Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mihhail Lermontov i luuletuse analüüs "Ingel" 1831 aastal (0)

1 Hindamata
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused

Lõik failist

  • Luuletuse kirjutas Mihhail Lermontov 1831 aastal .
  • Luuletuse teemaks on deemon .
  • Luuletus räägib maale langenud inglist . Ingel tõstab jumala vastu mässu .
  • Autor kasutab palju irooniat . Näiteks : Maailm kus on ainult mure ja nutt või Maa igavad laulud .Veel kasutab ta isikustamist : kuu , tähed ja pilved jäid kuulama . Veel kasutas ta metafoore : põues kõlab viis ja rind igatsust täis .
  • Luuletuses leidus võrdlusi : hea ja kuri , rõõmus ja kurb
  • Mulle meeldis see luuletus , sest see pani mind mõtlema . Luuletus oli sügavamõtteline .
  • Luuletust oli vaja lugeda rahulikult . Selleks , et laused oleksid terviklikud.
    Анализ стихотворения
  • Стихотворение написал Михаил Лермонтов в 1831 году.
  • Темой стихотворения был демон.
  • В стихотворении говорится о спустившемся на землю ангеле. Ангел поднимает бунт против Бога.
  • Автор использует много иронии. Например : Мир, в котором только беды и слёзы или скучные Земные песни. Ещё он использовал метафоры : В недрах звучит мелодия и грудь полна печали.
  • В стихотворении есть сравнения : хороший и злой, весёлый и грустный и небо и земля.
  • Мне понравилось это стихотворение, оно заставило меня задуматься.
  • Стихотворение было глубокое. Стихотворение надо было читать спокойно, для того, чтобы предложения были полноценными.
    По небу полуночи ангел летел
    И тихую песню он пел;
    И месяц, и звёзды, и тучи толпой
    Внимали той песне святой.
    Он пел о блаженстве безгрешных духов
    Под кущами райских садов;
    О боге великом он пел, и хвала
    Его непритворна была.
    Он душу младую в объятиях нёс
    Для мира печали и слёз,
    И звук его песни в душе молодой
    Остался — без слов, но живой.
    И долго на свете томилась она,
    Желанием чудным полна;
    И звуков небес заменить не могли
    Ей скучные песни земли.
    Kord lendas üks ingel öölaotuse all,
    Laul vaikne suul helises tal.
    Kuu, tähed ja pilved – kõik kuulama jäid
    Neid helisid õnnestavaid.
    Ta laulis , et kaunimat olla ei saa
    Kui eedeni õndsusemaa,
    Kus haljaste salude lõhnadevoos
    Kõik patutud vaimud on koos.
    Ta kandis üht hinge, veel sündimatut,
    Maailma, kus mure ja nutt.
    Ja jäädavalt noorele hingele siis
    Jäi kõlama põue see viis.
    Ja ringi uustulnuk all laotuse käis,
    Rind kummalist igatsust täis.
    Maa igavaid laule küll kuulis ta seal,
    Kuid tröösti ei leidnud neist eal.
  • Mihhail Lermontov i luuletuse analüüs-Ingel-1831 aastal #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Vene keelse luuletuse anamüüs Mihhail Lermontovilt . Luuletuse nimi "Ingel" . 6 tekstipunkti : enda arvamus , kirjaniku kasutatud vormid (kas metafoor, võrdlused jne) , lühitutvustus luuletuse ajaloost , mis on luuletuse teemaks , kuidas oli vaja läbida . Eesti ja vene keelsed laused ning eesti ja vene keelne luuletus

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    odt

    Sügavamõttelised luuletused

    Mu süda usub elu, Jahedas ja tohutus, Mis selge õnnistus on, tundmatus maailmas Mis maine ja okkaline, ringi liigub lohutus - Kuid siiski taevane on. hoia teda silmas! Mu süda usub surma - Ning kui oled väsinud Suurt, sügavat, õnnist ööd, ega jaksa loota - Kuhu mahuvad ära kõik õndsus ära soovigi siis muud: Ja valgus ja elutõed. jõulupühi oota! Mihhail Lermontov “Ingel” Leelo Tungal “Pipargoogisüda” Kord lendas üks ingel öölaotuse all, Vana aasta sammub Laul vaikne suul helises tal. vaikselt ajalukku, Kuu, tähed ja pilved – kõik kuulama jäid keerab enda kannul Neid helisid õnnestavaid. ajaukse lukku. Ta laulis, et kaunimat olla ei saa Kõik jääb seljataha - Kui eedeni õndsusemaa, kes see mullust muudaks! Kus haljaste salude lõhnadevoos

    Kirjandus
    thumbnail
    11
    doc

    Heiti Talvik

    ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ­ ta eelistas naturaliste ja realiste. Heiti käis Tartu Treffneri gümnaasiumis, kus ta aga õpingud katkestas 1921. aastal ja asus tööle Kohtla põlevkivikaevanduses lihttöölisena proovides iseseisvalt toime tulla. Pärnu isakodusse naasnud, jätkas ta sealses õhtugümnaasiumis, mille lõpetas 1926. aastal. Samal aastal immatrikuleeriti Talvik Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda. 1934. a. Sooritas ta üldise kirjanduse keskastme eksami Gustav Suitsule, ent seejärel loobus diplomit taotlemast ja eksmatrikuleerus. Ülikoolil, kaaslastel ning ülikooliõpilasseltsil Veljesto oli tema haritlas- ja kirjanikuelus tähtis osa. Olulist osa etendas ka Talvik ise kui arbujate sõpruskonna peamine vaimne koondaja. 1930. aastal tutvus Heiti Talvik noore proosakirjanikuna tähelepanu äratanud

    Kirjandus
    thumbnail
    11
    docx

    Referaat: romantism kirjanduses

    ...................................................................Lk 5 Romantiline luule..................................................................................Lk 6 Luuletemaatika ­armastus "Kaunitar"..................................................Lk 6-7 "Hoidjale".................................................Lk 7 Luuletemaatika ­isamaa "Tsaadajevile"...............................................Lk 8 Luuletus isamaast..........................................Lk 9 Luuletemaatika ­tundeluule luuletus lainetest......................................Lk 9 Luuletus elu teispoolsusest ...............................Lk 10 Luuletemaatika ­loodus "Lill"............................................................Lk 11 Luuletus loodusest.......................................Lk 12 Oma arvamus Puskini luulest.....................................

    Kirjandus
    thumbnail
    14
    doc

    Mihhail_Lermontov

    .. 2 LOOMING ............................................................................................................................................................. 7 MIDA MINA ARVAN LEMONTOVIST.................................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................................. 14 ELULUGU Lapsepõlv Mihhail Lermontov sündis 15. oktoobril 1814. aastal Moskvas. Luuletaja isa erukapten Juri Lermontov põlvnes soti aadlikest. Ema Maria pärines rikkast perekonnast ja oli saanud hea kasvatuse. Nende abielu oli õnnetu ja peagi kolis ema oma võimuka ja rikka ema Jelizaveta Arsenjeva juurde. Tulevane luuletaja polnud veel kolmeaastanegi, kui ta ema suri tiisikusse. Isa ja vanaema vahel, kes teineteist vihkasid, algas lapse hooldamise pärast vägikaikavedu. Isa vastuseisust hoolimata jäi

    Eesti keel
    thumbnail
    7
    doc

    Romantism

    Lermontov ­ Sündis Moskvas. Kurb lapsepõlv(suguvõsa ei soosi, ema sureb, vanaema ostab isalt). Naiste seas populaarne, kuigi polnud ilus. Tundlik, raske iseloomuga. Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Keskne tegelane deemon-langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks. Varase luule tegelane on kahepalgeline-hing püüdleb vabaduse poole, elu hooiab orjaahelais. Tuntuim luuletus on "Puri"­ ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend "Maskeraad" ­ tegevus 30ndate keskel Peterburis

    Kirjandus
    thumbnail
    17
    doc

    Eksamipiletid.

    Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning

    Kirjandus
    thumbnail
    48
    doc

    Rahvale lauldavate laulude kogumik

    SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......

    Muusika
    thumbnail
    24
    doc

    Ilmar Laaban

    kuid see on sügav ja mõtestatud ning võrreldav maailma tipptegijatega, keda Laaban ka päris palju eesti keelde tõlkinud on. Käesolev referaat annab ülevaate Ilmar Laabani elust ja loomingust. Vaatluse all on tema luulekogud ja luuletused. Kasutatud on nii loomingut ennast, kui selle kohta kirjutatud retsensioone. 3 1. ELULUGU Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 aastal Tallinnas. Ta oli eestlasest isa ja lätlannast ema ainuke laps. Ema suri kui poeg oli 13-aastane. Laabani enda sõnul avaldasid talle olulist mõju kaks lapsepõlves kuuldud keelt - koduse suhtlemise saksa keel ja sõtse kõneldud pool- murdeline keel. (Malin, 11.01.09) Ta käis Westbergi eraalgkoolis ja aastatel 1934-40 Tallinna Reaalkoolis. Juba enne Reaalkooli lõpetamist hakkas Tallinna konservatooriumis klaverit õppima.(Malin,11.01.09)

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun