud on selgelt kirjeldanud erinevaid ilmastikunähtusi sügisel, kuid enamasti on ta luuletused kurvameelsed.
Tema tunded väljendavad nukrameelsust ja selles luulekogus positiivseid mõtteid eriti ei ole.
Arvan, et eesti kirjanduses on ta tähtis, aga on kindlasti ka palju olulisemaid luuletajaid.
Kasutatud kirjandus:
http://www.kirmus.ee/erni/autor/raud_b.html
http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/raud.ht m
ENEKE nr 3
Oskar Kruus „Eesti kirjarahva leksikon”
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merq91 Õppematerjali autor

referaat mart raud luule looming elulugu

Sarnased õppematerjalid

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid PILET NR.2 VABALT VALITUD TEOSE ANALÜÜS Emile Zola "Daamide Õnn" Üks väga südamlik raamat, mis räägib noorest tüdrukust nimega Denise. Pärast isa surma läks Denise koos oma 2 vennaga Pepe ja Jeaniga Pariisi onu juurde

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami piletid

subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" IIII (19171919). "Arbujad" luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (1910 1994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (19131986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. "Tarapita" kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson,

Kirjandus