Anna Haava
„Väike
luuleraamat“
Mina analüüsin D. Vaarandi koostatud luulekogu Anna Haava
luuletustest.Anna Haava peamised luulekogud on: „ Laulan oma
Eestilaulu“, „Siiski elu on ilus“, „Meie päevist“.
Selles luulekogus,mida ma analüüsin on luuletused jaotatud
aastaarvude järgi. Eespool on vanemad ja tagapool uuemad. Nii sain
ma kergesti jälgida,mis tunded A. Haaval erinevatel elujärkudel
olid.
Luuleraamatus on põhilised teemad:
1)isamaa- „ Oh kodumaa“, „ On püha mulle mu kodumaa muld“;
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TheodoraN
Õppematerjali autor
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike
ning inimlik soov ei kao. Et oleks rahu ja veidi päikest, mis saadaks maa peal nii suurt kui väikest. Et oleks rahu ja veidi rõõmu mis palju soojust meil hinge tooks. Et oleks rahu ja õnne ilmas, mis paneks naerma ka nukrad silmad. Et oleks rahu ja veidi headust, et iga kevad meis lootust tooks. Mu laulud ehk midagi muuta ei saa, kuid ometi südant neis valutan ma. Ei ole ma siiski kui haavatud lind, mu igatsus toetab mind. Laulgem koos ja kõikjal siis saatku meid see väike viis. Hulkuri valss (Johan) Alfred Tanner, tõlkinud Richard Janno / rootsi rahvaviis Lossides krahvidel pulmad on hoos, kus mõrsjal on kroonitud pea. Seal voolamas sampanja, viin ja sartröös, kuid südamed külmad kui jää. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin, kus metsade, tormide laul, seda marulist hulkuri valssi, tule minuga, neiu, ahhoi! Tähis on taevas ja kumamas kuu, kui kristallid säravad nad, kuid hulgust ei sugugi segamas muu, kui mõrsjaga teed astuvad. Refr
Kuidas teil joonistamisoskusega lood on? Umbes nagu lauluoskusega, selle vahega, et laulda mulle siiski meeldib. Kas tunnete vahel, et kui nalja kõige rohkem vaja on, siis pole seda kuskilt võtta? Kuidas sellisest olukorrast välja tulla? 8 Raamatust "Daam sinises" meenus kui Villu Tamme pidas kuskil Ukraina kõrtsus tarka kõnet ja parasjagu ütles tähtsalt näpp püsti "On jäänud veel üks väike nüanss!", kui just mõtted otsa said. Siis ta hakkas viimases hädas ühe oma sõbra peale karjuma "Neetud lakekrants, kuidas sa välja näed!" Üks variante. Kõige parem on siis, kui sa ei olegi naljategemsie peal väljas, tunned ennast lihtsalt hästi, küll siis ka nalja saab Kas hakaksite mõnele erakonnale "häälepüüdjaks"? Ning milliseid poliitilisi vaateid pooldate? Mulle meeldiks kui rohelised ja sotsid ühinevad. Praegu ma piidlen, kas sots on rohkem roheline või vastupidi
,,Tahaksin olla" ja ,,Puu oli puude kõrgune" (viis: Indrek Kalda), mis tulevad kooride esituses ettekandele. Vilepi sõnadele on viise teinud veel Priit Pajusaar, Ott Lepland (ansambli Meie Mees lastelaulude kogumikule) ja Alar Salurand. Piret Ripsiga koostöös valmis Tartu Gustav 21 Adolfi Gümnaasiumi hümn. Vabal valikul Vilepi luuleraamat on 2006. aasta koolide riikliku õppekava projektis 3. klassi kirjanduse nimestikus kõrvuti H. Käo, L. Tungla ja O. Saare luulekogudega. Vilep on saanud Karl Eduard Söödi nimelise lasteluulepreemia 2003. aastal luulekogu ,,Tere!" eest. 2004 - VII Nukitsa konkursil (lapsed) 6. koht ,,Kapiukse kollid" 2004 - VII Nukitsa konkursil (lapsed) 8. koht ,,Tere!" 2006 - VIII Nukitsa konkursil (täiskasvanud) 2. koht ,,Tahaksin olla" 2006 - VIII Nukitsa konkursil (lapsed) 11
Esimene kriitiline realist: Eduard Vilde "Külmale maale" 1895-96 Jakob Mändmets "Koduküla vainult" 1910, "Isa talus" 1913 kogumikud Johannes Aavik (Noor-Eesti) Villem Grünthal Ridala (Noor-Eesti) Muhust pärit luuletaja, impressionist (isal Kuivastu kõrts) August Mälk [eraldi vaatlus] Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate
ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi. Teisel pool vastasnurgas uhmripakk, leivalabidas, ahjuluud ja muu koli, seinas soone peal kinni- ja lahtilükatav uks, pulk ees, ja all nurga sees kassiauk. Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke,
1952 jutustus "Vanamees ja meri". Hemingway oli ise oma teoste tegelane ("Hüvasti, relvad", "Kellele lüüakse hingekella", "Ja päike tõuseb"). Ta on oma teostes kasutanud autobiograafilisi seiku, tegi oma arvukad sugulased samuti oma raamatute tegelasteks. Hemingway fikseerib võimalikult objektiivselt ja erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet. Uus stiil lühikesed laused, lihtsustatud keel, palju otsekõnet. Hemingway kasutab jäämäe meetodit nähtav-kuuldav on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest. Ta ei seleta nähtuste algeid ja põhjusi, vaid vihjab nendele, näiteks tähendusrikastele seikadele tegelaste elus. Teostes on näha vaid "jäämäe tipp" sümbol, mis esindab "jäämäge" sügavamat tõelust. Lugeja võib vaid ette kujutada, mis on jutustatu taga. Erich Maria Remarque (1898-1970) Elust Sündis 22. juunil 1898 Osnabrückis Saksamaal. Kodanikunimi Erich Paul Remark. Aastast 1922 kasutas pseudonüümi
Keegi pole täiuslik, kuni sa temasse armud. Alles eile sain teada, kui kohutavalt palju sa mulle tegelikult tähendasid. Alles eile sain teada, et sind kaotades ma murdun täielikult. Alles eile sain teada, kui valus see kõik on ja ma ei lepi sellega kunagi. Kui kedagi armastad, lase tal minna. Kui ta tuleb tagasi, on ta sinu oma. Kui mitte, siis pole ta iial seda olnudki. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. You are the music in me. Suurim õnn on tunda et oled mul olemas . Kallis , ma ei unusta sind, isegi siis, kui ma väga tahaks.. maisuudaks, sest sa võtsid endaga kaasa tükikese minu südamest . Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Mul jookseb niigi 100 poissi järgi , kui ma peaks valima Siis oleksid sina Kõigesitem mudel ! :)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid